Tee jalad õnnelikuks!

01.06.2025

Tee jalad õnnelikuks

Millal sa viimati märkasid oma varbaid ja jalgu? Millal olid neile truudele kaaslastele tänulik ja tähelepanu jagasid?

Tekst: Marika Makarova

Jalad on ülitöökad. Kannavad meie keha, olgu suurt või parajat, hommikust õhtuni. Kõnnivad meiega elu jooksul mitu tiiru ümber maakera. Renessansiajastu geenius Leonardo da Vinci pidas neid inseneriteaduse tippsaavutuseks ja kunstiteoseks.

Jalas on 26 luud, 33 liigest ning üle saja lihase, kõõluse ja sideme, mis kõik teevad koostööd, et saaksime seista, kõndida, joosta, hüpata, kükitada, ronida, tantsida, ujuda, tasakaalu hoida. Jalgades on üle 70 000 närvilõpme, mis on seljaaju kaudu kehaga ühenduses. Seda tarkust kasutab refleksoloogia ehk tsooniteraapia, kus keha mõjutamiseks labajalgade kaudu neid sõrmede, sõrmenukkide ja spetsiaalsete pulkadega masseeritakse ning muditakse.

Jalgade poputamisega – silituste ja lõhnava jalavanniga algab ilusalongis ka näiteks Dr. Hauschka klassikaline näohoolitsus. Kuna paljud tänapäeva ametid eeldavad peaga töö tegemist, kipub jalgade verevarustus seetõttu loiuks jääma ja jalad hakkavad külma kartma. Soe jalavann ning jalalabade ja säärte voogavad silitused aitavad taas tulla iseendasse, lõdvestuda ja vaigistada tüütu jutuvada peas.

Armasta oma jalgu

Oma jalgu armastama kutsub nii naisi kui mehi ka pediküürimeister Katariina Helena Suve. „Jalgadel on oma keha armastamisel ja enda eest hoolitsemisel väga oluline koht. Mul on kliente, kelle jalad on suurepärases korras, aga nad käivad mu juures ikka iga nelja nädala järel, ehkki kodus pole ju raske küüsi lühemaks naksata ja viilida. See tähelepanu jagamine iseendale on nii tore.“ Ma saan aru küll, miks nad käivad. Sest Katariina Helena puudutus ei paita mitte ainult varbaid, vaid ka hinge.

Kel jalgadega probleeme pole, võiksid veerandsada aastat jalgade eest hoolitsenud naise sõnul käia pediküüris nelja kuni kuue nädala tagant. Talvel ehk harvem. Kui aga kannad lõhenema kipuvad, olgu keha mitte toetava elustiili tõttu, B-rühma vitamiinide puudusest või millestki muust, tuleks käia sagedamini, sest kannalõhed muudavad jalad väga valusaks. Sama peaks tegema ka sissekasvanud küünte puhul, sest asjatundja tuleb õige lõikamise ja küünenurkade toestamisega asjaarmastajaga võrreldes paremini toime. Kel konnasilmad või küüneseen, peaksid minema ravipediküüri.

Katariina Helena enda jalgu polnud viisteist aastat keegi peale ta enda puutunud, sest ta ei olnud seda kellelegi usaldanud. Hiljuti tegi 19-aastane tütar talle siiski esimese pediküüri – imehästi!

Jalad

Kodune jalahooldus võiks tähendada käia kord nädalas pärast dušši või vanni, kui nahk on ligunenud ja pehme, kannad üle jalaraspli peenema poolega. Ka küüsi peaks lõikama siis, kui need pehmed on. Mitte kuivalt, sest see lõhub küünt. „Üks äge nipp, mille ma suvel avastasin, on küünenahkade õlitamine. Suvel lähevad need linnatolmust, rannaliivas ja meres käies kuivusest valgeks. Pärast õlitamist oleksid aga justkui värskelt pediküürist tulnud. Võib teha seda spetsiaalse küünenahaõliga, seesami- või mandliõliga,“ poetab Katariina Helena mahedal häälel.

