COVID-19 ja gripivastane vaktsineerimine riskirühmadele

Selle teenuse käigus manustatakse samaaegselt nii gripi- kui  COVID-19 vastased vaktsiinid, süsted tehakse erinevatesse õlavartesse.

Teenus on mõeldud inimestele, kes kuuluvad nii gripi kui COVID-19 järgmistesse riskirühmadesse:

• inimesed, kes elavad hooldekodus või saavad erihoolekande või kogukonnas elamise teenust;
• 60-aastased ja vanemad;
• inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda;
• lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a);
• rasedad;
• 8–18-aastased, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda (südame-veresoonkonnahaigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või krooniline kopsuhaigus).
• sihtrühmaväliseid inimesi, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud.

Teisi tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtühmi saad vaadata ja aja broneerida SIIT.

Teisi tasuta COVID-19 vaktsineerimise sihtühmi saad vaadata ja aja broneerida SIIT.

COVID-19 vastu vaktsineerimist soovitatakse riskirühma kuuluvatele inimestele, kui viimasest COVID-19 vaktsineerimisest või haiguse läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud või inimene ei ole varem COVID-19 vastu vaktsineeritud ja/või haigust läbi põdenud.

• Teenuse saamiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu.
• Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimise info sisestatakse tervise infosüsteemi ja soovi korral  ka immuniseerimispassi, mille võib soetada ka kohapeal, maksumus 5 eurot.
• Vaktsineerimise aegasid valitud Apotheka apteekides üle Eesti saab vaadata siit.
• Vajalik on eelregistreerimine. Vali apteek, leia sobiv aeg ning täida vorm. Broneerimiseks ei pea olema lehele sisse logitud.
• OÜ Corrigo teenustele Jõhvi apteekides aja broneerimiseks helistage apteeki või kasutage digiregistratuuri kaudu registreerimise võimalust.
• Hingamisteede haigussümptomitega ei tohi vaktsineerimisele tulla!
• Juhul kui haigestud või mingil põhjusel ei saa vaktsineerima tulla, palun tühista oma broneering kas veebis või telefoni teel 614 6000. Iga vaktsiinidoos on arvel ja loodame, et arvestate sellega!
• Palume arvestada, et juhul kui Teie poolt broneeritud päeval soovivad COVID-19 vaktsiinisüsti saada vaid paar inimest, võib apteek Teiega ühendust võtta palvega muuta vaktsineerimise aega!
• Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad (Benita Kodu AS või OÜ Corrigo)

Mis haigus on gripp?

• Gripp on raske hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustab haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu, külmavärinad ning väsimus ning esineda võib ka kõhulahtisust. Gripi sümptomid ei erine oluliselt teistest ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitest, kuid gripp võib endaga kaasa tuua raskeid tüsistusi, millest on eriti ohustatud riskigruppi kuuluvad.
• Grippi haigestumise vältimiseks on soovituslik vaktsineerida. Vaktsineerida tuleb iga aasta sügisel enne grippi haigestumise hooaega. Vaktsineerimine annab kaitse kahe nädala möödumisel vaktsiinisüstist.
• Gripi kohta saab lähemalt lugeda Terviseameti lehelt. 

Mis haigus on COVID-19?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Vaktsineerida soovitatakse ühekordse doosiga, kui  viimasest vaktsineerimisest ja/või COVID-19 läbipõdemisest möödunud 6 kuud ja kas siis, kui inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või läbipõdenud.

Kes vaktsineerivad apteegis?

Vaktsineerivad tervishoiutöötajad,  kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Apotheka apteekides viivad teenust läbi tervishoiuteenuse osutajad (Benita Kodu AS või OÜ Corrigo).

Keda vaktsineeritakse tasuta gripi vastu?

Tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühmad:

• inimesed, kes elavad hooldekodus või saavad erihoolekande või kogukonnas elamise teenust;
• 60-aastased ja vanemad;
• lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a);
• rasedad;
• 8–18-aastased, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda (südame-veresoonkonnahaigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või krooniline kopsuhaigus).

