
CICCARELLI JALADEODORANT SPRAY 150ML
9,85 €6,55 €
Leiti 9 toode(t)

9,85 €6,55 €

6,97 €4,65 €

10,12 €6,75 €

9,09 €6,05 €

7,59 €6,05 €

19,35 €

11,13 €

75,94 €

13,28 €
Jaladeodorandid ja antiseptika aitavad hoida jalad värsked, kuivad ja mugavad olukordades, kus jalgade higistamine, jalahigi või kinnised jalanõud tekitavad ebameeldivat lõhna. Jalalõhn ei teki ainult higist endast, vaid eelkõige sellest, et niiskes ja soojas keskkonnas hakkavad nahal ning jalanõudes aktiivsemalt paljunema mikroobid.
Igapäevase hoolduse keskmes on puhtus, kuivus ja õigesti valitud tooted. Jalahoolduse kategooriast leiab tooteid jalgade värskendamiseks ja hooldamiseks, deodorantide kategooria toetab higilõhna kontrolli ning antiseptikumid sobivad olukordadesse, kus nahk, käed või pinnad vajavad täiendavat puhastamist ja mikroobide hulga vähendamist.
Jalgade higistamine on loomulik füsioloogiline protsess, kuid kinnised jalanõud, sünteetilised sokid, sportimine, stress, soe ilm ja pikad tööpäevad võivad higistamist märgatavalt suurendada. Kui niiskus jääb jalanõusse või varvaste vahele pikemaks ajaks, tekib keskkond, kus ebameeldivat lõhna põhjustavad bakterid saavad hõlpsamalt paljuneda. Seetõttu on jaladeodorant rohkem kui lihtsalt lõhnastatud värskendaja — selle eesmärk on aidata vähendada jalalõhna, toetada kuivemat tunnet ja muuta jalgade igapäevane hooldus mugavamaks.
Jaladeodorandid võivad olla spreid, puudrid, kreemid või higistamisvastased lahendused. Tavaline deodorant keskendub lõhna neutraliseerimisele, kuid higistamisvastane deodorant aitab vähendada niiskust. Alumiiniumsooladel põhinevate antiperspirantide higieritust vähendavat toimet on uuritud ka kliinilistes uuringutes, kus öine kasutamine aitas higistamist vähendada.1 Seetõttu sobib higistamisvastane toode eriti neile, kelle mure ei ole ainult lõhn, vaid ka pidevalt niisked sokid või libisev tunne jalanõus.
Toote valikul tasub hinnata, kas peamine probleem on jalahigi, ebameeldiv lõhn, jalatsite sisemine niiskus või nahaärritus. Kui jalad higistavad tugevalt, võib igapäevane jaladeodorant üksi jääda nõrgaks ning paremini sobib higistamisvastane toode. Kui lõhn tekib eelkõige pärast trenni või pikka päeva, võib piisata värskendavast spreist, sokkide vahetamisest ja jalanõude kuivatamisest. Täiendavat taustateavet higistamisvastaste toodete kasutamise kohta pakub Apotheka artikkel “Populaarsed higistamisvastased tooted ei lõhna ega määri riideid”.
Jaladeodoranti tuleks kanda puhtale ja kuivale nahale. Kui toode kantakse niiskele nahale või määrdunud sokkidesse, on mõju lühem ja lõhnaprobleem võib kiiresti tagasi tulla. Eriti oluline on kuivatada varbavahed, sest just sinna koguneb niiskus kõige kergemini. Kui kasutusel on sprei, tuleb lasta tootel enne sokkide jalga panemist kuivada. Puudrit kasutades tasub vältida liigset kogust, sest tükki läinud puuder võib tekitada ebamugavust ja hõõrdumist.
Jalgade antiseptika ei tähenda seda, et jalgu peaks iga päev tugeva antiseptikumiga töötlema. Terve naha igapäevane alus on pesemine, põhjalik kuivatamine, puhtad sokid ja jalanõude vaheldamine. Antiseptikum on abiks siis, kui on vaja vähendada mikroobide hulka nahal või pindadel, kuid seda tuleks kasutada mõistlikult, sest liigne või vale kasutamine võib nahka kuivatada ja ärritada. Hügieeni üldpõhimõtteid aitab hästi toetada Apotheka artikkel “Kõik, mida on vaja teada kätepesust”, mille põhisõnum — puhastamine peab olema korralik, kuid nahka säästev — kehtib ka jalgade hoolduses.
Kui jalad higistavad palju, ei piisa ainult lõhna varjamisest. Oluline on vähendada niiskust ja hoida jalanõud kuivana. Sokid võiksid olla hingavast materjalist ning neid tuleks vahetada iga päev, vajadusel ka mitu korda päevas. Jalanõusid ei tasu kanda järjest mitu päeva, kui need ei jõua vahepeal kuivada. Spordijalatsid, tööjalanõud ja talvesaapad vajavad pärast kasutamist õhutamist. Kui jalatsid jäävad pidevalt niiskeks, võib isegi hea jaladeodorant anda vaid lühiajalise tulemuse.
Antiseptikume võib kasutada ka olukordades, kus käed või pinnad puutuvad kokku higiste sokkide, jalanõude või jalahooldustarvikutega. Sobivad tooted leiab kategooriast puhastus ja desinfektsioon. Alkoholipõhiste antiseptikumide efektiivsust käte antiseptikas on käsitletud meditsiinikirjanduses, kus rõhutatakse etanooli olulist rolli mikroobide hulga vähendamisel.2 Jalal kasutamisel tuleb siiski arvestada naha seisundit: lõhenenud, ärritunud või väga kuivale nahale võib alkoholipõhine toode kipitada ja kuivust süvendada.
