Kliendikaardiga Tasuta
Hind 0,00 €
10 minutit
Teetanus ehk kangestuskramptõbi ja difteeria on mõlemad bakteriaalsed nakkushaigused. Teetanust iseloomustab lihaskrampide teke ning difteeria avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Mõlemad haigused võivad olla eluohtlikud, kuid neid saab ennetada vaktsineerimisega.
Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesti. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Haigus võib lõppeda surmaga.
Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul.
Difteeriale on iseloomulikud:
Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva. Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide teke. Haigusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid ehk krambid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste krambiga, millele järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid.
Teetanuse peiteperiood on 1 – 21 päeva, keskmiselt 7 päeva. Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu on haige teistele ohutu.
Rohkem infot korduma kippuvate küsimustega vaktsiinide ning haiguste kohta Tervisekassa kodulehelt https://vaktsineeri.ee/et/haigused
Kõige lihtsam on vaktsineerida. Nii difteeria kui teetanus on vaktsiin-välditavad nakkushaigused. Teetanuse ja difteeria puhul kestab vaktsineerimise järgne immuunsus kuni 10 aastat.
Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini (Imovax d.T. Adult).
Täiskasvanute vaktsineerimine apteegis on tasuta vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ning vaktsineerimiseks saab kasutada ülalmainitud vaktsiini, mis sisaldab difteeria ja teetanuse toksoide.
Tavaliseks korduvvaktsineerimiseks manustatakse üks 0,5 ml annus soovitatavalt iga 10 aasta järel. Esmane vaktsineerimine koosneb 3 järjestikusest 0,5 ml annusest kuuajaliste vaheaegadega.
Varem vaktsineerimata täiskasvanute difteeria - teetanuse (dT) vaktsineerimise plaan:
Vaktsineerivad tervishoiutöötajad (meditsiiniõed), kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Apotheka apteekides viivad teenust läbi tervishoiuteenuse osutajad Benita Kodu AS või OÜ Corrigo (Jõhvi apteekides).
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.