Kehakoostise analüüs

• Kehakoostise analüüsi teenuse kestus on 15-20 minutit;
• Vajalik on eelregistreerimine. Vali sobiv apteek ja aeg ning täida vorm; 
• Mõõtmine toimub paljajalu, s.t jalast tuleb võtta sukkpüksid, sukad, sokid või põlvikud;
• Soovituslik on mõõtmine läbi viia enne söömist või vähemalt 2 tundi peale sööki;
• Mõõtmist saab viia läbi alates 18. eluaastast ja kehakaaluga kuni 150 kg.

Kuidas kehakoostist mõõdetakse?

Kehakoostise määramiseks kasutatakse valideeritud kehakoostise analüsaatorit, mis töötab bioelektrilise takistuse (BI) meetodil. Seade juhib läbi keha nõrga mittetuntava elektrilise signaali ning mõõdab keha elektrilist takistust. Saadud andmete ja inimese sisestatud näitajate põhjal arvutatakse hinnanguline kehakoostis.

Inimene astub paljajalu aparaadile nii, et põlved ja selg oleks sirged, ning seejärel võtab kätte ekraanimooduli, hoides käsi sirgelt ees ja kehast 90-kraadise nurga all.

• Soovituslik on mõõtmine läbi viia enne söömist või vähemalt 3 tundi peale söömist, ärkamist või intensiivset treeningut.
• Mõõtmist ei ole mõistlik teostada ka vahetult peale sauna või pärast suure koguse vedeliku tarbimist, kuna mõõtmistulemused ei pruugi sel juhul olla piisavalt täpsed. 

  Tulemusi mõjutab organismi vedelikutasakaal. Võrreldavate tulemuste saamiseks on soovitatav teha kordusmõõtmised sarnastes tingimustes.

• Vastunäidustatud on mõõtmist läbi viia rasedatel, elektriliste meditsiiniseadmete kasutajatel (nt. südamestimulaator ja muud elektroonilised organsüsteeme toetavad seadmed) ja muude probleemide korral, mis ei luba antud uuringut patsiendil teostada.

Miks on kasulik oma kehakoostist teada?

Kehakoostise analüüs annab põhjalikuma ülevaate organismi seisundist, sest tihti inimene ise ei tea, millises seisus on tema organism. See aitab hinnata keha rasvasisaldust, lihasmassi ja teisi olulisi näitajaid, mis mõjutavad meie tervist ja üldist heaolu.

Näiteks võib inimesel olla normaalne kehakaal, kuid samal ajal suurenenud rasvasisaldus, sealhulgas siseorganite ümber paiknev vistseraalne rasv, mida ei pruugi väliselt märgata. Samuti aitab analüüs hinnata lihasmassi ja põhiainevahetust ning mõista, kuidas toitumine ja füüsiline aktiivsus võivad mõjutada kehakoostist.

Kehakoostise regulaarne jälgimine aitab märgata muutusi, hinnata eluviiside mõju ning teha teadlikumaid valikuid oma tervise hoidmiseks.

Kehakoostise analüüsi käigus määratakse järgmised näitajad:

• Kehakaal (kg)
• Kehamassiindeks (KMI)
• Keha rasvasisaldus (%)
• Lihasmass (kg)
• Keha veesisaldus (%)
• Põhiainevahetuse kaloraaž (BAV ehk baasainevahetus)
• Vistseraalse rasva näit
• Luustiku mineraalmass (kg)
• Metaboolne vanus
• Füüsise hinnang

Miks on oluline jälgida kehamassiindeksit (KMI)?

Kehamassiindeks (KMI) on kehakaalu ja pikkuse põhjal arvutatav näitaja, mis aitab hinnata, kas inimese kehakaal jääb tervislikku vahemikku. 

KMI jälgimine on oluline, sest nii ala- kui ka ülekaal võivad mõjutada tervist. Kõrgenenud KMI võib viidata suurenenud riskile haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, II tüüpi diabeeti ja teistesse kroonilistesse haigustesse. Mida kõrgem on KMI, seda suuremaks võivad kujuneda kehakaaluga seotud terviseriskid.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi jagunevad täiskasvanute KMI väärtused järgmiselt:

KMI tabel on mõeldud täiskasvanute üldiseks hindamiseks. Laste, noorukite ja eakate puhul tuleb arvestada vanusest ning individuaalsest terviseseisundist tulenevate eripäradega.

Kui KMI on 30 või kõrgem, on soovitatav pöörduda perearsti või pereõe poole, et hinnata kehakaaluga seotud terviseriske ning vajadusel koostada sobiv tegevusplaan.

Oma kehamassiindeksi kiireks arvutamiseks kasuta Apotheka KMI kalkulaatorit.

Miks on oluline jälgida rasvasisaldust ja vööümbermõõtu?

Püsivalt kõrge keha rasvasisalduse protsent on lisakoormus organismile, mis pikemas perspektiivis avaldab mõju südamele, neerudele, maksale, veresoontele ja paljudele teistele organitele.  Normid erinevad tulenevalt vanusest ja soost. Rasvaprotsent ei pea olema minimaalne ega kandma endas esteetilist eesmärki, küll aga peaks see olema tervislikus vahemikus. Seepärast on oluline hoida keha rasvasisaldus normi piires, mis meestel on 10-20% ja naistel on 20-30%.

