Veenilaiendid on laienenud ja looklevad pindmised veenid, mis kuuluvad kroonilise veenihaiguse sagedasemate avaldumisvormide hulka. Nende kujunemisel mängivad rolli veeniseina omadused, veeniklappide töö ja rõhk alajäsemete veenides. Kui veri liigub pindmistes veenides osaliselt tagasi allapoole ehk tekib venoosne refluks, võivad veenid aja jooksul laieneda. Mõnel inimesel on veenilaiendid peamiselt nähtav muutus, teistel kaasnevad nendega jalgade raskustunne, pakitsus, valu, sügelus või pahkluupiirkonna turse.1
Igapäevaste vaevuste leevendamiseks kasutatakse muu hulgas veenigeele ja kompressioonravi. Nende roll on erinev: paiksed tooted võivad pakkuda jahutavat või sümptomeid leevendavat toimet, samal ajal kui kompressioonsukad avaldavad jalale füüsilist survet ja toetavad venoosset verevoolu. Sobivaid tooteid leiab Apotheka veenide tervise kategooriast.
Välispidiste vahendite ja tugisukkade kasutamisel on oluline lähtuda sümptomitest ja konkreetsest tootest. Need võivad aidata muuta päeva jooksul tekkivat raskustunnet või turset paremini talutavaks, kuid nähtava veenilaiendi põhjuseks olevat veeniklapi puudulikkust need ei kõrvalda. Püsivate või süvenevate sümptomite korral tasub lasta veenide seisundit hinnata. Apotheka artiklist veenide tervise ja levinumate probleemide kohta leiab lisainfot sümptomite ning võimalike ravimeetodite kohta.
Veenigeel veenilaiendite korral: mida välispidised vahendid saavad teha?
Veenigeel on üldnimetus erinevatele välispidistele toodetele, mida kasutatakse väsinud, raskete või turses jalgade korral. Apotheka välispidiseks kasutamiseks mõeldud veenitoodete hulgas võib olla nii ravimeid kui ka kosmeetilisi hooldustooteid. Nende koostis, näidustus ja kasutamisviis võivad erineda, mistõttu tasub enne kasutamist kontrollida, kas tegemist on ravimiga ning milliste sümptomite korral on konkreetne toode mõeldud kasutamiseks.
Jalgadele mõeldud geelides kasutatakse näiteks hobukastanit, punase viinapuu ekstrakti ja mentooli. Mentool annab nahale jahutava tunde, mis võib olla meeldiv pärast pikka seismist, istumist või kuuma ilmaga. Taimsete ekstraktide toime sõltub aga preparaadi koostisest, toimeaine kogusest ja ravimvormist. Kosmeetilise jahutava geeli ning registreeritud ravimi toime kohta ei saa teha samu järeldusi üksnes selle põhjal, et mõlemad sisaldavad sama taime nimetust.
Hobukastani ehk Aesculus hippocastanum kohta on kliinilist tõendusmaterjali eeskätt standardiseeritud suukaudse hobukastani seemneekstrakti kohta. Cochrane'i süstemaatiline ülevaade leidis, et lühiajalisel kasutamisel võis standardiseeritud ekstrakt kroonilise venoosse puudulikkusega inimestel vähendada mõningaid sümptomeid ja sääre mahtu, kuid uuringutel oli piiranguid ning suuremaid kvaliteetseid uuringuid on vaja.2
Veenigeel veenilaiendite korral sobib seega eelkõige konkreetse toote näidustuse kohaseks sümptomaatiliseks kasutamiseks. Kui toode on ravim, tuleb järgida pakendi infolehel toodud annustamist ja vastunäidustusi. Kosmeetiliste jahutavate geelide puhul on peamine eesmärk sageli väsinud jalgade värskendamine ja naha hooldamine. Geeli ei ole vaja tugevalt naha sisse masseerida, kui kasutusjuhend seda ei nõua; valulike või põletikuliste veenide piirkonda ei tasu jõuliselt hõõruda.
Oluline on hinnata ka naha seisundit. Ravigeeli ei tohiks kanda lahtisele haavale, kahjustatud nahale ega limaskestale, kui preparaadi kasutusjuhend seda ei luba. Kroonilise veenihaiguse korral võib sääre nahk muutuda kuivaks ja sügelevaks, mistõttu aitab regulaarne lõhnatu niisutav nahahooldus säilitada naha kaitsebarjääri.
