Allergia

Allergiaks nimetatakse organismi ülitundlikkusreaktsiooni mõnele võõrale või ärritavale ainele. Tuntumad allergia ravimid, antihistamiinid, sobivad enamuste allergiate korral. Allergiku organism toodab antikehi, mis identifitseerivad konkreetse aine kahjulikuna, isegi kui see seda tegelikult ei ole.

Leiti 35 toode(t)

Product list

Allergia on tänapäeval üks levinumaid kroonilisi terviseprobleeme, mõjutades igas vanuses inimesi. Eestis puutub allergiaga igapäevaselt kokku hinnanguliselt iga viies inimene. Allergia ravi sõltub reaktsiooni tüübist ja sümptomite raskusastmest, kuid kõige levinumad on antihistamiinid – kas tablettide, geelide või lahustena. Käesolevas artiklis uurime, millised on allergia ravimid, kuidas neid kasutada ning millal peaks pöörduma arsti poole.

Kuidas tekib allergia?

Allergia on immuunsüsteemi ülereageerimine tavaliselt kahjutule ainele, näiteks õietolmule, tolmulestadele, loomakarvadele või toidule. Allergiku immuunsüsteem tuvastab need ained ekslikult kui ohuks ning toodab nende vastu antikehi – enamasti immunoglobuliin E (IgE). Kui inimene puutub allergeeniga uuesti kokku, käivitub organismis keemiliste ainete, sh histamiini, vabanemine, mis põhjustab tüüpilisi allergiasümptomeid: nohu, aevastamine, silmade sügelus, nahalööve (nt urtikaaria) või isegi hingamisraskused.

Levinumad allergiad hõlmavad:

  • Allergiline riniit – tuntud ka kui allergiline nohu; iseloomulikud on ninakinnisus, aevastamine ja vesine eritis.
  • Toiduallergiad – esinevad sageli piima, pähklite, munade või mereandide suhtes.
  • Nahaallergiad – näiteks kontaktdermatiit või nõgestõbi (urtikaaria).

Allergia põhjuseid on mitmeid ja need võivad olla pärilikud. Kui mõlemal vanemal on allergiad, on ka lapsel suurenenud risk neid pärida.

Allergia ravimid ja ravi võimalused

Allergiate ravi keskendub kolmele eesmärgile: sümptomite leevendamine, tüsistuste ennetamine ja elukvaliteedi parandamine. Apteekides on saadaval lai valik allergiaravimeid, mille seast saab valida sobivaima vastavalt sümptomitele ja reaktsiooni tüübile.

Antihistamiinikumid on esmavaliku ravimid, mis blokeerivad histamiini toime ning aitavad leevendada nohu, sügelust, nahalöövet ja silmade ärritust. Neid leidub tablettidena, ninaspreidena, silmatilkadena ja geelidena nahale kandmiseks.

Mõned antihistamiinikumid on käsimüügis kättesaadavad, näiteks:

  • Loratadiin
  • Tsetirisiin
  • Desloratadiin
  • Levotsetirisiin

Lisaks antihistamiinidele kasutatakse raskemate allergiate puhul ka:

  • Kortikosteroide (nt ninatilkades või kreemides)
  • Nuummembraani stabilisaatoreid
  • Immunoteraapiat ehk allergeenispetsiifilist vaktsineerimist

Alternatiivina on olemas ka abivahendid allergikutele, näiteks ninaspreid, filtrid ja õhu puhastajad.

Kui sümptomid on püsivad või süvenevad, tuleks kindlasti pöörduda allergoloogi poole täpsema diagnoosi ja raviplaani saamiseks.

Allergiate ravi sõltub konkreetsest reaktsioonist, seega ei sobi kõik ravimid igas olukorras. Näiteks nahaallergiate korral sobib paremini geel või kreem, samas kui riniidi puhul on tõhusamad ninaspreid ja tabletid.

Millal peaks allergiat ravima?

Allergiat ei tohiks alahinnata – isegi kui sümptomid tunduvad esmapilgul kerged, võivad need aja jooksul süveneda või muutuda krooniliseks. Näiteks ravimata allergiline nohu võib põhjustada unehäireid, keskendumisraskusi või isegi astmat. Allergia ravi tuleks alustada kohe, kui sümptomid ilmnevad, eriti hooajaliste allergiate (nt õietolmuallergia) korral. Ennetav ravi enne hooaja algust võib aidata oluliselt vähendada sümptomite raskust.

Allergiliste reaktsioonide tüüpe on erinevaid:

  • Ägedad reaktsioonid – tekivad kiiresti pärast kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid võivad olla kerged (sügelus, lööve) või eluohtlikud (anafülaksia).
  • Kroonilised reaktsioonid – kestavad pikemat aega ja on seotud pideva kokkupuutega allergeeniga, näiteks hallitusseente, tolmulestade või lemmikloomakarvadega.

