Nahaseen

Nahaseen ehk naha seeninfektsioon on üks sagedasemaid nahahaigusi maailmas. Dermatofüütide, pärmseente või hallitusseente põhjustatud infektsioonid võivad tekkida erinevates kehapiirkondades, kuid kõige sagedamini esinevad need jalgadel, varvaste vahel, kubemepiirkonnas ja nahavoltides. Uuringute järgi põeb elu jooksul mingit tüüpi naha seeninfektsiooni kuni 20–25% inimestest. ¹

Kuigi nahaseen ei ole tavaliselt eluohtlik, võib see põhjustada märkimisväärset ebamugavust – sügelust, punetust, ketendust ja nahapragusid. Kui infektsiooni ei ravita, võib seennakkus nahal levida suuremale nahapinnale või muutuda krooniliseks. Ka immuunsüsteemi nõrgenemine, niiske keskkond ja naha mikrotraumad suurendavad riski nakatuda. ²

Õigeaegne diagnoos ja sobiv nahaseene ravi aitavad infektsiooni tavaliselt kiiresti kontrolli alla saada. Apteegis on saadaval mitmesuguseid paikseid seenevastaseid preparaate, kuid oluline on ka hügieen, naha kuivana hoidmine ja nakatumist soodustavate tegurite vähendamine.

Nahaseene põhjused ja levik

Nahaseen tekib siis, kui naha pinnal hakkavad paljunema mikroskoopilised seened, mida nimetatakse dermatofüütideks, pärmseenteks või harvem hallitusseenteks. Need mikroorganismid kasutavad toiduna keratiini – valku, mida leidub nahas, juustes ja küüntes.

Kõige sagedamini põhjustavad naha seeninfektsioone dermatofüüdid perekonnast Trichophyton, Microsporum ja Epidermophyton. Need mikroorganismid võivad nakatada nii nahka, küüsi kui ka juukseid. Dermatofüütide põhjustatud infektsioone nimetatakse üldnimetusega dermatofütoos. ³

Naha seeninfektsioon levib tavaliselt otsese kontakti kaudu. Nakatumine võib toimuda:

• Nahakontakti kaudu – kokkupuutel nakatunud inimese või loomaga.

• Saastunud pindade kaudu – näiteks ujulates, saunades, spordisaalide duširuumides või riietusruumides.

• Isiklike esemete kaudu – rätikud, sokid, jalanõud või voodipesu võivad olla nakkuse kandjad.

Eriti levinud on jalaseen, mis tekib sageli niiskes ja soojas keskkonnas. Varvaste vahele kogunev niiskus loob ideaalset kasvukeskkonda seentele. Uuringute kohaselt on jalaseen üks kõige sagedasemaid dermatofüütinfektsioone täiskasvanutel. ⁴

Nakatumise risk suureneb ka juhul, kui nahk on kahjustunud. Väikesed haavad, kriimustused või naha liigne kuivus võivad hõlbustada seente tungimist naha pindmisse kihti.

Nahaseene sümptomid ja tüübid

Naha seeninfektsioon võib avalduda erineval viisil sõltuvalt nakkuse asukohast ja tekitajast. Kõige tüüpilisemad sümptomid on sügelus, punetus ja naha ketendus. Sageli muutub nahk ka kuivaks või tekivad väikesed lõhed.

Levinumad sümptomid on:

• sügelus ja põletustunne

• punetav või ketendav nahk

• väikesed villid või lõhed nahal

• nahapinna paksenemine või ketendus

Üks levinumaid vorme on jalaseen (tinea pedis). See tekib tavaliselt varvaste vahel ja võib põhjustada tugevat sügelust, naha koorumist ja ebameeldivat lõhna. Mõnel juhul võivad tekkida ka valulikud nahapraod.

Teine sagedane vorm on kehanahaseen (tinea corporis), mis avaldub ringikujuliste punetavate laikudena. Laigud võivad laieneda ja nende serv on sageli kergelt kõrgem ning ketendav.

Nahaseene sümptomid võivad sarnaneda ka teiste nahahaigustega, näiteks ekseemi või psoriaasiga. Seetõttu võib mõnikord olla vajalik arsti konsultatsioon või laboratoorne analüüs, et diagnoosi kinnitada.

Nahaseene ravi ja ennetamine

Nahaseene ravi sõltub infektsiooni ulatusest ja tekitajast. Enamik pindmisi seeninfektsioone allub hästi paiksetele seenevastastele ravimitele, mida kasutatakse kreemi, geeli või lahusena.

Levinumad toimeained nahaseene ravis on:

• terbinafiin

• klotrimasool

• mikonasool

• ketokonasool

Need ravimid hävitavad seenerakke või takistavad nende kasvu. Tavaliselt tuleb ravimit kasutada vähemalt 1–4 nädalat, sõltuvalt infektsiooni raskusastmest. ⁵

Lisaks ravimitele mängib suurt rolli ka hügieen. Seennakkuse kordumise vältimiseks soovitatakse:

• hoida nahk ja eriti varvaste vaheline piirkond kuiv
• vahetada sokke iga päev
• kanda hingavaid jalanõusid
• kasutada avalikes duširuumides plätusid
• mitte jagada rätikuid või jalanõusid teistega

Kui nahaseen ei parane paikse raviga või infektsioon levib, võib arst määrata ka suukaudseid seenevastaseid ravimeid. Need on tavaliselt vajalikud ulatuslike või korduvate infektsioonide korral.

Praktilised soovitused

• Kuivata jalad hoolikalt pärast pesemist, eriti varvaste vahelt.
• Väldi kitsaid ja õhku mitteläbilaskvaid jalanõusid.
• Kanna spordisaalis või ujulas alati plätusid.
• Vaheta sokke iga päev või sagedamini, kui jalad higistavad.
• Alusta ravi kohe esimeste sümptomite ilmnemisel.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Nahaseen on levinud naha seeninfektsioon, mis võib põhjustada sügelust, ketendust ja ebamugavust. Kuigi enamik juhtumeid on kergesti ravitavad, on oluline alustada nahaseene ravi varakult ja järgida hügieenisoovitusi. Õige ravi ja ennetusmeetmete abil on võimalik vältida nakkuse levikut ja kordumist.