Paikne vahend on kõige mõistlikum osa laiemast eneseabist, kuhu kuuluvad liikumine, pikkade liikumatute perioodide katkestamine ja vajadusel kompressioon. Jalgade raskus- ja väsimustunde kohta saab lugeda ka Apotheka artiklist „Rasked, valutavad ja väsinud jalad? Mida peaksid teadma veenihaigustest”.
Kui üks jalg muutub ootamatult teisest märgatavalt rohkem tursunuks, valulikuks, punetavaks või kuumaks, ei ole geeli kasutamine piisav lahendus. Selline sümptomite kombinatsioon vajab kiiret meditsiinilist hindamist, et välistada muu hulgas süvaveenitromboos.
Tugisukad veenilaiendite korral ja kompressioonravi
Tugisukad ja meditsiinilised kompressioonsukad avaldavad jalale väljastpoolt survet. Astmelise kompressiooni puhul on surve tavaliselt tugevam pahkluu piirkonnas ja väheneb ülespoole liikudes. See toetab venoosset verevoolu ning võib aidata vähendada päeva jooksul kujunevat turset ja raskustunnet. Kompressiooni kasutatakse kroonilise veenihaiguse erinevates staadiumides, kuid sobiv surve sõltub inimese sümptomitest, veresoonte seisundist ja ravi eesmärgist.
Apotheka valikus on nii tugisukad, tugipõlvikud kui ka tugisukkpüksid. Toote pikkus valitakse muu hulgas selle järgi, kus paiknevad sümptomid ja veenimuutused. Põlvik võib olla piisav pahkluude ja säärte turse puhul, kuid reiepiirkonna probleemide korral võib vaja minna pikemat toodet.
Kuidas valida tugisukki, sõltub ka kompressiooniklassist. Tugevama meditsiinilise kompressiooni puhul on mõistlik suurus ja surveaste valida koos apteekri, õe või arstiga. Jala ümbermõõdud mõõdetakse eelistatult ajal, mil turse on võimalikult väike, sageli hommikul. Liiga suur sukk ei anna vajalikku kompressiooni, liiga väike või valesti paigaldatud toode võib aga olla ebamugav ja soonida.
Cochrane'i 2021. aasta ülevaates hinnati kompressioonsukki veenilaiendite esmase ravina inimestel, kellel ei olnud venoosset haavandit. Mitmes uuringus kirjeldati sümptomite subjektiivset paranemist ja mõnes uuringus turse vähenemist, kuid tõenduse kindlus oli madal või väga madal ning sobivaima surve või sukapikkuse kohta ei saanud teha kindlat järeldust.3
Kompressioonravi kasutatakse seega eelkõige sümptomite ja turse vähendamiseks ning olukordades, kus see on konkreetsele inimesele sobiv. Kompressioonsukk ei kaota juba tekkinud veenilaiendit ega paranda kahjustunud veeniklappi. Kui ultraheliuuringul leitakse oluline pindmise veeni refluks ja sümptomid häirivad igapäevaelu, võib arst soovitada veeni sulgevat protseduuri, näiteks endovenoosset ablatsiooni või skleroteraapiat.1
Kompressiooni ei tohiks tugeva survega iseseisvalt alustada, kui inimesel on teadaolev oluline jalgade arteriaalse verevarustuse häire. Samuti vajavad individuaalset nõu väga tundlik nahk, rasked tursed, südamepuudulikkus või muu tõsisem kaasuv haigus. Meditsiinilise kompressiooni toodete valikuga saab tutvuda Apotheka tugisidemete, ortooside ja ravipesu kategoorias.
Veenilaiendid raseduse ajal on sagedased ning kompressioon võib aidata leevendada raskustunnet ja turset. Raseduse edenedes muutub sukkpükste kandmine mõnele ebamugavaks, mistõttu võib sobiva toote valikul olla abi tervishoiutöötaja nõust. Veenide olukorda hinnatakse pärast sünnitust uuesti, sest osa rasedusega seotud veenimuutustest võib taanduda.
