Päikesekaitse kehale

Nahk on meie suurim organ ja peaksime seda kindlasti päikesepõletuse eest kaitsma. Päikesekaitsetooteid on erineva UV-faktoriga ja koostisega. Paljud päikesekaitsekreemid on ka veekindlad ja kaitsevad nahka isegi ujumise ajal. Peale ujumist tuleks toodet siiski uuesti peale kanda. Laias laastus on päikesekaitset kahte sorti - keemilise kaitsega ja füüsilise kaitsega. Mineraalse ehk füüsilise toimega päikesekaitsevahendid on kõige ohutumad kuna nende toimeaineteks on tsinkoksiid või titaandioksiid, mis ei imendu nahka, vaid moodustab nahale kaitsekihi, mis peegeldab UV-kiirgust tagasi. Tagasipeegeldav efekt kaitsebki nahka päikesekahjustuste eest. Keemilisi filtreid on palju rohkem kui füüsilisi ja suur osa neist on valmistatud naftasaadustest. Sellised filtrid on avobentsoon, mexorüül, tinosorb, oktokrüleen, oktinoksaat, oktisalaat, homosalaat, oksübentsoon ja teised. Keemilised filtrid suudavad päikesekiirgust neelata kuid ei ole tõenäoliselt organismile sama õrnad nagu füüsilised filtrid. Valikul tuleks lähtuda kasutaja vanusest, vajadustest ja isiklikest eelistustest - näiteks lastel on soovitatav kasutada vaid mineraalse toimega päikesekaitsevahendeid, täiskasvanutele sobivad mõlemad.