Lisaks kehakoostise analüüsile on kasulik jälgida vööümbermõõtu. Vööümbermõõt aitab hinnata kõhupiirkonda kogunenud rasva hulka ja sellega seotud terviseriske.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) käsitluses kasutatavate piirväärtuste järgi võiks täiskasvanud meeste vööümbermõõt olla alla 94 cm ja naistel alla 80 cm. Nendest väärtustest alates suureneb ainevahetushäirete risk ning meestel alates 102 cm ja naistel alates 88 cm on risk juba oluliselt suurenenud.

Mis on vistseraalne rasv?

Vistseraalne rasv on siseorganeid ümbritsev rasv, mida silmaga pole alati võimalik tuvastada. Vanusega selle kogus suureneb ning sagedasti on meestel probleem tõsisem. Liigne vistseraalne rasv on seotud suurema südame-veresoonkonnahaiguste, kõrgvererõhktõve ja II tüüpi diabeedi riskiga.

Kehakoostise analüsaatori skaalal on näit 1–12 tavapärases vahemikus ning 13–59 viitab suurenenud vistseraalse rasva hulgale.

Mis on põhiainevahetus?

Kehakoostise analüüsil arvutatakse välja kalorite hulk, mille organism kulutab ära ka igasuguse füüsilise koormuse puudumisel. Seega nimetatakse põhiainevahetuseks energiahulka, mida organism vajab igapäevaselt eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks ning keha rasvaprotsendi langetamisel ei tohiks kalorite tarbimist viia alla selle väärtuse. Inimese põhiainevahetuse suuruse määravad kehakaal, pikkus, vanus, sugu, keha koostis ja organismi ainevahetuse iseärasused. Põhiainevahetuse suurus muutub vanusega - väga kõrge on see lapseeas (kasvav organism) ja alates neljakümnendatest hakkab see vähenema ligikaudu 5% iga järgneva 10 aastaga. Suurema kehakaalu ja pikkusega ning meestel on põhiainevahetus suurem kui väiksema kehakaalu ja pikkusega ning naistel.

Treeniva inimese puhul on mõistlik arvutada enda individuaalne kalorivajadus, korrutades kehakoostise analüüsil saadud baasainevahetuse kaloraaži aktiivsuskoefitsiendiga (Harris-Benedicti valem):

• 1,2 - vähene või puuduv füüsiline aktiivsus
• 1,375 - kerge aktiivsus, 1-3 korda nädalas
• 1,55 - keskmine treening, 3-5 korda nädalas
• 1,725 - füüsiliselt väga aktiivne, 6-7 korda nädalas
• 1,9 üliaktiivne.

Lisaks arvestatakse, et lihasmassi kasvatavad inimesed vajavad juurde veel umbes 300-550 kcal. 

Milleks on vajalik piisav lihasmass?

Apteegis kasutatav kehakoostise analüsaator hindab lihasmassi kilogrammides (kg). Näit hõlmab skeletilihaseid, siseorganite lihaseid ja lihastes sisalduvat vett ning võtab arvesse mõõtmisel elektrilist takistust ja kasutab hindamiseks samuti vanust, sugu, pikkust, kehakaalu ja valitud kehatüüpi.

Lihasmass mõjutab organismi energiakulu ja põhiainevahetust ning selle säilitamine on oluline liikumisvõime, lihasjõu ja üldise füüsilise võimekuse seisukohalt. Lihasmassi aitab säilitada ja suurendada regulaarne kehaline aktiivsus, eelkõige jõutreening, ning piisav valgu- ja energiatarbimine.

Kuidas hoida kehakoostist ja kehakaalu tervislikuna?

• Tervislik ja mitmekesine toitumine – jälgi taldrikureeglit, eelista köögivilju ja täisteratooteid ning jälgi toidukoguseid. Taldrikureegli täpse ülevaate leiad siit;
• Liigu iga päev - piisav füüsiline aktiivsus, alustades kasvõi 30-minutilisest jalutuskäigust. Täiskasvanutel on soovitatav liikuda nädalas vähemalt 150-300 minutit mõõduka intensiivsusega ning teha lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse kohta leiad siit;
• Hoolitse piisava une ja puhkuse eest - püüa magada 7-9 tundi ööpäevas ning leia võimalusi stressi maandamiseks. Eesti riiklike toitumise, liikumise ja uneaja soovitused leiad TAI infolehelt;
• Joo piisavalt vett ja piira alkoholi -  teoreetiline veevajadus on 28-35 ml/kg kohta ööpäevas. See on individuaalne, sõltub kehalisest aktiivsusest, konkreetse organismi eripärast ja teistest teguritest. Vähenda suhkrurikaste jookide ja alkoholi tarvitamist; 
• Jälgi oma kehakaalu ja tervisenäitajaid - lisaks kehakaalule tasub jälgida kehakoostise muutusi, vererõhku, veresuhkrut ja kolesteroolitaset. Sea realistlikud eesmärgid ning eelista püsivaid eluviisimuutusi
• Küsi vajadusel spetsialistilt nõu - kui kehakaal või tervisenäitajad tekitavad muret või eluviisimuutused ei anna soovitud tulemusi, pöördu apteekri, pereõe või perearsti poole. 

 Tegemist ei ole tervishoiuteenusega!