Vitamiinid lastele

Laste kasvav ja arenev organism vajab igapäevaselt piisavalt energiat, valku, rasvhappeid, mineraalaineid ja vitamiine. Vitamiinid toetavad luude ja hammaste arengut, närvisüsteemi tööd, immuunsüsteemi normaalset talitlust, vereloomet ning lapse üldist kasvamist. Kõige parem vitamiinide allikas on mitmekesine toit, kuid laste söögiisu, valiv toitumine või teatud toidugruppide vältimine võivad mõnel juhul suurendada puudujääkide riski.

Oluline on meeles pidada, et toidulisand ei asenda lapse igapäevast toidulauda. Mayo Clinic rõhutab, et enamik terveid ja tavapäraselt kasvavaid lapsi ei vaja multivitamiine, kui nad söövad mitmekesiselt.¹ Küll aga võib lisatugi olla vajalik siis, kui laps sööb väga piiratud valikut toite, tal on krooniline haigus, imendumishäire, vegan- või taimetoitlus, kiire kasvuperiood või arstiga kinnitatud vitamiinipuudus.

Apotheka valikus on lastele mõeldud vitamiinid lastele, D-vitamiin lastele, C-vitamiin, B-rühma vitamiinid ning kaltsium. Kui laps kasutab mitut toodet korraga, tuleb koostisi võrrelda, et vältida samade ainete liigset dubleerimist.

Vitamiinid lastele: millised toitained on kõige olulisemad?

D-vitamiin on laste puhul üks olulisemaid toitaineid, sest see aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori imendumisele ning toetab luude, hammaste ja lihaste normaalset talitlust. D-vitamiini puudus võib imikutel ja väikelastel suurendada rahhiidi riski. Eesti toitumisinfo kohaselt soovitavad lastearstid anda rinnapiimatoidul imikule D-vitamiini rasvlahustuva preparaadina alates teisest elunädalast kahe esimese eluaasta jooksul.²

A-vitamiin toetab nägemist, naha ja limaskestade normaalset talitlust ning immuunsüsteemi tööd. Seda leidub näiteks maksas, munas, piimatoodetes ning beetakaroteenina porgandis, kõrvitsas ja rohelistes köögiviljades. A-vitamiini sisaldavate toidulisanditega tuleb olla ettevaatlik, sest rasvlahustuv vitamiin võib liigsel tarvitamisel organismi koguneda.

B-rühma vitamiinid osalevad energia ainevahetuses, närvisüsteemi töös ja vereloomes. B12-vitamiin on eriti oluline lastele, kes söövad vähe või üldse mitte loomset päritolu toitu, sest B12 peamised allikad on liha, kala, muna ja piimatooted. Foolhape on tähtis rakkude jagunemisel ja kasvamisel, kuid selle vajadus kaetakse enamasti mitmekesise toiduga.

C-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja parandab taimsetest allikatest saadava raua imendumist. Seda leidub marjades, tsitruselistes, paprikas, kapsas ja kartulis. Kui laps sööb vähe puu- ja köögivilju, võib C-vitamiini tarbimine jääda tagasihoidlikuks, kuid lisandi vajadust tasub hinnata lapse toitumise põhjal, mitte üksnes viirushooaja järgi.

Tsink, raud ja kaltsium on samuti laste arengus olulised. Raud toetab vereloomet ja hapniku transporti, kaltsium luustikku ning tsink immuunsüsteemi ja naha normaalset talitlust. Raualisandit ei tasu lapsele anda igaks juhuks, vaid eelistatult arsti soovitusel või analüüside põhjal.

D-vitamiin lastele: annus, vorm ja ohutu kasutamine

D-vitamiini vajadus sõltub lapse vanusest, toitumisest, päikesevalgusest, nahatoonist, kehakaalust ja tervislikust seisundist. Eesti toitumisinfo järgi on lastele ja täiskasvanutele soovituslik D3-toidulisandi kogus 10 mikrogrammi ehk 400 IU päevas, kui tavatoit ja õues viibimine ei taga piisavat kogust.³ NIH Office of Dietary Supplements toob samuti välja, et D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks ja luude mineraliseerumiseks ning et liigne tarvitamine võib olla kahjulik.⁴

Imikutele sobivad enamasti D-vitamiini tilgad, sest neid on lihtne doseerida. Väikelastele ja koolilastele võivad sobida tilgad, pihustid, närimistabletid või geelipadjad. Valiku tegemisel tasub lähtuda lapse vanusest, neelamisoskusest, maitse-eelistustest ja pakendil märgitud annusest. Kummikommilaadsed vitamiinid võivad olla mugavad, kuid neid tuleb hoida lapsele kättesaamatus kohas, sest laps võib neid pidada maiustuseks.

D-vitamiini puudus võib kulgeda märkamatult. Võimalikud tunnused on väsimus, lihasnõrkus, luuvalu, aeglasem kasv või korduvad infektsioonid, kuid need sümptomid ei ole spetsiifilised ning võivad viidata ka paljudele teistele põhjustele. Kui vanem kahtlustab puudust või lapsel on riskitegurid, aitab perearst otsustada, kas on vaja vereanalüüsi.

