Mineraalained

Mineraalained on organismile hädavajalikud toitained, mida keha vajab luude ja hammaste ehituseks, lihaste ja närvisüsteemi tööks, vereloomeks, ensüümide toimimiseks ning paljudeks ainevahetusprotsessideks. Osa mineraalaineid vajatakse suuremas, osa väga väikeses koguses, kuid ka mikroelementide pikaajaline ebapiisav saamine võib mõjutada tervist. Tasakaalustatud ja mitmekesine toit on nende peamine allikas ning vajaduse korral saab tutvuda Apotheka mineraalainete valikuga.

Mineraalained organismis toimivad omavahel seotud süsteemina. Magneesium osaleb muu hulgas energiaainevahetuses ja lihaste töös, kaltsium on oluline luustikule ning rakkude signaaliedastusele, raud on vajalik hapniku transpordiks, tsink toetab arvukaid ensümaatilisi protsesse ja immuunsüsteemi ning seleen kuulub antioksüdantse kaitsega seotud valkude koostisse. See, milliseid mineraalaineid organism vajab ja kui palju, sõltub vanusest, soost, toitumisest, terviseseisundist ja eluetapist.

Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist ning mineraalide puhul ei kehti põhimõte, et suurem annus on alati parem. Mineraalainete puudus võib vajada korrigeerimist, kuid põhjendamatult suured kogused võivad põhjustada kõrvaltoimeid või mõjutada teiste toitainete omastamist. Seetõttu tasub püsivate sümptomite, kroonilise haiguse, raseduse või mitme ravimi samaaegse kasutamise korral arutada sobiva preparaadi ja annuse valikut arsti või apteekriga.

Mineraalained ja nende tähtsus organismile

Mineraalaineid liigitatakse sageli makroelementideks ja mikroelementideks ehk jälgelementideks. Makroelemente vajatakse suhteliselt rohkem ning sellesse rühma kuuluvad näiteks kaltsium ja magneesium. Mikroelemente, sealhulgas rauda, tsinki, seleeni, joodi ja vaske, vajab organism väiksemas koguses. Väike vajalik kogus ei tähenda siiski väikest tähtsust: mineraalid kuuluvad ensüümide ja valkude koostisse, aitavad säilitada vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu ning osalevad närvi- ja lihasfunktsioonides.

Magneesium toimib kofaktorina sadades biokeemilistes reaktsioonides ja on seotud normaalse energiavahetuse, närvi-lihasfunktsiooni ning luukoe ainevahetusega.¹ Toiduallikate hulka kuuluvad täisteratooted, kaunviljad, pähklid, seemned ja rohelised köögiviljad. Kui magneesiumi lisamanustamiseks on põhjendatud vajadus, saab võrrelda Apotheka magneesiumipreparaate. Mineraali rollist, allikatest ja puudusega seotud küsimustest annab ülevaate ka Apotheka artikkel „Magneesium – mis see on ja milleks seda vaja on?“.

Kaltsiumist paikneb valdav osa organismis luudes ja hammastes, kuid kaltsiumi on vaja ka lihaste kokkutõmbumiseks, närvisignaalide edastamiseks ja teiste rakuliste protsesside toimimiseks. Kaltsiumi saab hästi näiteks piimast ja piimatoodetest, rikastatud taimsetest jookidest ning osast kaladest ja taimsetest toiduainetest. Toidust ebapiisava saamise korral võib arst või apteeker aidata hinnata, kas sobib mõni kaltsiumipreparaat. Lähemalt käsitleb mineraali Apotheka artikkel „Kaltsium – mis see on ja milleks seda vaja on?“.

Raud erineb kaltsiumist ja magneesiumist selle poolest, et üks selle keskseid rolle on seotud hemoglobiini ja hapniku transpordiga. Raua head allikad on liha ja kala, kuid rauda sisaldavad ka kaunviljad, täisteratooted, seemned ja rohelised köögiviljad. Loomses toidus leiduv heemraud imendub üldiselt paremini kui taimne mitteheemne raud. Rauapreparaadi kasutamist tasub seetõttu seostada tegeliku vajadusega, mitte üksnes väsimustundega. Apotheka rauapreparaatide kategooriast leiab erinevaid ravimvorme ning lisateavet annab Apotheka artikkel „Raud – mis see on ja milleks seda vaja on?“.