Jalgu soovitab ta kreemitada nii talvel kui ka suvel igal õhtul ning valida mõni sügavalt niisutav uureat sisaldav toode. Kannalõhedega nahale on hea roheline Helosan, hästi rasvase kreemi puhul tuleks ööseks tõmmata jalga puuvillasokid, et voodilinu mitte ära määrida. Küünenahkade lõikamine tasub jätta aga profile. Katariina Helena ise kreemitab jalgu ja käsi voodiserval samuti igal õhtul. Ja käib niipalju kui võimalik paljajalu. Talvel ka lume peal.

„Mulle meeldib teha jalgu kätest rohkem,“ naeratab ta, kui pärin Eesti esimeses erakosmeetikakoolis CIDESCO kosmeetikuks õppinud naiselt, miks just jalad. „Ja kui teed seda, mis meeldib, tuleb see ka hästi välja. Lisaks energeetiline pool – ma justkui võtan inimeselt vana sodi maha, pakun talle allikavett või taimeteed. Asemele saab tulla uus energia ja inimene tunneb end ära minnes kergemana. Kui ma selle nii-öelda sodi pärast kaminas ära põletan, puhastab energiat veel ka tuli,“ mõtiskleb südametark Katariina Helena.

Suudle jalgadega maapinda

Jalgu peavad pühaks paljud kultuurid. Indias puudutatakse teise inimese jalgu austuse ja alandlikkuse märgiks ning jalgu kui keha kõige alumist ja maapinnale kõige lähemal asuvat osa peetakse õilsaks. Tai kultuuris näitab õpetajate ja endast vanemate jalgade puudutamine tänu jagatud teadmiste ja juhatuse eest.

Maailmakuulus buda munk ja mõtleja Thich Nhat Hanh on öelnud: „Kui me kõnnime tormates, jätame Maale jälje ärevusest ja kurbusest. Me peaksime kõndima nii, et meist imbub Maasse üksnes rahu ja selgust. Märka ühendust oma jalgade ja maapinna vahel. Kõnni nii, nagu suudleksid jalgadega maapinda.“

Teadusuuringud kinnitavad, kuidas paljajalu looduslikul pinnasel, olgu see murul, liival, mullal, kividel, kaljudel kõndimine, mida me aina vähem teeme, loob ühenduse keha ja Maa vahel, millel on võime leevendada stressi, ärevust, unetust, parandada vereringet, vähendada valu, tasakaalustada stressihormooni kortisooli taset, tuua meeltesse ja hinge rahutunde.

See enese maandamise praktika on imelihtne – lihtsalt kõnni paljajalu maapinnal. Või pikuta või pista käed mulda. Kui tahad seda teha teadlikumalt, keskendu kõndides igale oma sammule ja hingetõmbele.

Ning tea, et su jalajälg on ainulaadne nagu sõrmejälgki – kahte ühesugust ei ole olemas.

Jalad

Kuidas teha jalgadele pai?

✿ Suigutava jalavanniga. Soe jalavann maandab päevamured ja annab mõnusa une. Lisa vette meresoola, magneesiumihelbeid, magneesiumirikast mõrusoola, baasõlis või piimas lahustatud eeterlikke õlisid, talvel soojendavat rosmariini, suvel jahutavat sidrunit. Mõtteid vaigistav lavendel või värskendav ja higivastane salvei sobivad igasse aastaaega. Vaata, et ka pahkluud vette ulatuksid. Pesukausi põhja võid panna pisikese puuvillarätiku ja sellel varbaid liigutada. Nii ergutad jalgade vereringet ning paned ka pahkluud ja säärelihased tööle. Kindlasti kuivata pärast hoolikalt jalad ning ka varbavahed.