D-vitamiini ei tasu anda suurtes annustes ilma arsti soovituseta. Rasvlahustuva vitamiinina võib see liigtarbimisel põhjustada kaltsiumitaseme tõusu veres, iiveldust, kõhukinnisust, nõrkust või neeruprobleeme. Eriti oluline on jälgida koguseid siis, kui laps saab D-vitamiini mitmest allikast: tilkadest, multivitamiinist, rikastatud toidust või kalamaksaõlist.

Apotheka terviseinfo artiklitest võib lisaks lugeda, kuidas beebi koju tulekul koduapteeki täiendada ning millised tervisetooted võiksid olla abiks koolilapse koduapteegis.

Multivitamiinid, B-vitamiinid ja C-vitamiin lapse toidulaua täiendusena

Multivitamiin võib olla mõistlik valik siis, kui lapse toitumine on pikka aega piiratud, ta väldib mitut toidugruppi, taastub haigusest või tal on arsti hinnangul suurem puudujääkide risk. Samas ei ole multivitamiin lahendus igale söömisprobleemile. Kui laps kasvab eakohaselt, sööb erinevaid toite ja on üldiselt terve, ei pruugi igapäevane multivitamiin vajalik olla. Mayo Clinic soovitab vitamiinide asemel seada esikohale regulaarsed toidukorrad, mitmekesine menüü ning puu- ja köögiviljade järjepidev pakkumine.⁵

B-rühma vitamiinid on olulised energia tootmiseks, närvisüsteemi tööks ja vereloomeks. Laps võib vajada eraldi tähelepanu B12-vitamiini osas, kui ta on vegan, sööb väga vähe loomseid tooteid või tal on seedetrakti haigus, mis mõjutab imendumist. Sellisel juhul tasub vajadus arstiga läbi arutada.

C-vitamiin on populaarne immuunsuse toetaja, kuid see ei tähenda, et suurtes annustes C-vitamiin hoiaks ära kõik külmetused. Mõistlikum on tagada igapäevane piisav tarbimine toidust: marjadest, puuviljadest, köögiviljadest ja kartulist. Vajadusel võib valida lastele mõeldud C-vitamiini, kuid annus peab vastama lapse vanusele.

Toidulisandi vorm mõjutab seda, kas laps seda üldse kasutab. Siirupid sobivad väiksematele lastele, närimistabletid ja geelipadjad kooliealistele ning tilgad imikutele ja väikelastele. Samal ajal tasub jälgida lisatud suhkrut, magusaineid ja värvaineid. Kui vitamiin meenutab kommi, peab vanem annustamist eriti hoolikalt kontrollima.

Apotheka valikus on lisaks vitamiinidele ka lapse tervise tooted, immuunsuse toetuseks mõeldud preparaadid ja multivitamiinid. Laste haigestumise perioodil võib lisalugemiseks vaadata Apotheka artiklit köha, nohu ja kurguvalu leevendamisest.

Praktilised soovitused

• Vali ainult lapse vanusele sobiv vitamiinipreparaat ja järgi pakendil märgitud päevast annust.
• Ära anna lapsele täiskasvanute vitamiine, sest toimeainete kogused võivad olla lapsele liiga suured.
• Hoia kummikommid, närimistabletid ja siirupid lapsele kättesaamatus kohas.
• Rasvlahustuvaid vitamiine, nagu A-, D-, E- ja K-vitamiin, anna koos toiduga ning ära kombineeri neid mitmest preparaadist ilma vajaduseta.
• Kui laps on vegan, väga valiva toitumisega või kasvab aeglaselt, pea nõu perearsti või apteekriga.
• Puuduse kahtlusel eelista analüüse ja spetsialisti nõu, mitte juhuslikku suurte annuste kasutamist.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Laste vitamiinivajaduse aluseks on mitmekesine toitumine, regulaarne söömisrütm, piisav uni ja igapäevane liikumine. D-vitamiin on Eesti kliimas eriti oluline, kuid ka selle puhul tuleb järgida lapse vanusele sobivat annust. Teised vitamiinid ja mineraalained, nagu C-vitamiin, B-rühma vitamiinid, raud, kaltsium ja tsink, võivad olla vajalikud siis, kui lapse toitumine või terviseseisund seda põhjendab.

Toidulisandi valikul eelista lapse vanusele mõeldud preparaati, kontrolli koostist ning väldi mitme sarnase toote samaaegset kasutamist. Kui laps sööb väga valivalt, kasvab aeglaselt, põeb sageli või tal on krooniline haigus, tasub vitamiinide kasutamine perearsti või apteekriga läbi arutada.

Sobiva toote leidmiseks vaata Apotheka e-apteegi valikut vitamiinid lastele või küsi nõu apteekrilt, et valida lapse vanusele ja vajadustele vastav lahendus.