Järgmised märgid viitavad sellele, et allergia ravi vajab professionaalset sekkumist:

  • Sümptomid kestavad üle kahe nädala
  • Kodune ravi ei too leevendust
  • Ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid (nt unisus, uimasus)
  • Esinevad hingamisraskused, vilistav hingamine või kõriturse

Toiduallergiate puhul on eriti oluline professionaalne nõustamine, sest allergiline reaktsioon võib kujuneda eluohtlikuks. Näiteks maapähkli- või mereandideallergia korral võib tekkida anafülaksia, mis vajab viivitamatut epinefriini süsti ja haiglaravi.

Kui tegemist on allergilise lapsega, tasub pidada allergiapäevikut, et jälgida, millised toidud või keskkonnategurid sümptomeid põhjustavad. See aitab arstil koostada täpse raviplaani ja soovitada vajadusel allergiateste või elimineerimisdieeti.

Erinevate allergiaravimite kasutamisel tuleb järgida juhiseid ning veenduda, et ravim sobib just teie sümptomite tüübile. Näiteks ei pruugi nahaallergiate puhul olla vajalik suukaudne antihistamiin, kui sümptomid piirduvad väikese nahapiirkonnaga ja neid saab kontrolli all hoida paikse geeliga.

Praktilised soovitused

  • Väldi allergeene nii palju kui võimalik. Kui tead, mis tekitab allergiat (nt õietolm, tolmulestad, lemmikloomad), väldi kontakti või piirdu sellega nii palju kui võimalik. Näiteks õietolmuhooajal hoia aknad suletuna ja pese riideid sagedamini.
  • Kasuta antihistamiine vastavalt sümptomitele. Tabletid sobivad üldistele sümptomitele, geelid nahale ja pihustid nina või silmade ärrituse leevendamiseks.
  • Alusta ravi enne hooaja algust. Hooajaliste allergiate (nt heinanohu) korral on soovitatav alustada ravi 1–2 nädalat enne allergeeni ilmnemist keskkonnas.
  • Hoia ravimid käepärast. Kui sul on varem esinenud raskeid reaktsioone, kanna alati kaasas arsti määratud ravimit (nt adrenaliinipliiats).
  • Pese nägu ja käsi pärast väljas viibimist. See aitab eemaldada allergeenide jäägid nahalt ja vähendada kokkupuudet.
  • Pööra tähelepanu toidule. Kui sul on toiduallergia, loe hoolikalt etikette ja väldi ristsaastumise riski.
  • Konsulteeri allergoloogiga. Püsiva või korduva allergia korral tee allergiatestid ja lase koostada individuaalne raviplaan.

Korduma kippuvad küsimused

Kas allergiat saab täielikult välja ravida?

Allergiat ei saa tavaliselt täielikult välja ravida, kuid sümptomeid saab edukalt kontrolli all hoida ravimite ja vältimise abil. Mõnel juhul võib aidata immunoteraapia.

Milline on parim ravim allergilisele nohule?

Allergilise nohu puhul aitavad kõige paremini antihistamiinid ja nina kortikosteroidid. Täpse valiku peaks tegema sümptomite põhjal koos apteekri või arstiga.

Kas antihistamiinid teevad uniseks?

Vanema põlvkonna antihistamiinid (nt difenhüdramiin) võivad põhjustada unisust, kuid uuemad ravimid (nt loratadiin, desloratadiin) on tavaliselt mittesedatiivsed.

Kas lapse allergia võib vanusega kaduda?

Mõned toiduallergiad (nt muna- või piimaallergia) võivad lapse kasvades kaduda, kuid näiteks pähkliallergia jääb enamasti püsima. Arstlik jälgimine on soovitatav.

Kokkuvõte ja soovitused

Allergia on krooniline, kuid kontrollitav seisund. Oluline on tunda oma sümptomeid, vältida võimalusel allergeene ning kasutada sobivaid allergiaravimeid – olgu need tabletid, geelid, lahused või ninaspreid. Kõige paremad tulemused saavutatakse siis, kui ravi alustatakse õigel ajal ja järgitakse arsti või apteekri soovitusi.

Kui allergia segab igapäevaelu või põhjustab tugevaid reaktsioone, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Vajadusel saab teha allergiateste, alustada immunoteraapiat või korrigeerida ravimite doose. Iga inimese allergiline reaktsioon on unikaalne – seetõttu on oluline isikupärastatud lähenemine.

Ole teadlik, jälgi oma sümptomeid ning küsi vajadusel spetsialisti abi – nii saad allergiat edukalt kontrollida ja elukvaliteeti parandada.