✿ Külmetusevastase jalavanniga. Kui jalad saavad külma, ahenevad neelupiirkonna veresooned ja väheneb limaskestade kaitsevõime. Võit jääb viirustele ja ülemiste hingamisteede nakkus ongi platsis. Siis tee sinepi jalavanni, mille tarvis nirista kuumapoolsesse vette umbes 2 sl sinepipulbrit, hoia jalgu vannis vähemalt 10 minutit ning hõõru pärast kuivatamist ja enne soojade sokkide jalgatõmbamist taldadele ja varbavahedele Kuldtähe palsamit, tärpentinisalvi või muud külmetusevastast võiet.

✿ Soojendava jalavanniga. Täida sooja veega nii kõrge anum, et vesi poolde säärde ulatuks. Libista jalad vette ja lisa 10–15 minuti jooksul kuuma vett juurde nõnda, et temperatuur tõuseks 40 kraadini, ent poleks ebamugavalt tuline. Kasvav kuumus soojendab keha viimse poorini üles.

✿ Poputava jalamassaažiga. Jalataldadel on kogu keha kaart, teavad nii refleksoloogia kui ka idamaine meditsiin. Sestap aitab taldade mudimine, iseäranis kui seda teeb keegi teine, lisaks tekkivale mõnu- ja rahutundele elavdada vereringet ja vaigistada valu. Kui tead masseerida ka taldadel asuvaid akupressuuripunkte, on tervisekasu veel suurem. Kes uinumisega kimpus, masseerigu jalataldu sooja seesamiõliga.

✿ Kosutava kreemisõõmuga. Pärast jalavanni, aga üldse igal õhtul paita jalgadele niisutav kreem. Kui tallad väga kuivad, tõmba rammusalt kreemistele jalgadele kogu ööks puuvillased sokid.

✿ Paljajalu kõndides. Paljajalu kõndimine on üks lihtsamaid viise tervist ja enesetunnet kosutada. Kuna jalatallad on energeetiliselt seotud kõikide organsüsteemidega, mõjutab paljajalu kõnd nii keha kui ka meelt. See on keha võimalus kõige loomulikumal moel hoida sisemist tasakaalu, tugevdada tervist ja ennetada haigusi. Tee seda nii tihti kui võimalik. Kevadel ja suvel murul, liival, mullal, veepiiril sulistades. Talviti lumel. Kindlasti mitte asfaldil või muul tehispinnasel.

✿ Liigutamist lustides. Rulli jalataldu tennispallil edasi-tagasi, iseäranis isukalt töötle valusaid kohti. Suurepärane viis keha liigutamiseks, meele vaigistamiseks, sisemise tasakaalu leidmiseks, enese maandamiseks on kõndimismeditatsioon. Kõnnid nagu ikka, ent astud iga sammu rahulikult ja teadlikult ning teed iga hingetõmbe keskendunult, mitte uisapäisa.

✿ Hetkes viibides. Järgmine kord jalgade eest hoolitsedes pühendu sellele tegevusele täielikult. Kui jalad soojas vees, sule silmad ja tunneta vee mahedat paitust nahal. Kui kreemitad, tunneta jalatallal iga lohukest ja kühmukest. Ole hetkes ja iseendas.

✿ Õige jalatsiga. Ära kanna ühtesid ja samu jalanõusid päev läbi, vaheta neid. Kuna jalgades on higinäärmed, lase jalatsitel õhu käes öö läbi kuivada. Kingi-saapaid mine ostma päeva lõpus, mil jalad kõige enam paistes, siis pole ohtu, et sa liiga pitsitavatega koju tuled.

✿ Jalgade tervisekontrolliga. Apotheka apteekides tehtav jalgade diagnostika on hea võimalus jalaprobleeme ennetada ja juba tekkinud kaebustele leevendust saada. Mõõtmine kestab 15 minutit, käib paljajalu, sobib kõigile täiskasvanuile ega nõua muud kui 20 sekundit paljajalu sirgelt seismist jalaskänneril. Saad teada, kas su keharaskus on jaotunud ühtlaselt või mitte, kui normis on su jalavõlv, on sul lampjalgsus, kas suure varba nukk hallux valgus tekitab muret. Kaasa saad soovitused, et jalad veel õnnelikumad oleksid.

Poputav turgutus jalgadele!