Veenilaiendid, jalgade turse ja veenide tervis igapäevaelus
Veenilaiendite tekkes mängivad rolli mitmed tegurid. Olulisemad on vanus, perekondlik eelsoodumus, rasedused ja pikaajaline suurenenud rõhk jalgade veenides. Ülekaal võib suurendada alajäsemete koormust ning töö, mis nõuab tundide kaupa järjest seismist või istumist, võib süvendada jalgade raskustunnet ja turset. Riskitegurite olemasolu ei tähenda siiski, et veenilaiendid kindlasti tekivad, ning kõiki mõjutegureid ei ole võimalik muuta.1
Igapäevase eneseabi üks praktilisemaid osi on regulaarne liikumine. Kõndides töötavad säärelihased pumbana ning aitavad verd jalgadest südame poole liigutada. Samal põhjusel on kasulik teha pika istumise ajal hüppeliigese painutus-sirutusharjutusi, tõusta regulaarselt püsti või kõndida mõni minut. Päeva jooksul ei ole vaja leida ainult ühte pikka treeninguaega – ka sagedased lühikesed liikumispausid aitavad vähendada pikka liikumatust.
Veenide tervis ei nõua kindla spordiala vältimist. Kõndimine, rattasõit, ujumine ja jõutreening võivad kõik olla sobivad, kui terviseseisund seda võimaldab. Regulaarne füüsiline aktiivsus toetab kehakaalu kontrolli ja üldist südame-veresoonkonna tervist. Väga valulike või turses jalgade korral tasub koormust kohandada ning püsivate sümptomite puhul nende põhjus arstiga üle vaadata.
Puhkehetkel võib jalgade kõrgemale tõstmine vähendada venoosset survet ja turset. Kõige praktilisem on toetada jalad mõneks ajaks nii, et sääred paiknevad kehast kõrgemal. Samuti aitab kehakaalu vähendamine ülekaalu korral vähendada alajäsemete mehaanilist koormust. Eraldi „veenidieeti” ei ole vaja, kuid köögivilju, puuvilju, täisteratooteid ja piisavalt kiudaineid sisaldav menüü toetab normaalkaalu ning üldist veresoonkonna tervist.
Kroonilise veenipuudulikkuse korral võib sääre nahk aja jooksul kuivada, sügeleda või muutuda tumedamaks. Nahabarjääri hoidmiseks sobib regulaarne niisutamine. Kui tekib püsiv punetus, naha tihenemine, pruunikas pigmentatsioon või halvasti paranev haav, on vajalik meditsiiniline hindamine. Apotheka artiklist „Väsinud jalad või veenilaiendid?” leiab lisainfot selle kohta, millal tavalisest jalgade väsimusest võib olla saanud veenihaiguse sümptom.
Kuuma ilmaga võivad veenilaienditega seotud vaevused olla tugevamad, sest pindmised veresooned laienevad ning turse võib suureneda. Sellisel ajal aitavad liikumine, piisav vedelikutarbimine, puhkepausid ja vajadusel sobiv kompressioon. Praktilisi nõuandeid leiab ka Apotheka loost „Suvised jalamured: kuidas hoida jalad terved ja hooldatud?”.
Millal veenilaienditega arsti poole pöörduda, sõltub sümptomitest. Hindamist vajavad püsiv või süvenev turse, valu, nahamuutused, korduv pindmise veeni põletik, veritsev veenilaiend ja halvasti paranev haav. Äkitselt tekkinud ühepoolse turse, valu ja punetuse korral tuleb abi otsida kiiresti. Kui lisandub õhupuudus või valu rinnus, on vaja erakorralist meditsiinilist abi.
Praktilised soovitused
- Katkesta pikad istumis- ja seismisperioodid: tõuse vähemalt korrapäraselt püsti, kõnni või tee hüppeliigese ja säärelihase harjutusi.
- Kõnni regulaarselt – säärelihaste töö toetab venoosset verevoolu.
- Kui päeva lõpuks tekib turse, proovi puhates jalgu mõneks ajaks kõrgemale tõsta.
- Tugisukad veenilaiendite korral vali õiges suuruses ja vajadusele vastava survega; tugevama meditsiinilise kompressiooni puhul küsi nõu spetsialistilt.
