Harilik vaarikas
Kogumise aeg: mais ja juunis korja lehti, juulis ja augustis marju, novembrist veebruarini varsi
Harilik vaarikas on paljude lemmik suvine amps. Vähem teatakse aga seda, et vaarikast saab vitamiine aasta läbi. Kevadel saame koguda noori lehti, mis sisaldavad C-vitamiini, rauda ja kaltsiumit. Lehti võib lisada smuutidesse, valmistada neist mahedamaitselist tõmmist või kuivatada talveks.
Suvised vaarikamarjad pakatavad vitamiinidest, antioksüdantidest ja kiudainetest ning sobivad söömiseks värskelt, aga ka moosi või siirupi valmistamiseks ning sügavkülmavarude täiendamiseks. Talvisel ajal kogutud vaarikavarsi on rahvameditsiinis hinnatud just külmemal hooajal tehtavate tõmmiste valmistamisel.
Harilik vaarikas kasvab meelsasti metsaservades, raiesmikel, võsastikes ja päikeselisemates metsaalustes paikades. Kui suvel tunneme vaarika lihtsasti ära erkpunaste marjade järgi, siis kevadel tasub tähelepanu pöörata noortele helerohelistele lehtedele ja ogalistele vartele. Sügisel ning talvel jäävad silma pikad püstised varred. Korjamiseks tasub valida puhtad kasvukohad eemal suure liiklusega teedest.
Rahvameditsiinis on vaarikalehti hinnatud nende maheda ja kosutava toime tõttu. Vaarikalehtedest valmistatud tõmmist on kasutatud üldise heaolu toetamiseks ja organismi turgutamiseks.
