Päikesekaitse

Päikesekaitse on naha tervise hoidmise üks olulisemaid samme, sest UV-kiirgus mõjutab nahka ka siis, kui päike ei tundu kõrvetav. Igapäevane SPF aitab vähendada päikesepõletuse, pigmendilaikude, naha enneaegse vananemise ja pikaajaliste UV-kahjustuste riski. Levinud kirjapilt päiksekaitse tähendab sisuliselt sama, kuid apteegi- ja dermatoloogilises kontekstis kasutatakse sagedamini sõna päikesekaitse.

Õige päikesekreem valitakse naha tundlikkuse, vanuse, kasutuskoha ja päikese käes viibimise aja järgi. Näonahale sobib sageli kergem päikesekaitse näole, kehale suuremas koguses kasutatav päikesekaitse kehale ning lastele spetsiaalne päikesekaitse lastele. Päevitamise järel aitab nahka rahustada päevitusjärgne hooldus.

Päikesekaitse ei ole vajalik ainult rannas. Seda tasub kasutada ka linnas, aias, matkal, sportides ja reisil. Sobiva toote leidmisel aitab Apotheka juhend päikesekaitsevahendi valimiseks, suvepuhkuseks valmistumisel aga apteekri soovitused muretuks puhkuseks ja korraliku reisiapteegi soovitused.

Miks päikesekaitse on nahale vajalik?

UV-kiirgus jaguneb peamiselt UVA- ja UVB-kiirguseks. UVA-kiired tungivad sügavamale nahka ning on seotud fotovananemise, elastsuse vähenemise ja pigmendimuutustega. UVB-kiired kahjustavad naha pindmisi kihte ning põhjustavad sagedamini päikesepõletust. Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab, et liigne ultraviolettkiirgus on oluline nahavähi riskitegur ning naha kaitsmiseks tuleks kasutada mitut meedet korraga: varju, riietust, peakatet, päikeseprille ja laia spektriga päikesekaitsekreemi.¹

Päikesepõletus ei ole lihtsalt ajutine punetus. See on märk sellest, et naharakud on saanud UV-kahjustuse. Korduvad põletused, eriti lapsepõlves ja noorukieas, suurendavad hilisemat nahakasvajate riski. Seetõttu on päikesekaitsekreem oluline nii täiskasvanutele kui lastele. Laste puhul tuleks eelistada varjus viibimist, kaitsvat riietust ja vanusele sobivaid päikesekaitsevahendeid.

UV-kiirgus ei kao ka pilvise ilmaga. Pilved võivad küll päikese nähtavat intensiivsust vähendada, kuid osa UV-kiirgusest jõuab ikka nahani. Seetõttu on päikesekaitse vajalik ka jahedamal suvepäeval, autosõidul, jalutades või terrassil istudes. Eriti tähelepanelik tasub olla veekogude ääres, sest vesi ja liiv võivad päikesekiirgust peegeldada ning naha koormust suurendada.

Igapäevane SPF aitab vähendada naha kumulatiivset kahjustust. Nägu, kael, kõrvad, käeseljad ja huuled saavad päikest sageli rohkem kui ülejäänud keha. Seetõttu võib päikesekaitse kategooriast valida eraldi tooted näole, kehale ja tundlikumatele piirkondadele. Kui nahk kipub pärast päikest kuivaks muutuma, sobib lisaks lugeda Apotheka artiklit uureast kuiva naha toetajana.

Kuidas valida sobiv SPF, päikesekreem ja kasutusviis?

SPF ehk Sun Protection Factor näitab peamiselt kaitset UVB-kiirguse põhjustatud päikesepõletuse vastu. USA Toidu- ja Ravimiameti selgituse järgi ei näita SPF seda, kui kaua võib päikese käes ohutult viibida, vaid on suhteline näitaja päikesepõletuse kaitse võrdlemiseks eri toodete vahel.² Seetõttu ei piisa ainult suure SPF-numbriga tootest; oluline on ka õige kogus ja regulaarne uuendamine.

Igapäevaseks kasutamiseks sobib paljudele vähemalt SPF 30, kuid heleda naha, pigmendilaikude, tundliku naha, laste, ravimite tõttu suurenenud valgustundlikkuse või tugeva päikese korral võib eelistada SPF 50. Valida tasub laia spektriga päikesekaitsekreem, mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Näole mõeldud tooted on sageli kergema koostisega, vähem rasvased ja sobivad paremini meigi alla.

