HPV vastane vaktsineerimine täiskasvanutele

HPV ehk inimese papilloomiviirus on üle 200 alatüübiga viirus, mis võib nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks suguelundeid, pärakut ja neelu. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada, kuid kõrge riskiga HPV tüvega nakatunud inimestel ei õnnestu viirusest vabaneda ning neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Kõrge riskiga tüübid, nagu HPV 16 ja 18, põhjustavad enamiku emakakaelavähi juhtudest ning võivad tekitada ka teisi vähivorme.

Vaktsineerimine aitab vähendada vähiriski, pakkudes kaitset just kõrge riskiga HPV tüvede vastu.

• Täiskasvanuid vaktsineeritakse kahe doosi HPV vastase vaktsiiniga, mille intervall on minimaalselt 6 kuud. Teenus on tasuline - ühe vaktsineerimiskorra hind Apotheka apteekides on 148 eurot.
• Kui inimene on vaktsineerimise ajal 18-aastane, on HPV-vastane vaktsineerimine TASUTA. 18-aastane noor vaktsineeritakse ainult ühe doosi vaktsiiniga (Gardasil).
• Teenuse osutamiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu.
• Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimise info sisestatakse tervise infosüsteemi ja soovi korral ka immuniseerimispassi, mille võib soetada ka kohapeal, maksumus 5 eurot.
• Vajalik on eelregistreerimine! Vali apteek, leia sobiv aeg ning täida vorm. Broneerimiseks ei pea olema lehele sisse logitud. Vaktsineerimise aegasid Apotheka apteekides üle Eesti saab vaadata siit.
• Haigussümptomitega ei tohi vaktsineerimisele tulla! Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad (Benita Kodu AS või OÜ Corrigo).
• OÜ Corrigo teenustele aja broneerimiseks Jõhvi apteekides helistage apteeki või kasutage digiregistratuuri kaudu registreerimise võimalust.

Kuidas HPV levib?

HPV ehk inimese papilloomiviirused võivad levida sugulisel teel nakatunud limaskestade kaudu, peamiselt vaginaal-, anaal ja oraalseksi ajal. Lisaks võib HPV edasikandumine toimuda intiimse nahakontakti ajal nakatunud limaskestaga,st nakatumine võib toimuda ka ilma penetratiivse seksita. Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Naktatud võivad nii mehed kui naised.

Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas tunnuste ja kaebusteta pikka aega. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Osal inimestel ei õnnestu viirusest vabaneda ning neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk.

Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul. Vähi tekke eelduseks on kõrge riskiga HPV olemasolu organismis.

Milliseid haigusseisundeid HPV põhjustab?

Mitmeid HPV tüüpe peetakse kõrge riskiga tüvedeks. Näiteks HPV tüübid 16 ja 18 põhjustavad umbes 70% HPV-ga seotud emakakaelavähi juhtudest kogu maailmas. HPV ei erista inimesi vanuse või soo alusel ning sellega võivad nakatuda nii mehed kui naised.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki Euroopa kõrgeim.

HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt sõeluuringutel osalemisega on efektiivne viis emakakaelavähi ennetamiseks.

Kes võivad haigestuda ja millal?

Sõltumata vanusest on HPV nakkuse saamise oht alati olemas. HPV nakkused on täiskasvanute hulgas sagedased ja esimene kõrgpunkt saabub 18–24 aasta vanuses. Teist kõrgpunkti on täheldatud naistel 45–54 aasta vanuses.

Kuidas hoiduda emakakaela vähki haigestumisest?

Tervise kaitseks tuleb:

• vaktsineerida HPV vastu;
• käia regulaarselt tervisekontrollis;
• osaleda regulaarselt sõeluuringutel.

HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt sõeluuringutel osalemisega on efektiivne viis emakakaelavähi ennetamiseks.

Vaktsineerimine ei asenda emakakaelavähi sõeluuringut - ka pärast vaktsineerimist on oluline osaleda sõeluuringutel ja külastada regulaarselt naistearsti. Kindluse mõttes soovitatakse sõeluuringutes osalemist ka HPV vastu vaktsineeritud naistele.

HPV vastast vaktsineerimist soovitab ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

Täiskasvanute vaktsineerimine

HPV vastu vaktsineerimine on soovitatav ja kõige tõhusam nooremas eas, enne seksuaalelu algust, et olla kindel, et te ei ole kokku puutunud vaktsineerimise sihtmärgiks olevate HPV tüüpidega.

Kuid ka täiskasvanud vanuses 19–26 aastat võivad HPV-vastasest vaktsineerimisest kasu saada. Uuringud näitavad, et vaktsineerimine vanuses 27-45 aastat võib olla pakkuda teatud/individuaalset kaitset. Kuna enamik täiskasvanuid ei pruugi olla kõigi HPV vaktsiini poolt kaetud HPV tüüpidega kokku puutunud, võib vaktsineerimine siiski aidata ennetada teatud tüüpi HPV-vähki ja muid haigusi. Seega võiks vaktsineerimist täiskasvanueas kaaluda individuaalse kaitse tagamiseks.

HPV-vastane vaktsineerimine võib aidata täiskasvanutel vähendada riski haigestuda HPV-ga seotud vähki, pakkudes individuaalset kaitset teatud vähivormide eest.

Millist vaktsiini täiskasvanute vaktsineerimisel kasutatakse?

Apteekides kasutatakse vaktsineerimiseks vaktsiini Gardasil 9 (0,5 ml suspensiooni eeltäidetud süstlas).

Gardasil 9 vaktsiin annab kaitset inimese papilloomiviiruse (HPV) 9 tüübi vastu (6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58) ning on näidustatud 9-aastaste ja vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks, aidates ära hoida HPV põhjustatud haigusi:

• emakakaela, häbeme, tupe ning päraku vähieelseid kahjustusi ja vähke, mida põhjustavad vastavad inimese papilloomiviiruse tüübid;
• suguelundite tüükaid (teravad kondüloomid), mida põhjustavad kindlad inimese papilloomiviiruse tüübid.

Lähtuvalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest vaktsineeritakse 19-aastaseid ja vanemaid inimesi kahe doosi HPV vastase vaktsiiniga, mille intervall on miinimum 6 kuud.

Immuunpuudulikke isikuid vaktsineerida kolme doosi HPV vastase vaktsiiniga sõltumata vanusest.

Kes vaktsineerivad apteegis?

Vaktsineerivad tervishoiutöötajad (meditsiiniõed), kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Apotheka apteekides viivad teenust läbi tervishoiuteenuse osutajad Benita Kodu AS või OÜ Corrigo (Jõhvi apteekides).

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.