Vitamiinid naistele aitavad täiendada igapäevast toidulauda siis, kui toidust ei saada piisavalt mikrotoitaineid või kui keha vajadused on teatud eluperioodil suurenenud. Naise organismi mõjutavad menstruaaltsükkel, raseduse planeerimine, rasedus, imetamine, menopaus ja vanusega seotud muutused, mistõttu võivad oluliseks muutuda D-vitamiin, foolhape, raud, B12-vitamiin, kaltsium, magneesium, tsink ja seleen.
Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist, kuid võib olla abiks puudujääkide ennetamisel või korrigeerimisel. Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui esineb püsiv väsimus, kahvatus, juuste hõrenemine, haprad küüned, sagedased infektsioonid, lihasnõrkus või vereanalüüsides kinnitatud vitamiinipuudus. Sellisel juhul võiks sobiva preparaadi valikul lähtuda nii sümptomitest, elustiilist kui ka laboritulemustest.
Apotheka valikus on nii vitamiinid naistele, D- ja E-vitamiin, raud, kaltsium kui ka magneesium. Enne mitme toidulisandi samaaegset kasutamist tasub kontrollida koostist, et vältida samade ainete topeltannuseid.
Vitamiinid naistele: millised toitained on kõige olulisemad?
Naise tervise seisukohalt on sageli keskse tähtsusega raud, D-vitamiin, foolhape, B12-vitamiin, kaltsium ja magneesium. Raud aitab kaasa normaalsele hapniku transpordile organismis ning on oluline eeskätt menstruatsioonieas naistel, kelle rauavajadus võib verekaotuse tõttu suureneda. Rauapuudus võib avalduda väsimuse, kahvatuse, südamekloppimise, nõrkuse või keskendumisraskusena. Raua lisatarbimist võiks alustada eelistatult vereanalüüsi alusel, sest liigne raud ei ole organismile kasulik.
D-vitamiin toetab kaltsiumi imendumist, luude ja lihaste normaalset talitlust ning immuunsüsteemi tööd. Põhjamaades võib D-vitamiini tase olla madalam eriti sügisest kevadeni, kuid täpse vajaduse hindamiseks on kõige usaldusväärsem vereanalüüs. NIH Office of Dietary Supplements rõhutab, et D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ning selle pikaajaline liigtarbimine võib põhjustada kõrvaltoimeid, mistõttu tasub järgida soovitatud annuseid.1
Foolhape ehk B9-vitamiin on eriti tähtis rasedust planeerivale ja rasedale naisele. ACOG soovitab enamikul fertiilses eas naistel tarbida iga päev vähemalt 400 mikrogrammi foolhapet, et vähendada loote neuraaltoru defektide riski.2 Raseduse ajal suureneb ka vajadus raua, joodi, D-vitamiini ja teiste mikrotoitainete järele, mistõttu sobivad sageli paremini spetsiaalsed vitamiinid rasedatele.
B12-vitamiin on oluline närvisüsteemile ja vereloomele. Selle puudust võib sagedamini esineda taimetoitlastel, veganitel, eakatel ning inimestel, kellel on imendumishäired või kes kasutavad teatud ravimeid. Kaltsium ja magneesium toetavad luude, lihaste ja närvisüsteemi normaalset talitlust. Kui eesmärk on toetada nahka, juukseid ja küüsi, võib lisaks vaadata ka juuksevitamiinide kohta käivaid soovitusi.
Vitamiinivajadus naise elukaare jooksul
Noores täiskasvanueas sõltub vitamiinide vajadus peamiselt toitumisest, menstruatsioonist, kehalisest aktiivsusest, stressitasemest ja võimalikest kroonilistest haigustest. Kui menstruatsioonid on vererohked, võib suureneda rauapuuduse risk. Kui toidulaud on ühekülgne või välditakse loomseid toite, tasub tähelepanu pöörata B12-vitamiinile, rauale, D-vitamiinile ja oomega-3-rasvhapetele. Nahale, juustele ja küüntele mõeldud preparaatides leidub sageli biotiini, tsinki, seleeni ja B-grupi vitamiine, kuid nende toime sõltub sellest, kas organismis on tegelik puudujääk.
