COVID-19 vastu vaktsineerimine riskirühmadele

Kes vaktsineerivad apteegis?

Vaktsineerivad tervishoiutöötajad,  kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Apotheka apteekides viivad teenust läbi tervishoiuteenuse osutajad (Benita Kodu AS või OÜ Corrigo).

Millega tuleb arvestada COVID-19 vaktsineerimisele tulijal?

Palume kõigil COVID-19 vaktsineerimise broneeringu tegijatel eelnevalt kontrollida, kas nad kuuluvad riskirühma. Infot selle kohta saab Terviseportaalist.

Vaktsineerima tulijal peab olema kaasas isikut tõendav dokument ja soovi korral immuniseerimispass.

Keda vaktsineeritakse?

Immuniseerimiskava alusel on tagatud immuniseerimine Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele inimestele, kes kuuluvad immuniseerimiskava alusel sihtrühma.

COVID-19 vastane vaktsineerimine on 2026/2027 hooajal soovitatud eelkõige inimestele, kellel on suurem risk COVID-19 raskeks kuluks. Riskirühma mittekuuluvatele lastele ja 18–60-aastastele täiskasvanutele ei ole rutiinne COVID-19 vastane vaktsineerimine vajalik. COVID-19-vastane immuniseerimine on oluline eespool nimetatud sihtrühmadele, kuna nendel on suurem risk raskelt haigestuda. Erandlikel juhtudel, kui tervishoiutöötaja hindab, et sihtrühmavälise patsiendi immuniseerimine oleks vajalik tulenevalt tema terviseriskidest, ja põhjendab oma otsust, tagab riik ka sihtrühmaväliste elanike immuniseerimise.

Millist vaktsiini manustatakse? 

Apotheka apteekides kasutatakse Covid-19 vastu vaktsineerimiseks Comirnaty XFG vaktsiini. Tutvu eestikeelse vaktsiini omaduste kokkuvõttega (alates lk 146) siin.

Millal on COVID-19 vaktsiin vastunäidustatud?

• Ülitundlikkus toimeaine või abiainete suhtes.
• Ägeda raske palavikulise haiguse või ägeda infektsiooni korral tuleb vaktsineerimine edasi lükata.
• Kui anamneesis on varasemalt esinenud anafülaksiat, tuleb vaktsineerida suure ettevaatusega, soovitavalt haigla päevastatsionaari tingimustes.
• Seoses vaktsineerimisprotseduuriga võivad tekkida ärevusega seotud reaktsioonid, sh vasovagaalsed reaktsioonid (sünkoop), hüperventilatsioon või stressiga seotud reaktsioonid (nt pearinglus, palpitatsioonid, südame löögisageduse kiirenemine, vererõhu muutused, paresteesia, hüpesteesia ja higistamine). Stressiga seotud reaktsioonid on ajutised ja isemööduvad. Inimestel soovitatakse pöörduda vaktsineerija poole ning paluda neil sümptomeid hinnata.
• Nagu teiste intramuskulaarsete süstete puhul, tuleb vaktsiini manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad ravi antikoagulantidega või kellel on trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäire (nt hemofiilia), kuna neil isikutel võib pärast intramuskulaarset manustamist tekkida veritsus või verevalumid. Palume inimestel tervishoiutöötajat informeerida, kui ta kasutab ülal nimetatud ravimeid.

Millised kõrvaltoimed võivad manustamise järgselt tekkida?

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes osalejatel olid: valu süstekohas, väsimus, peavalu, müalgia, külmavärinad, artralgia ning püreksia ja turse süstekohas. Kõrvaltoimed olid üldjuhul kerge või mõõduka intensiivsusega ja taandusid mõne päevaga.

Lastel võivad esineda ka vanusest sõltuvad kõrvaltoimed, sealhulgas ärrituvus, unisus ja söögiisu vähenemine.

Valvas tuleb olla allergiliste reaktsioonide ja immuniseerimisega seotud stressi reaktsioonide tekkeks vaktsineerimise järgselt (jälgimine vähemalt 15 minutit).

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

• Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist teostanud tervishoiuteenuse osutajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile 1220.
• Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
• Kõik vaktsiinid võivad kõrvaltoimetena põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.
• Tuletame meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad palavikualandaja või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
• Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

Kas COVID-19 vaktsiine võib manustada koos teiste vaktsiinidega? 

Teiste vaktsiinidega koos manustamise kohta ei ole uuringuid tehtud. Soovitav on manustada COVID-19 vaktsiini ja teisi vaktsiine (näiteks puukentsefaliidi vaktsiini) vähemalt 14-päevase intervalliga, et oleks võimalik selgelt hinnata ühe või teise vaktsiini kõrvaltoimeid. Vajaduse korral võib manustada COVID-19 vaktsiine samal päeval või igal ajal enne või pärast teise vaktsiini manustamist. Samaaegselt manustatavaid vaktsiine tuleb süstida erinevatesse õlavartesse.

Comirnaty XFG vaktsiini võib manustada gripivaktsiiniga samal ajal või mis tahes intervalliga. Kui vaktsiinid manustatakse samal ajal, tehakse süstid erinevatesse süstekohtadesse. Apteegis vaktsineerimise teenust pakkuv tervishoiuteenuse osutaja töötaja teeb otsuse, kas ta manustab patsiendile soovi korral talle üheaegselt COVID-19 ja gripivaktsiini.