Vitamiinide kogumise aeg

Apotheka missioon on aidata inimestel teha tervislikumaid valikuid ja olla seeläbi õnnelikumad. Tervis on aga palju enamat kui toidulisandid, mida sööme. Parem vaimne ning füüsiline heaolu saab alguse aktiivsest elustiilist ja regulaarsest liikumisest. Ka uuringud näitavad, et kui veedame vähemalt kaks tundi nädalas looduses liikudes, hakkavad vaimse tervise näitajad märgatavalt paranema. Loodus aitab maandada stressi ja tõstab meeleolu.

Sellest teadmisest inspireerituna sündis „Vitamiinide kogumise aeg” – uus videosari, mille raames läheme koos korilase Maret Allikasega loodusesse, et koguda vitamiine, panna kõrva taha taimetarkusi ja valmistuda eesootavaks talveks. Pealegi pole paremat aega värskes õhus viibimiseks kui praegu, mil rannad, sood ja metsaalused on lookas taimedest, mis on täis väärtuslikke vitamiine ja mineraalaineid.

Apteegid on avatud igal ajal, kuid looduslikke vitamiine saab koguda vaid loetud kuud. Seepärast soovitame sinulgi seada sammud metsa poole. Veel jõuad! Siiski tasub meeles pidada, et täisväärtuslikuks eluks vajab keha turgutust aastaringselt. Paljud suvel kogutud vitamiinid ei talletu kehas ja seetõttu tasub oma organismi toetada ka kvaliteetsete toidulisanditega. Loe, kuidas tarbida toidulisandeid nii, et neist maksimaalselt kasu oleks.


Harilik pihlakas

Kuigi pihlakat oleme harjunud pigem eemalt imetlema, väärivad tema kaunid marjad kohta ka meie toidulaual. Pihlakamarjad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, antioksüdante, karotiini ja mineraalaineid ning veidi ka A- ja E-vitamiini. Rahvameditsiinis on pihlakat kasutatud immuunsüsteemi turgutamiseks, seedimise toetamiseks ja palaviku leevendamiseks.

Pihlakas õitseb varasuvel, kuid viljad valmivad alles sügise hakul. Toorelt on need üsna mõrkjad, kuid maitse muutub mahedamaks pärast esimesi öökülmi või sügavkülmutamist. Kõige parem on marju tarvitada töödeldult – näiteks tee, moosi, marmelaadi ja napsuna –, sest nii tulevad kasulikud omadused paremini esile ja väheneb maoärrituse oht.

Pihlakat leidub kõikjal Eestis – metsaservades, parkides ja aedades. Marjade pärast ei pea võistlema niivõrd teiste korilaste, kuivõrd lindudega, seega tasub korjama minna juba septembri alguses. Kuldne sügis toob marjauputuse kõrval kaasa ka kõiksugused külmetushaigused. Et toetada keha haiguse ajal ja sellest taastumisel, tasub nüüd eriti hoolsalt toidule tähelepanu pöörata. Loe lähemalt, milliseid toite ja vitamiine eelistada.

  • Must leeder

    Kuigi musta leedrit peetakse sageli ekslikult tervisele ohtlikuks taimeks, on ta laialdaselt kasutusel nii rahvameditsiinis kui ka tänapäeva apteegiravimites. Küpsed marjad sisaldavad rohkelt C- ja B-vitamiine, antioksüdante, antotsüaniine ja puuviljahappeid, mistõttu leidub leedrit tihti just külmetus- ja gripisümptomeid leevendavates preparaatides.

    Leeder õitseb juba suve alguses, kuid marjad valmivad alles hilissuvel. Neist saab valmistada teed ja siirupit, mida võtta köha, nohu ning palaviku korral. Marju võib süüa ka otse põõsa küljest, kui need on täiesti küpsed ehk ühtlaselt mustad. Kerget mürgistust võivad põhjustada toored marjad, seemned ja taime kõik rohelised osad. Ohutuse mõttes on kõige kindlam marju enne tarvitamist kuumtöödelda – nii muutuvad need ohutuks ja ka kasulikud omadused tulevad paremini esile. Tasub aga meeles pidada, et leedri õisi ja marju ei soovitata tarvitada raseduse ega imetamise ajal.

    Musta leedrit võib Eestis kohata Lääne-Eestis, saartel ja vanades mõisaparkides, kuid üldiselt pole ta meil väga levinud. Kui aga tead mõnda kasvukohta, tasub neid looduslikke vitamiine korjata enne, kui linnud ette jõuavad. Kui aga tunned, et korilus ei ole päris sinu teema, siis turguta organismi preparaatidega, mille leiad apteegist. September ongi paras aeg, mil oma vitamiinivarud üle vaadata ja vajadusel täiendada. Loe lähemalt, kuidas vältida haigestumist ja tõsta immuunsust.