Raseduse planeerimisel ja raseduse ajal tuleb vitamiinide valik teha eriti hoolikalt. Foolhape, raud, jood ja D-vitamiin kuuluvad sagedamini esile tõstetud toitainete hulka, kuid annused peaksid vastama individuaalsele vajadusele. NIH raseduse toidulisandite ülevaade rõhutab, et raseduse ajal suureneb mitme toitaine vajadus, sest need toetavad nii ema tervist kui ka loote arengut.3 Raseduse ajal ei ole mõistlik võtta juhuslikku multivitamiini, sest näiteks A-vitamiini liigne kogus võib olla ebasoovitav.
Imetamise ajal jätkub suurenenud vajadus mitme mikrotoitaine järele. Toidulisandi valikul tasub arvestada, kas ema toitumine on piisavalt mitmekesine ja kas vereanalüüsides on leitud puudujääke. Imetavale emale mõeldud preparaadid võivad sisaldada D-vitamiini, joodi, foolhapet, B-vitamiine ja mineraalaineid, kuid kõiki lisandeid ei ole vaja võtta korraga.
Menopausi ajal muutub hormonaalne foon ning östrogeenitaseme langus võib mõjutada luutihedust, kehakaalu, und, meeleolu ja südame-veresoonkonna tervist. Luude toetamisel on tähtsad kaltsium, D-vitamiin, piisav valgutarbimine ja regulaarne jõu- või vastupidavustreening. Hiljutised ülevaated viitavad, et kaltsiumi ja D-vitamiini lisandid ei pruugi tervetel iseseisvalt elavatel täiskasvanutel üksi oluliselt vähendada kukkumiste või luumurdude riski; kasu võib olla suurem neil, kellel on puudus, osteoporoos või arsti hinnangul suurenenud risk.4
Kuidas valida naistele sobivaid vitamiine?
Hea valik algab eesmärgist. Kui soov on toetada energiataset, võib tähelepanu pöörata rauale, B12-vitamiinile ja D-vitamiinile, kuid väsimuse põhjus ei pruugi alati olla vitamiinipuudus. Väsimust võivad põhjustada ka unehäired, kilpnäärmeprobleemid, stress, põletikulised haigused, madal ferritiin või ravimite kõrvaltoimed. Seetõttu on korduvate või tugevate sümptomite korral mõistlik teha vereanalüüsid ja pidada nõu arsti või apteekriga.
Multivitamiinid naistele on praktilised siis, kui toitumine on ebaühtlane või soovitakse ühes preparaadis katta mitu väiksemat puudujääki. Samas ei ole alati vaja kõige laiema koostisega toodet. Mõnikord on mõistlikum valida üks konkreetne aine, näiteks raud, D-vitamiin või magneesium, kui analüüsid või sümptomid viitavad just sellele vajadusele. Apotheka valikus on eraldi multivitamiinid, tsink ja seleen ning vitamiinid juustele, küüntele ja nahale.
Koostise lugemisel tasub jälgida päevaseid koguseid, toimeainete vorme ja sama aine kordumist erinevates preparaatides. Näiteks C-vitamiin võib toetada raua imendumist, kuid kaltsium võib raua imendumist samal ajal vähendada, mistõttu ei pruugi kõiki mineraale olla mõistlik võtta ühel ajal. Rasvlahustuvaid vitamiine A, D, E ja K võetakse tavaliselt koos toiduga, mis sisaldab veidi rasva.
Ettevaatlik tasub olla lubadustega, mis kõlavad liiga ulatuslikult. Toidulisand võib toetada normaalset organismi talitlust, kuid ei ravi haigusi ega asenda ravimeid. Kui kasutad verevedeldajaid, kilpnäärmeravimeid, epilepsiaravimeid, antibiootikume või oled rase, imetad või põed kroonilist haigust, tuleks toidulisandi sobivus üle kontrollida. Naiste hormonaalse tasakaalu teemal võib lisalugemiseks vaadata ka Apotheka artiklit müoinositooli rollist ning immuunsuse toetamise kohta artiklit D3-vitamiini ja immuunsuse seostest.
