Harilik kask
Kogumise aeg: varakevadel kogu kasemahla, kevadel ja varasuvel noori kaselehti, suve hakul valmista kasevihad
Harilik kask on üks armastatumaid ja mitmekülgsemaid puid Eesti looduses. Kevadel pakub kask värskendavat kasemahla ning noori vitamiinirikkaid lehti, mis sisaldavad A-, B-grupi ja C-vitamiine. Kevadised kaselehed on helerohelised, pehmed ja kergelt kleepuvad – just siis on nende korjamiseks parim aeg. Lehti saab kasutada smuutides, salatites, siirupites ja teesegudes, samuti saab lehti kuivatada talviseks teeks. Varasuvi on ideaalne aeg kasevihtade valmistamiseks, mis on olnud oluline osa Eesti saunatraditsioonist juba põlvkondi. Vihtlemine aitab ergutada vereringet, lõõgastada pinges lihaseid ja kosutab keha pärast füüsilist koormust.
Kask kasvab üle Eesti nii metsades, metsaservades kui niitudel ja koduaedades. Ta on kergesti äratuntav oma valge koore, peente okste ja kolmnurksete lehtede järgi.
Rahvameditsiinis on kaske hinnatud eelkõige oma organismi puhastava ja keha kosutava toime tõttu. Kaselehtedest valmistatud teed ja tõmmiseid on kasutatud neerude töö toetamiseks ning liigse vedeliku ja jääkainete väljutamise soodustamiseks. Lisaks on kask oluline osa Eesti saunatraditsioonist – kaseviha valmistamine looduses, värske kaselõhn saunas ja vihtlemine mõjuvad hästi nii kehale kui vaimule.