Päikesekaitsekreemi tuleb kasutada piisavas koguses. Kui toodet kantakse nahale liiga vähe, jääb tegelik kaitse märgatavalt väiksemaks kui pakendil märgitud SPF. Ameerika Dermatoloogia Akadeemia soovitab päikesekaitset uuendada umbes iga kahe tunni järel ning pärast ujumist või higistamist; tundlikule nahale võivad paremini sobida mineraalsed filtrid, näiteks tsinkoksiid või titaandioksiid.³

Kuidas valida päikesekaitsekreemi? Kuiva naha puhul sobib niisutavam kreem, rasuse või aknele kalduva naha puhul kergem geel-kreem või matistav emulsioon. Tundlikule nahale tasub valida lõhnaainetevaene koostis. Sportimiseks ja ujumiseks sobib veekindel toode, kuid ka seda tuleb uuendada. Lastele mõeldud tooted peaksid olema õrnad, mugavalt pealekantavad ja piisavalt kõrge SPF-iga.

Suvepuhkuseks või reisiks tasub kaasa võtta eraldi näo-SPF, kehale mõeldud suurem pakend, huulekaitse, peakate ja päevitusjärgsed tooted. Kui nahk kipub pärast päikest õhetama, võib ajutist leevendust pakkuda ka termaalvesi, kuid see ei asenda päikesekaitset.

Mida teha päikesepõletuse korral ja kuidas kahju vähendada?

Päikesepõletus tekib siis, kui nahk on saanud liiga suure UV-koormuse. Esimesed tunnused on punetus, kuumatunne, hellus ja kipitus. Raskemal juhul võivad tekkida turse, villid, palavik, külmavärinad või halb enesetunne. Sellisel juhul tuleb päikese käest kohe ära minna, nahka jahutada ja vältida uut UV-koormust.

Mayo Clinic soovitab päikesepõletuse korral kasutada jahedat vett või jahedaid kompresse, niisutada nahka, juua piisavalt vedelikku ning mitte lõhkuda ville. Arsti poole tuleks pöörduda, kui põletus on ulatuslik, villiline, kaasneb palavik, tugev valu, infektsioonikahtlus või halb üldseisund.⁴

Päikesepõletuse järel tuleks vältida koorijaid, tugevalt lõhnastatud kreeme, alkoholi sisaldavaid spreisid ja kuuma dušši. Nahk vajab rahu, niisutust ja kaitset. Kui põletus on kerge, võib kasutada rahustavat kreemi või geeli ning katta nahk õhku läbilaskva riietusega. Kui nahk hakkab hiljem kestendama, ei tasu seda mehaaniliselt koorida, sest see võib ärritust süvendada.

Edasise kahjustuse vähendamiseks tuleb järgmistel päevadel päikest vältida. Õue minnes tuleks kanda pikkade varrukatega kerget riietust, peakatet ja päikeseprille. Kui põletatud piirkond on paranenud, tuleb jätkata päikesekaitse kasutamist, sest taastuv nahk on tundlikum. Sobivad tooted leiab Apotheka päikese kategooriast.

Parim viis päikesepõletust vältida on ennetus: SPF enne õue minekut, kaitse uuendamine, tugevama päikese vältimine keskpäeval ja füüsilised kaitsemeetmed. Hea päiksekaitse ei tähenda ainult kreemi, vaid terviklikku käitumist. Eriti oluline on see lastel, eakatel, heleda nahaga inimestel ja neil, kellel on palju sünnimärke või varasem päikesekahjustus.

Praktilised soovitused

• Vali laia spektriga päikesekaitsekreem, mis kaitseb UVA- ja UVB-kiirguse eest.
• Kasuta igapäevaselt vähemalt SPF 30, tugeva päikese korral SPF 50.
• Kanna toodet nahale piisavas koguses ja uuenda umbes iga kahe tunni järel.
• Uuenda kaitset alati pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist.
• Kaitse nägu, kõrvu, kaela, huuli ja käeselgi, sest need piirkonnad saavad palju päikest.
• Laste puhul kasuta lisaks SPF-ile varju, peakatet ja UV-kaitsega riideid.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Päikesekaitse on vajalik igapäevane harjumus, mitte ainult rannatoode. Õige SPF, piisav kogus, regulaarne uuendamine ja füüsiline kaitse aitavad vähendada UV-kiirguse kahjulikku mõju. Näole, kehale ja lastele tasub valida eraldi sobivad tooted ning pärast päikest nahka rahustada ja niisutada. Parim tulemus tuleb järjepidevusest: kasuta päikesekaitset enne kahjustuse tekkimist, mitte alles siis, kui nahk on juba punane.