Praktilised soovitused
- Vali vitamiinid oma eluperioodi järgi: menstruatsioon, raseduse planeerimine, rasedus, imetamine või menopaus.
- Tee raua, B12-vitamiini ja D-vitamiini puuduse kahtlusel vereanalüüs, mitte ära alusta pikaajalist suurtes annustes lisatarbimist omal käel.
- Ära kasuta mitut multivitamiini korraga, sest samad toimeained võivad kattuda.
- Võta rasvlahustuvaid vitamiine koos toiduga ning järgi pakendil märgitud päevast annust.
- Küsi apteekrilt nõu, kui kasutad ravimeid, oled rase, imetad või sul on krooniline haigus.
Korduma kippuvad küsimused
Milliseid vitamiine peaksid naised eelistama?
Sageli on naiste jaoks olulised D-vitamiin, raud, foolhape, B12-vitamiin, kaltsium, magneesium, tsink ja seleen. Täpne vajadus sõltub vanusest, toitumisest, menstruatsioonist, rasedusest, imetamisest, menopausist ja terviseseisundist.
Kas naised vajavad eraldi multivitamiine?
Naistele mõeldud multivitamiinid võivad olla kasulikud, sest nende koostis arvestab sageli raua, foolhappe, kaltsiumi, D-vitamiini ja naha-juuste-küünte toetamiseks vajalike ainete vajadusega. Samas ei ole eraldi multivitamiin alati vajalik, kui toitumine on mitmekesine ja puudujääke ei esine.
Kas raseduse ajal võib võtta tavalisi multivitamiine?
Raseduse ajal on parem valida spetsiaalselt rasedatele mõeldud vitamiinikompleks või küsida nõu arstilt või apteekrilt. Tavaline multivitamiin ei pruugi sisaldada sobivas koguses foolhapet, joodi või rauda ning võib sisaldada ebasobivas koguses mõnda rasvlahustuvat vitamiini.
Millal on parim aeg vitamiine võtta?
Rasvlahustuvaid vitamiine, nagu A-, D-, E- ja K-vitamiin, tasub võtta koos toiduga. Raua imendumist võib toetada C-vitamiin, kuid kaltsiumi või kohviga koos võtmine võib imendumist vähendada. Kui preparaat ärritab magu, võta see koos toiduga.
Kas vitamiinide liigtarbimine on ohtlik?
Jah. Eriti ettevaatlik tuleb olla rasvlahustuvate vitamiinide ja rauaga, sest neid võib organismi koguneda. Järgi pakendi annustamisjuhiseid ning ära kombineeri mitut sarnase koostisega toodet ilma vajaduseta.
Millal peaks vitamiinipuuduse kahtlusel arsti poole pöörduma?
Arsti poole tasub pöörduda, kui väsimus, nõrkus, juuste väljalangemine, südamekloppimine, kahvatus, pearinglus või meeleolumuutused püsivad kauem või süvenevad. Sellisel juhul aitab vereanalüüs selgitada, kas tegemist on vitamiinipuuduse või muu terviseprobleemiga.
Kokkuvõte ja soovitused
Naiste vitamiinivajadus ei ole kogu elu ühesugune. Menstruatsioonieas võib suuremat tähelepanu vajada raud, raseduse planeerimisel foolhape, põhjamaistes tingimustes D-vitamiin ning menopausi ajal luude, lihaste ja südame-veresoonkonna toetamine. Kõige parem alus on mitmekesine toitumine, piisav uni, regulaarne liikumine ja vajadusel analüüside põhjal valitud toidulisand.
Toidulisandite valikul eelista selge koostisega preparaate, väldi tarbetut dubleerimist ja pea meeles, et rohkem ei tähenda alati paremat. Kui vajad kindlat soovitust, vaata Apotheka valikut vitamiinid naistele kategooriast või küsi nõu apteekrilt, et leida sobivaim lahendus vastavalt vanusele, terviseseisundile ja elustiilile.
Menüü
Kingikampaania 