Kui jalgade lõhnaga kaasneb sügelus, ketendus, punetus või nahalõhed varvaste vahel, ei pruugi mure olla ainult higistamises. Sellisel juhul võib põhjuseks olla jalaseen. Tinea pedis’e ehk jalaseene ennetuses ja ravis rõhutatakse jalgade kuivana hoidmist, niiskust juhtivate sokkide kasutamist ning vajadusel seenevastaseid preparaate.3 Sellisel juhul on asjakohane vaadata nahaseene kategooriat või küsida apteekrilt nõu.
Õige valik sõltub sellest, kas eesmärk on vähendada higistamist, neutraliseerida lõhna, värskendada jalgu päeva jooksul või toetada hügieeni pärast trenni, ujulat või pikka tööpäeva. Kui probleem on peamiselt ebameeldiv lõhn, sobib jaladeodorant või värskendav jalahooldustoode. Kui jalad on pidevalt niisked, tasub eelistada higistamisvastast lahendust. Kui jalalõhn tekib koos sügeluse, ketenduse või varbavahede haudumisega, tuleks lisaks mõelda seeninfektsiooni võimalusele.
Hooldusrutiin võiks olla lihtne: pese jalad õrna pesuvahendiga, kuivata nahk hoolikalt, kanna vajadusel jaladeodorant või higistamisvastane toode ning vali puhtad sokid. Pesemiseks sobivad pesemisvahendid, mis ei kuivata nahka liigselt. Kui jalad vajavad lisaks niisutust, tuleks deodoranti ja kreemi kasutada läbimõeldult: niisutav kreem sobib kuivadele piirkondadele, kuid varbavahed tuleks jätta kuivaks. Liigne kreemitamine varvaste vahel võib soodustada haudumist.
Antiseptikumi ei pea kasutama iga päev terve ja probleemideta jalanaha peal. See sobib pigem olukordadesse, kus on vaja täiendavat puhastavat toimet, näiteks pärast ühiskasutatavate pesuruumide kasutamist või jalahooldustarvikute käsitsemist. Tundliku naha korral tasub valida toode ettevaatlikult ning vältida liigset kasutamist. Kui antiseptikum kuivatab nahka, tuleks taastada naha kaitsebarjääri sobiva hoolduskreemiga, kuid mitte kanda rasvast kreemi varbavahedesse.
Jaladeodorandid ja antiseptika töötavad kõige paremini koos igapäevase hügieeni ja õigete jalanõudega. Kui jalanõud on liiga kitsad, ei hinga või jäävad päevast päeva niiskeks, taastub jalahigi ja lõhn kiiresti. Abiks on jalanõude vaheldamine, sisetaldade kuivatamine, sokkide pesemine piisaval temperatuuril ja spordijalanõude regulaarne puhastamine. Vajadusel võib jalatsite sisemuse hooldamiseks kasutada selleks mõeldud värskendavaid või desodoreerivaid tooteid.
Apteegist toodet valides tasub mõelda ka nahatüübile. Väga kuivade või lõhenenud jalgade puhul võib tugevalt kuivatav higistamisvastane toode ärritust süvendada. Väga higistavate jalgade puhul võib aga ainult niisutav kreem muuta tunde veelgi niiskemaks. Tasakaalustatud rutiin tähendab, et higistamist kontrollitakse seal, kus vaja, ja naha niiskusbarjääri toetatakse seal, kus nahk kipub kuivama. Nakkuste ennetamise üldpõhimõtteid toetab Apotheka artikkel “Kuidas nakkushaiguseid eemal hoida”, mille soovitused hügieeni, puhtuse ja ennetuse kohta sobivad hästi ka jalahoolduse konteksti.
Jah, jaladeodoranti võib kasutada iga päev, kui nahk seda talub. Toode tuleks kanda puhtale ja kuivale nahale ning lasta enne sokkide jalga panemist kuivada.
Jaladeodorant aitab eelkõige vähendada või neutraliseerida lõhna. Higistamisvastane deodorant aitab vähendada ka niiskust, mistõttu sobib see rohkem tugeva jalgade higistamise korral.
Antiseptikumi võib vajadusel kasutada, kuid seda ei ole vaja kanda iga päev tervele jalanahale. Alkoholipõhine antiseptikum võib kuiva või lõhenenud nahka ärritada.
Põhjuseks võivad olla niisked jalanõud, sünteetilised sokid, bakterite paljunemine või varbavahedesse jäänud niiskus. Kui lisandub sügelus või ketendus, võib tegu olla jalaseenega.
Abi on hingavatest sokkidest, jalanõude vaheldamisest, jalgade hoolikast kuivatamisest ja vajadusel higistamisvastasest deodorandist. Väga tugeva higistamise korral tasub küsida nõu apteekrilt või arstilt.
Jaladeodorant ei ravi jalaseent. Kui esineb sügelus, ketendus, punetus või lõhed varvaste vahel, tuleks kasutada sobivaid seenevastaseid tooteid ja küsida nõu apteekrilt.
Jaladeodorandid ja antiseptika aitavad vähendada jalgade higistamist, jalahigi lõhna ja mikroobide hulka siis, kui neid kasutatakse koos korraliku hügieeni, kuivade sokkide ja õhutatud jalanõudega. Parim tulemus sünnib rutiinist: jalad puhtaks, varbavahed kuivaks, vajadusel jaladeodorant või higistamisvastane toode peale ning probleemide korral apteekrilt nõu.