Tsink ja seleen on mikroelemendid, mida organism vajab märksa vähem kui kaltsiumi või magneesiumi. Tsink osaleb ensüümide, rakkude jagunemise, immuunfunktsiooni ja haavade paranemisega seotud protsessides; seleen on vajalik muu hulgas seleenvalkude ja antioksüdantsete ensüümisüsteemide tööks. Tsink on oluline nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunvastuse normaalseks toimimiseks.² Tsingi ja seleeni sisaldavaid tooteid saab võrrelda Apotheka tsingi ja seleeni kategoorias.

Mineraalainete puudus – millised tunnused võivad sellele viidata?

Mineraalainete puudus ei väljendu tavaliselt ühe kindla sümptomina. Väsimus, nõrkus, lihasvaevused, juuste väljalangemine või keskendumisraskused võivad esineda väga erinevate terviseprobleemide korral ning ainult sümptomite põhjal ei saa usaldusväärselt otsustada, millise mineraalaine puudusega on tegemist. Puuduse risk võib suureneda piirava toitumise, imendumishäirete, suurema verekaotuse, teatud haiguste või ravimite kasutamise korral. Oluline on hinnata nii toitumist kui ka sümptomite kestust ja võimalikke muid põhjuseid.

Magneesiumi puuduse tunnused võivad väljenduda näiteks nõrkuse, lihastõmbluste või -krampide, iivelduse ja raskema puuduse korral ka südamerütmi muutustena. Need sümptomid ei ole siiski magneesiumipuudusele eriomased. Tervel inimesel aitavad piisavat magneesiumisaamist toetada pähklid, seemned, täisteratooted, kaunviljad ja rohelised lehtköögiviljad. Kui vaevused püsivad või inimesel on neeruhaigus, südamehaigus või kasutatakse regulaarselt ravimeid, ei ole mõistlik alustada suure annusega preparaati ilma spetsialistiga nõu pidamata.

Rauapuuduse puhul on olukord teistsugune. Rauapuuduse tunnused võivad olla väsimus, jõuetus, koormustaluvuse vähenemine, kahvatus, peavalu või õhupuudus, kuid rauapuudus võib esineda ka enne aneemia kujunemist. Rauapuuduse diagnoosimisel kasutatakse muu hulgas vereanalüüse ja ferritiini hindamist ning vajaduse korral otsitakse puuduse põhjust. Lanceti ülevaate järgi mõjutab rauapuudus eriti lapsi, menopausieelses eas naisi ning madala ja keskmise sissetulekuga riikides elavaid inimesi.³ Praktilist lisateavet pakub Apotheka artikkel „Kahtlustad rauapuudust?“.

Kaltsiumi puuduse tunnused sõltuvad puuduse raskusest ja kestusest. Vere kaltsiumisisaldus on organismis rangelt reguleeritud, mistõttu pikaajaline vähene kaltsiumitarbimine ei pruugi anda varakult selgeid sümptomeid. Tõsisema hüpokaltseemia korral võivad esineda lihaskrambid, surin või tuimus. Luude tervis sõltub seejuures lisaks kaltsiumile ka D-vitamiinist, kehalisest aktiivsusest, vanusest ja hormonaalsest seisundist. Seetõttu ei saa üksikute lihaskrampide põhjal järeldada, et tegemist on kaltsiumipuudusega.

Tsingi puuduse tunnused võivad hõlmata halvenenud haavade paranemist, isu või maitse- ja lõhnataju muutusi ning väljendunud puuduse korral immuunfunktsiooni häireid. Tsingi kohta saab täpsemalt lugeda Apotheka artiklist „Tsink – mis see on ja milleks seda vaja on?“. Seleeni ebapiisava saamise hindamine on veelgi keerulisem, sest iseloomulikud sümptomid puuduvad ning seleenipuudus on tugevalt seotud toitumise ja piirkondlike erinevustega. Kui tekib kahtlus konkreetse mineraalaine puudusele, on mõistlik sümptomite põhjal ise diagnoosimise asemel arutada analüüside ja ravi vajadust tervishoiutöötajaga.

Mineraalained toidust või toidulisandist – kuidas teha teadlik valik?