Keda vaktsineeritakse tasuta COVID-19 vastu?

Immuniseerimiskava alusel on tagatud immuniseerimine Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele inimestele, kes kuuluvad immuniseerimiskava alusel sihtrühma.

Tasuta COVID-19 vastu vaktsineerimise sihtrühmad:

• 60-aastased ja vanemad inimesed, kellel suureneb vanuse kasvades risk COVID-19 raskeks kuluks;
• ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saajad;
• lapseootel naised;
• inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda;
• sihtrühmaväliseid inimesi, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud.

COVID-19 vastane vaktsineerimine on 2026/2027 hooajal soovitatud eelkõige inimestele, kellel on suurem risk COVID-19 raskeks kuluks. Riskirühma mittekuuluvatele lastele ja 18–60-aastastele täiskasvanutele ei ole rutiinne COVID-19 vastane vaktsineerimine vajalik. COVID-19-vastane immuniseerimine on oluline eespool nimetatud sihtrühmadele, kuna nendel on suurem risk raskelt haigestuda. Erandlikel juhtudel, kui tervishoiutöötaja hindab, et sihtrühmavälise patsiendi immuniseerimine oleks vajalik tulenevalt tema terviseriskidest, ja põhjendab oma otsust, tagab riik ka sihtrühmaväliste elanike immuniseerimise.

Milliseid vaktsiine manustatakse? 

Tasuta saab apteegis gripi vastu vaktsineerida kolmevalentse süstesuspensiooniga Influvac või Vaxigrip vaktsiiniga.

Apotheka apteekides kasutatakse Covid-19 vastu vaktsineerimiseks Comirnaty XFG vaktsiini. Tutvu eestikeelse vaktsiini omaduste kokkuvõttega (alates lk 146) siin.

Millised kõrvaltoimed võivad vaktsiini manustamise järgselt tekkida?

Sagedamini esinevad kõrvaltoimed mõlemal vaktsiinil võivad olla: süstekoht võib olla valulik, turses ja punetada, tekkida võib palavik, nõrkustunne, lihasevalu, peavalu.

Sümptomid on pigem kerged ja mööduvad 2-3 päeva jooksul. Turses ja punetavale süstikohale võib asetada külmakompressi. Palavikku üle 38,0°C võib langetada paratsetamooli abil. Lugege hoolikalt soovitatud annuseid ravimi pakendilt ja infolehelt ning pidage vajadusel nõu apteekri, pereõe või perearstiga.

Valvas tuleb olla allergiliste reaktsioonide ja immuniseerimisega seotud stressi reaktsioonide tekkeks vaktsineerimise järgselt (jälgimine vähemalt 15 minutit).

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.

Millal on COVID-19 ja gripivaktsiin vastunäidustatud?

• Ülitundlikkus toimeaine või abiainete suhtes.
• Ägeda ja kõrge palavikuga haiguse korral tuleb vaktsineerimine edasi lükata.
• Kui anamneesis on varasemalt esinenud anafülaksiat, tuleb vaktsineerida suure ettevaatusega, soovitavalt haigla päevastatsionaari tingimustes

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

• Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist teostanud tervishoiuteenuse osutajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile 1220.
• Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
• Kõik vaktsiinid võivad kõrvaltoimetena põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.
• Tuletame meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad palavikualandaja või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
• Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

Kas gripi ja COVID-19 vaktsiine võib manustada koos teiste vaktsiinidega? 

Teiste vaktsiinidega koos manustamise kohta ei ole uuringuid tehtud. Soovitav on manustada teisi vaktsiine (näiteks puukentsefaliidi vaktsiini) vähemalt 14-päevase intervalliga, et oleks võimalik selgelt hinnata ühe või teise vaktsiini kõrvaltoimeid.