- Veenigeeli kasuta vastavalt konkreetse toote kasutusjuhendile. Ravimi ja kosmeetilise jahutusgeeli eesmärk ei pruugi olla sama.
- Ära kanna välispidist ravimit lahtisele haavale või tugevalt kahjustatud nahale, kui ravimi infoleht seda ei luba.
- Niisuta kuiva säärenahka regulaarselt, eriti kui kroonilise veenihaigusega kaasneb sügelus või kuivus.
- Kui sümptomid püsivad või süvenevad, lase arstil hinnata, kas vajalik on veenide ultraheliuuring või muu ravi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas veenigeel suudab veenilaiendid ära kaotada?
Veenigeel võib sõltuvalt tootest leevendada mõningaid vaevusi või anda jalgadele jahutava ja värskendava tunde. Geel ei kõrvalda aga juba tekkinud veenilaiendi põhjustavat venoosset refluksi. Ravimgeeli kasutamisel tuleb lähtuda selle konkreetsest näidustusest ja infolehest.
Kas hobukastan aitab veenilaiendite korral?
Standardiseeritud suukaudset hobukastani seemneekstrakti on uuritud kroonilise venoosse puudulikkuse sümptomite korral ning lühiajalisel kasutamisel on leitud võimalikku kasu. Paiksete hobukastaniga geelide toime sõltub konkreetsest preparaadist ja selle koostisest.
Kui kaua peab tugisukki päevas kandma?
Kandmisaeg sõltub kompressiooni kasutamise põhjusest ja tervishoiutöötaja soovitusest. Sageli kasutatakse sukki päeva aktiivse osa jooksul ning pannakse need jalga hommikul, kui turse on väike. Kõigile inimestele ei ole vajalik sama surveklass ega sama kandmisaeg.
Kas tugisukad ravivad veenilaiendid välja?
Tugisukad ja meditsiinilised kompressioonsukad võivad leevendada turset, raskustunnet ja muid venoosseid sümptomeid. Need ei kõrvalda juba tekkinud veenilaiendit ega taasta puudulikult töötava veeniklapi normaalset funktsiooni.
Kas veenilaiendid raseduse ajal vajavad ravi?
Raseduse ajal kasutatakse sümptomite korral tavaliselt konservatiivseid meetmeid, näiteks liikumist, jalgade kõrgemale tõstmist ja vajadusel sobivat kompressiooni. Pärast sünnitust võib osa veenilaiendeid väheneda, mistõttu hinnatakse edasise ravi vajadust sageli hiljem uuesti.
Millal veenilaienditega kiiresti arsti poole pöörduda?
Kiiret hindamist vajab ootamatult tekkinud ühe jala märgatav turse, valu, punetus või kuumatunne. Arstile tuleb pöörduda ka veritseva veenilaiendi, nahamuutuste või halvasti paraneva haava korral. Õhupuuduse või rindkerevalu lisandumisel tuleb otsida erakorralist abi.
Kokkuvõte ja soovitused
Veenilaienditega seotud raskustunnet, turset ja ebamugavust saab sageli leevendada mitme lihtsa meetme abil. Regulaarne liikumine aktiveerib säärelihase pumpa, jalgade kõrgemale tõstmine võib vähendada turset ning õigesti valitud kompressioon toetab venoosset verevoolu. Välispidised tooted võivad sõltuvalt koostisest pakkuda täiendavat sümptomaatilist leevendust või jahutavat nahahooldust.
Veenigeel ja tugisukad täidavad erinevaid ülesandeid. Geeli valikul tuleb vaadata konkreetse preparaadi koostist ja näidustust, kompressioonitoote puhul aga suurust, pikkust ja surveastet. Juba tekkinud venoosse refluksi korral ei asenda kumbki vajadusel tehtavat arstlikku hindamist ja protseduurset ravi.
Püsivate või süvenevate sümptomitega tasub pöörduda arsti poole. Õigeaegne hindamine aitab eristada tavapärast veenilaienditega seotud ebamugavust olukordadest, mis vajavad põhjalikumat uuringut või ravi, ning valida inimesele sobiva kombinatsiooni liikumisest, kompressioonist, sümptomaatilistest vahenditest ja vajadusel meditsiinilisest sekkumisest.
Menüü