Küsimusele „mineraalained toidust või toidulisandist“ ei ole kõigile ühesugust vastust. Üldjuhul on esimene valik mitmekesine toit, sest toiduga saadakse korraga mineraalaineid, vitamiine, valke, rasvhappeid, kiudaineid ja teisi organismile vajalikke ühendeid. Piimatooted ja rikastatud alternatiivid annavad kaltsiumi, liha ja kaunviljad rauda, pähklid ja seemned magneesiumi ning mereannid, liha, munad ja teised toiduained mitmesuguseid mikroelemente. Toidulisand on eelkõige võimalus katta konkreetset puudujääki või suuremat vajadust.

Toidulisandi kasutamine võib olla põhjendatud juhul, kui toitumisega ei õnnestu vajalikku kogust saada, esineb laboratoorselt kinnitatud puudus või on terviseseisund, mis suurendab vajadust või vähendab imendumist. Näiteks rauapreparaati kasutatakse sageli kinnitatud rauapuuduse korral, kaltsiumi lisavajadus võib tekkida vähese kaltsiumisisaldusega menüü puhul ning magneesiumilisand võib olla asjakohane, kui selle saamine on ebapiisav. Valikul tasub vaadata nii toimeaine kogust kui ka kogu päevast annust, mitte lähtuda üksnes pakendi esiküljel olevast suurest numbrist.

Suurem annus ei tähenda automaatselt paremat tulemust. Mineraalid võivad suurtes kogustes põhjustada kõrvaltoimeid ning toidulisandid võivad mõjutada ravimite või teiste mineraalainete imendumist. Seetõttu tasub mitme preparaadi samaaegsel kasutamisel kontrollida, kas samad mineraalid korduvad erinevate toodete koostises. Eriti oluline on see kompleksvitamiinide, sporditoidulisandite ja eraldi mineraalipreparaatide kombineerimisel. Kui inimene kasutab retseptiravimeid, on mõistlik uurida apteekrilt, kas mineraalilisand tuleks ravimist ajaliselt eraldada.

Erilist tähelepanu vajavad inimesed, kelle toitumine välistab terveid toidugruppe. Näiteks veganmenüü võib olla väga mitmekesine, kuid raua, tsingi ja mõne teise mikrotoitaine saamist ning omastamist tasub teadlikult planeerida. Apotheka terviseinfo käsitleb teemat eraldi artiklis „Mis vitamiine ja mineraalaineid vajavad veganid?“. Suurema tähelepanu vajadus võib esineda ka raseduse, eakama ea, väga piiratud menüü või seedetrakti haiguste korral.

Seleen, tsink, raud ja teised mikroelemendid näitavad hästi, miks „igaks juhuks“ lisamanustamine pole ideaalne strateegia. Organism vajab neid küll vähe, kuid tasakaal on oluline. Sama põhimõte kehtib makroelementide puhul: kaltsiumi või magneesiumi preparaat peaks täiendama tegelikku vajadust, mitte asendama toitumise korrigeerimist. Apotheka põhikategooriast ja selle alamkategooriatest saab võrrelda erinevaid mineraalpreparaate, kuid sobiv valik sõltub inimese vanusest, menüüst, terviseseisundist ning teistest kasutatavatest ravimitest ja toidulisanditest. Kahtluse korral aitab apteeker valida sobiva koostise ja hinnata, kas enne kasutamist tasub pöörduda arsti poole.

Praktilised soovitused

• Eelista mineraalainete põhiallikana mitmekesist ja tasakaalustatud toitu.
• Ära diagnoosi raua-, magneesiumi-, kaltsiumi- või tsingipuudust ainult sümptomite põhjal.
• Kontrolli mitut toidulisandit kasutades, ega samad mineraalained eri toodetes ei kordu.
• Järgi toote etiketil toodud päevast annust ja ära suurenda seda põhjenduseta.
• Ravimite regulaarse kasutamise korral küsi apteekrilt võimalike koostoimete ja manustamisvahede kohta.
• Püsivate vaevuste või rauapuuduse kahtluse korral aruta arstiga, kas on vaja vereanalüüse.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Mineraalained on normaalseks elutegevuseks vajalikud, kuid nende puhul on oluline tasakaal. Magneesiumi, raua, kaltsiumi, tsingi, seleeni ja teiste mineraalainete parim lähtekoht on mitmekesine menüü. Kui toitumine on piiratud, vajadus suurenenud või tekib puuduse kahtlus, tasub toidulisandi valik teha teadlikult. Sümptomite püsimisel või ravimeid kasutades aitab arst või apteeker hinnata, kas mineraalainete lisamanustamine on vajalik ning milline annus ja preparaat on konkreetsele inimesele sobiv.