Rohkem kui pooled Eesti inimesed on viimase kuu jooksul kogenud üksildust
Üksildus ei puuduta ainult vaimset tervist. See mõjutab meie võimet tulla toime igapäevaelus, õppida ning töötada ehk ühiskonna toimimist tervikuna.
Üksildusest räägitakse vähe, sest see tundub isiklik ja raskesti sõnastatav. Mis see siis ikkagi on? Mis hetkel on see tunne piisavalt „päris“, et seda jagada? Tihti seostatakse seda ekslikult inimese enda toimetuleku või suhtlemisoskustega, mis muudab sellest rääkimise keeruliseks ja jätab paljud oma kogemusega üksi.
Selleks, et oskaksime üksildusele päriselt nime anda ning sellest lihtsamini rääkida, lõime esimese üksildusele pühendatud veebilehe. Koha, mille eesmärk on käsitleda üksildust rahulikult ja selges keeles, ilma seda võimendamata ning suunata Sind esimeste võimalike leevendusviiside juurde.
Millest üksildus koosneb?
Üksildusel ei ole ühte nägu ega ühte põhjust. See võib tekkida ka siis, kui elus toimub midagi näiliselt head: kolimine, uus töö, lapse sünd, suhte lõpp või algus.
Need videod aitavad üksildust lahti harutada. Mis tunne see siis tegelikult on, kes seda kogevad ja miks see mõnikord märkamatult tekib.
Üksilduse rohi
Pikaajaline üksildus ei jää ainult tundeks.
See mõjutab otseselt inimeste vaimset ja füüsilist heaolu ning seeläbi ka nende igapäevast toimetulekut.
Meie uuringu järgi ütleb 59% inimestest, kes on end üksildasena tundnud, et see on pigem kahjustanud või oluliselt kahjustanud nende vaimset heaolu. See kinnitab, et üksildus ei ole mööduv ebamugavus, vaid seisund, millel on päris tagajärjed.
Ühte kindlat rohtu üksilduse vastu ei ole. Seda ei saa lahendada ühe soovituse, teenuse või kampaaniaga.Küll aga võib igaühel olla oma rohi – midagi, mis just tema puhul aitab üksildust leevendada. See võib olla:
- kindel rutiin või harjumus
- regulaarne kontakt kasvõi ühe inimesega
- liikumine, loovtegevus või vabatahtlik panustamine
- teadlikum hoolitsus oma keha ja vaimse tasakaalu eest
Oluline ei ole, milline see „rohi“ on, vaid et see oleks teadlikult märgatud ja endale sobiv.
Üksilduse rohi ei tähenda, et probleem kaoks lõplikult.
See tähendab, et inimene ei jää oma tundega üksi ja leiab viisi, kuidas sellega paremini toime tulla. Just selle mõttega oleme selle teema esile tõstnud: mitte pakkuda üht lahendust kõigile, vaid aidata igal inimesel märgata, mis võiks töötada tema jaoks.
Mida üksildus meie kohta räägib?
Üksildus jääb sageli erinevate süsteemide vahele. See ei kuulu selgelt ei tervishoiu, sotsiaalhoolekande ega hariduse alla ning seetõttu ei ole ka ühest vastutajat, kes teemaga peaks tegelema.
Tulemuseks on olukord, kus üksildust käsitletakse pigem individuaalse kui ühiskondliku probleemina. Vastutus jääb inimese enda kanda: eeldatakse, et ta saab ise hakkama, on piisavalt tugev või leiab lahenduse omal jõul.
Kui aga enam kui pooled inimesed kogevad sama tunnet, ei ole see enam üksikute inimeste küsimus. See on selge ühiskondlik signaal.
Selleks, et mõista üksilduse tegelikku ulatust ja mustreid, viisime koostöös Kantar Emoriga läbi esimese omataolise üksilduse teemalise uuringu Eestis. Selle tulemused kinnitavad, et üksildus ei ole marginaalne ega juhuslik nähtus. Tegemist on laialt levinud kogemusega, millel on selged ühiskondlikud põhjused ja märgatav mõju ühiskonna toimimisele.
Kas teadsid, et:
- 60% Eesti inimesest (sisuliselt iga teine ja veelgi enam) on tundnud end üksildasena, 14% kogeb üksildust sageli või pidevalt – see on sisuliselt iga seitsmes Eesti elanik.
- Üksildus ei tähenda, et inimesel pole kedagi, enamikul on: (87% inimestest ütleb, et neil on lähedasi, kellele nad saavad loota, 83% ütleb, et neil on inimesi, kellega oma mõtteid jagada), aga ometi tunneb 60% end üksildasena.
- Samas 12% Eesti elanikest nendib, et neil ei ole ühtegi inimest, kellele saavad oma muredest ja tunnetest vabalt rääkida.
- Me eeldame, et kõige suuremas riskirühmas on eakad, tegelikult on haavatavamad noored täiskasvanud 16-34 vanuses. Viimased tunnevad üksildust oluliselt sagedamini kui vanemad vanuserühmad ning just nende seas on rohkem pidevalt või sageli üksildasi.
- Noorte üksildus ei mõjuta ainult enesetunnet, vaid pärsib otseselt nende sotsiaalset ja tööalast toimetulekut. Noored tunnevad kõikidest eagruppidest ka kõige teravamalt üksilduse mõju vaimsele tervisele. Lisaks vaimsele heaolule tajuvad noored üksilduse mõju ka oma igapäevaelule, see raskendab suhtlemist päriselus, uute suhete loomist ning pärsib töö- ja õpivõimet.
- Üle poolte (59%) inimestest, kes tunnevad üksildust, nendib, et üksildustunne pigem kahjustab või kahjustab oluliselt nende vaimset tervist.
- Üksildusega hakkamasaamisel on oluline roll suhtlemisel, huviringidel/ hobitegevustel ja kogukondlikel tegevustel.
- Huviringid töötavad, aga liiga vähesed jõuavad nendeni (Huviringides osaleb vaid 32% inimestest, need, kes osalevad, peavad seda väga tõhusaks üksilduse leevendajaks).
Apotheka missioon
Apteek on Eesti tervishoiusüsteemis üks ligipääsetavamaid kohti. Siia ei pea aega broneerima ega oma muret kuidagi „ära tõestama“. See ligipääsetavus tähendab ka seda, et apteegis saame märgata teatavaid ühiskondlikke mustreid ning nende süvenemist varem.
Seetõttu näeme oma rolli üksilduse leevendamisel eelkõige ennetuses. Selles, et inimestel oleks olemas elementaarne teadmine: mis on üksildus, kuidas seda märgata ja kuidas seda leevendada.
