Suitsetamine ja alkohol

Alkohol ja suitsetamine on kaks enim levinud terviseriski tekitavat harjumust, mis mõjutavad peaaegu kõiki organismi süsteeme. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab tubaka tarvitamine igal aastal miljoneid enneaegseid surmasid ning alkoholi liigtarbimine on seotud enam kui 200 erineva haiguse ja terviseprobleemiga. Kui need kaks harjumust esinevad koos, võivad nende mõjud organismile veelgi tugevneda.

Paljud inimesed seostavad alkoholi ja nikotiini mõju eelkõige maksa või kopsudega, kuid tegelikkuses mõjutavad need südame-veresoonkonda, aju, immuunsüsteemi, seedimist ja hormonaalset tasakaalu. Pikaajaline tarvitamine suurendab krooniliste haiguste, näiteks südamehaiguste, vähi ja ainevahetushäirete riski.

Samal ajal on oluline teada, et organismil on märkimisväärne võime taastuda. Harjumuste muutmine, teadlikud valikud ja tervist toetavad preparaadid, mida leiab näiteks kategooriast tervisetooted, võivad aidata vähendada alkoholi ja suitsetamise kahjulikke mõjusid ning toetada keha taastumist.

Alkoholi mõju organismile

Alkoholi mõju tervisele sõltub paljudest teguritest: kogusest, tarvitamise sagedusest, inimese vanusest, geneetikast ja üldisest tervislikust seisundist. Alkohol metaboliseeritakse peamiselt maksas, kus see muundub esmalt atseetaldehüüdiks – aineks, mis on organismile toksiline ja võib kahjustada rakke.

Pikaajaline alkoholi liigtarbimine võib põhjustada rasvmaksa, alkohoolset hepatiiti ja maksatsirroosi. Lisaks mõjutab alkohol ka seedetrakti. Paljud inimesed kogevad alkoholi tarvitamise järel seedehäireid, sest see ärritab mao limaskesta ja võib häirida soolestiku mikrofloorat. Seedimisega seotud probleemide kohta saab rohkem lugeda artiklist mured seedimisega – apteeker annab nõu.

Alkohol mõjutab tugevalt ka südame-veresoonkonna süsteemi. Regulaarne suurtes kogustes tarvitamine võib tõsta vererõhku, põhjustada südame rütmihäireid ning suurendada südameinfarkti riski. Samuti on alkoholi liigtarbimine seotud kolesteroolitaseme muutustega ja ainevahetuse häiretega, millest räägitakse lähemalt artiklis viis huvitavat fakti kolesteroolist.

Lisaks füüsilistele mõjudele mõjutab alkohol ka aju. See võib põhjustada mälu- ja keskendumisprobleeme, unehäireid ning meeleolumuutusi. Pikaajaline tarvitamine suurendab depressiooni ja ärevushäirete riski. Uuringud näitavad, et alkohol mõjutab aju neurotransmittereid, mis reguleerivad emotsioone ja motivatsiooni.¹

Organismi toetamiseks alkoholi tarvitamise järel võivad abiks olla tasakaalustatud toitumine, piisav vedelikutarbimine ja vitamiinid, mida leiab näiteks kategooriast vitamiinid ja mineraalained. Need aitavad toetada ainevahetust ja närvisüsteemi tööd.

Suitsetamise kahjulik mõju

Suitsetamine on üks peamisi välditavaid surmapõhjuseid maailmas. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 7000 keemilist ühendit, millest sajad on mürgised ja vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. Nikotiin tekitab tugevat sõltuvust, mis muudab suitsetamisest loobumise paljude inimeste jaoks keeruliseks.

Suitsetamise kõige tuntum mõju on seotud kopsude ja hingamisteedega. Tubakasuits kahjustab bronhide limaskesta ning hävitab ripsrakke, mis tavaliselt aitavad hingamisteid puhastada. Selle tagajärjel suureneb kroonilise bronhiidi, kopsuemfüseemi ja kopsuvähi risk.²

Lisaks mõjutab suitsetamine oluliselt südame-veresoonkonda. Nikotiin tõstab vererõhku ja kiirendab südame löögisagedust, samas kui süsinikmonooksiid vähendab vere hapnikusisaldust. See kombinatsioon suurendab südameinfarkti ja insuldi riski.

Suitsetamine kahjustab ka immuunsüsteemi ning aeglustab organismi taastumisvõimet. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini nakkushaigustesse ja nende haavad paranevad aeglasemalt. Organismi toetamiseks ja vastupanuvõime parandamiseks võib kasutada preparaate kategooriast tervise heaks.

Nikotiinisõltuvus on tugev psühholoogiline ja füsioloogiline sõltuvus. Suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud nagu ärrituvus, unehäired ja suurenenud söögiisu. Nende leevendamiseks on olemas spetsiaalsed abivahendid kategoorias suitsetamine ja alkohol.

Alkoholi ja suitsetamise koosmõju

Kui alkohol ja suitsetamine esinevad koos, võivad nende mõjud organismile võimenduda. Näiteks suurendab alkoholi tarvitamine suitsetamise ajal nikotiini imendumist ning võib tugevdada sõltuvust. Samal ajal võivad need kaks harjumust koos suurendada mitmete vähivormide riski, eriti suu-, kurgu- ja söögitoruvähi puhul.³

Alkohol mõjutab sageli inimese enesekontrolli, mistõttu võib see suurendada suitsetamise sagedust. Paljud inimesed märkavad, et alkoholi tarvitamise ajal tekib tugevam soov sigareti järele. See on seotud aju tasustamissüsteemi aktiveerimisega.

Lisaks võib alkoholi ja nikotiini koosmõju mõjutada seedimist ja ainevahetust. Alkohol ärritab seedetrakti, samas kui nikotiin võib mõjutada soolestiku motoorikat. Seetõttu võivad tekkida kõrvetised, seedehäired ja toitainete imendumise probleemid. Seedimise toetamiseks kasutatakse sageli probiootikume või preparaate kategooriast kõhu heaolu ja dieeditooted.

Lisateavet selle kohta, kuidas kaitsta organismi alkoholi ja suitsetamise mõjude eest, saab lugeda artiklist kuidas kaitsta keha alkoholi, suitsetamise ja liigsöömise kahjulike mõjude eest. Samuti käsitleb alkoholi tarvitamise valikuid artikkel pits viina, klaas veini või pudel õlut.

Praktilised soovitused

• Vähenda alkoholi tarbimist ja planeeri alkoholi vabad päevad.
• Proovi nikotiiniasendusravi või muid suitsetamisest loobumise meetodeid.
• Joo piisavalt vett ja toitu mitmekülgselt, et toetada organismi taastumist.
• Toeta immuunsüsteemi vitamiinide ja mineraalidega.
• Liigu regulaarselt – füüsiline aktiivsus aitab vähendada sõltuvusharjumusi.
• Vajadusel küsi nõu apteekrilt või tervishoiutöötajalt.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Alkohol ja suitsetamine mõjutavad organismi mitmel tasandil – alates närvisüsteemist ja seedimisest kuni südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemini. Nende harjumuste koosmõju võib suurendada krooniliste haiguste ja vähi riski. Samas on positiivne see, et keha suudab paljudest kahjustustest taastuda, kui kahjulikke harjumusi vähendada või neist loobuda.

Tervislik eluviis, tasakaalustatud toitumine ja vajadusel apteegis saadaolevad tervisetooted aitavad organismil taastuda ning toetavad üldist heaolu.