  • Harilik raudrohi

    Harilik raudrohi on hea näide sellest, et välimus võib olla petlik. See pealtnäha tavaline umbrohi, mis kasvab vabalt ja leiab tee ka aedadesse, on rahvameditsiinis hinnatud ravim- ja toidutaim. Raudrohi sisaldab rohkelt C-vitamiini, mineraalaineid, park- ja mõruaineid ning salitsüülhapet, millel on põletikku leevendav ja organismi turgutav toime. Lisaks toetab seedimist, aitab kaasa maksa ja sapipõie talitlusele ning on tõhus abiline külmetus- ja palavikuhaiguste korral. Kui haavaravimit ei ole käepärast, võib lehti ja õisi kergelt muljuda ning asetada väiksematele kriimustustele, et soodustada paranemist.

    Raudrohust tasub valmistada teesid, tinktuure ja salve, et säilitada taime kasulikud omadused talveks. Tinktuuri võib lisada joogile ja võtta kuurina, et leevendada ebamugavustunnet, näiteks gaase ja kergeid kõhuvalusid. Nii salvi kui tinktuuri saab kasutatada ka põletikuvastase vahendina väiksemate haavade ja nahaärrituste puhul.

    Harilik raudrohi kasvab peaaegu kõikjal – niitudel, randades, metsaservades ja aedades. Õitsemisaeg kestab juunist septembrini, mis on ka parim aeg korjamiseks. Kui aga soovid tervist turgutada veidi lihtsamalt, siis apteegist leiad kvaliteetsed teed, tinktuurid ja salvid, mis aitavad püsida aastaringselt hea tervise juures. Loe lähemalt, millised ravimid ja looduslikud preparaadid võiksid kuuluda su koduapteeki sügisperioodil.

  • Kurdlehine kibuvits

    Kurdlehine kibuvits ei paku ainult silmailu, vaid on rahvameditsiinis tuntud ka kui tervendaja. Kibuvitsa viljad ja õied sisaldavad A-, B- ja C-grupi vitamiine, antioksüdante ning bioaktiivseid ühendeid, millel on põletikuvastane mõju. Nii marjadest kui ka õitest saab teha teed, mis on heaks turgutuseks nahale ja immuunsüsteemile. Aga lisaks teele saab marjadest valmistada vitamiinirikkaid moose ja siirupeid, mida on hea talveperioodil külmetushaiguste ennetamiseks süüa.

    Kurdlehine kibuvits kasvab laialdaselt liivarandadel, luidetel ja veekogude juures. Seda ei tasu segi ajada hariliku kibuvitsaga – kurdlehise viljad on suuremad, mahlasemad ja magusama maitsega. Hariliku kibuvitsa marjad on väiksemad, kõvema koorega ja maitselt veidi mõrkjamad.

    Parim aeg kibuvitsa viljade ja kroonlehtede kogumiseks on hilissuvel ja varasügisel. Kui aga tahad tervist turgutada veidi lihtsamalt, siis apteegist leiad kõik vajaliku, et olla aastaringselt terve ja särav. Loe lähemalt, kuidas oma organismi sügiseseks haiguste perioodiks ette valmistada.

  • Harilik pune

    Harilik pune ehk oregano on palju enamat kui maitseaine. Tegu on väga hea ravimtaimega, mis võiks kindlasti kuuluda sinu kodusesse apteegiarsenali. Pune sisaldab rohkelt C-vitamiini ning eeterlikke õlisid, mis aitavad organismil viirus- ja külmetushaigustega paremini toime tulla. Paljud leiavad puneteest leevendust ka kerge stressi või unetuse korral, kuna taimel on rahustav toime.

    Pune õitseb juulist augustini, nii et veel jõuab seda talveks varuda. Taim armastab kasvada kuivades metsades, võsastikes, niitudel, teeservades ja loopealsetel. Purpurpunaste õite tõttu on punet raske teiste taimedega segi ajada, aga kui kahtled, siis nuusuta – aromaatse lõhna järgi tunned kindlasti ära.

    Kuna sügis on peagi ukse ees, on paras aeg hakata oma immuunsüsteemi viiruste hooajaks ette valmistama. Immuunsüsteemi saab tugevdada nii tervisliku toidu, vitamiinide kui ka looduslike taimetoodetega. Kui sinust pole aga suuremat sorti korilast, siis ära üldse muretse – apteegist leiad kõik vajaliku, alates vitamiinidest kuni taimetee ja looduslike preparaatideni. Loe lähemalt, millised vitamiinid on organismile olulised ja kui sageli neid tuleks võtta.