Südame-veresoonkonna haigused ehk kardiovaskulaarsed haigused on lai haiguste rühm, kuhu kuuluvad muu hulgas südame isheemiatõbi, südameinfarkt, insult, südamepuudulikkus ja mitmed veresoonkonna haigused. Nende kujunemist mõjutavad nii vanus ja pärilik eelsoodumus kui ka muudetavad riskitegurid: kõrge vererõhk, suurenenud LDL-kolesterool, suitsetamine, diabeet, vähene liikumine, ülekaal ja tasakaalustamata toitumine.
Südame tervise hoidmisel on kõige olulisem riskitegurid võimalikult vara üles leida ja kontrolli alla saada. Toidulisandid võivad mõnes konkreetses olukorras olla menüü või ravi täienduseks, kuid need ei asenda vererõhu ja vere lipiidide jälgimist, tervislikku eluviisi ega arsti määratud ravi. Apotheka südame ja veresoonkonna toetamise kategooriast leiab erinevaid tooteid, kuid nende valikul tuleb arvestada inimese terviseseisundi ja kasutatavate ravimitega.
Südame-veresoonkonna haigused ja peamised riskitegurid
Südame-veresoonkonna haigused ei teki tavaliselt ühe põhjuse tagajärjel. Risk kujuneb mitme teguri koosmõjus ning suureneb aja jooksul. Üks olulisemaid mõjutatavaid riskitegureid on kõrge vererõhk, mis võib aastaid kulgeda ilma selgete sümptomiteta. Püsivalt kõrge vererõhk koormab südant ja kahjustab veresooni, suurendades muu hulgas infarkti, insuldi ja südamepuudulikkuse riski. Koduseks jälgimiseks saab sobivaid seadmeid võrrelda Apotheka vererõhuaparaatide kategoorias.
Teine keskne riskitegur on vere lipiidide tasakaal. LDL-kolesterooli pikaajaline kõrge tase soodustab ateroskleroosi ehk kolesterooli sisaldavate naastude kogunemist arterite seintesse. See protsess võib aja jooksul vähendada verevoolu ning naastu rebenemisel käivitada trombi tekke. Seetõttu ei ole mõistlik rääkida LDL-kolesteroolist üksnes kui „halvast kolesteroolist“ – LDL-osakesed täidavad organismis ülesandeid, kuid nende liigne sisaldus veres suurendab aterosklerootilise südame-veresoonkonna haiguse riski. Teemat selgitab lähemalt Apotheka artikkel „Jah või ei kolesteroolile?“.
Südamehaiguste riskitegurid hõlmavad lisaks suitsetamist, diabeeti, ülekaalu, vähest kehalist aktiivsust, rohket alkoholitarvitamist ning ebasoodsat toitumismustrit. Vanust ja pärilikku eelsoodumust muuta ei saa, kuid nende olemasolul muutub mõjutatavate riskitegurite kontroll veelgi tähtsamaks. Vererõhu kõrval tasub vastavalt vanusele ja individuaalsele riskile kontrollida vere lipiide ning veresuhkrut. Apotheka terviseinfo artikkel „Miks on oluline oma tervisenäitajaid teada?“ annab ülevaate näitajatest, mida saab terviseriski hindamisel jälgida.
Südame kaitsmise alus on regulaarne liikumine, suitsetamisest hoidumine, piisav uni ja mitmekesine toit. Menüü võiks sisaldada rohkelt köögivilju, täisteratooteid, kaunvilju, pähkleid ja seemneid ning sobivas koguses kala ja küllastumata rasvu. Tugevalt töödeldud toitude, liigse soola, lisatud suhkrute ja rohke küllastunud rasva vähendamine aitab mõjutada korraga mitut riskitegurit. Ka kehakaalu normaliseerimine võib parandada vererõhu, veresuhkru ja vere lipiidide näitajaid.
Ennetus ei tähenda siiski, et kõiki südameprobleeme saab elustiiliga ära hoida. Uus või tugev survetunne rinnus, õhupuudus, külm higi, minestustunne või valu, mis kiirgub kätte, selga või lõuga, võib viidata kiiret abi vajavale seisundile. Selliste sümptomite korral ei ole õige järgmine samm toidulisand, vaid kiire meditsiiniline hindamine ja vajaduse korral hädaabinumbrile 112 helistamine.
Toidulisandid südamele – millal võivad need olla põhjendatud?
Apotheka südamele mõeldud toodete kategoorias on erineva koostise ja eesmärgiga preparaate. Oluline on eristada toidulisandeid ravimitest ning üldist toitumise täiendamist südame-veresoonkonna haiguse ravist. Toidulisand ei vähenda automaatselt infarkti- või insuldiriski ning juba diagnoositud kõrgvererõhutõve, kõrge LDL-kolesterooli, südamepuudulikkuse või muu südamehaiguse korral tuleb lähtuda arsti koostatud raviplaanist.
Koensüüm Q10 osaleb rakkude energia tootmisega seotud protsessides ning seda leidub organismis loomulikult. Statiinravi võib vähendada veres mõõdetavat koensüüm Q10 taset, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et kõik statiinikasutajad vajavad Q10 toidulisandit. Uuringutulemused Q10 mõjust statiinidega seotud lihasvaevustele on olnud ebaühtlased ning seda ei tohiks esitleda tõestatud vahendina statiinide kõrvaltoimete vältimiseks. Q10 sisaldavaid preparaate saab võrrelda Apotheka koensüüm Q10 kategoorias.
Punane riis võib sisaldada monakoliine, sealhulgas monakoliin K-d, mille toimemehhanism on statiinilaadne. Uuringutes on punase fermenteeritud riisi preparaadid vähendanud LDL-kolesterooli, kuid neid ei saa käsitleda kõrvaltoimeteta „loodusliku statiinina“.1 Võimalikud on lihas- ja maksaga seotud kõrvaltoimed ning koostoimed teiste ravimitega. Punase riisi preparaate ei tohiks omal käel kombineerida kolesterooliravimitega. Tooteid saab vaadata Apotheka punase riisi kategoorias, kuid kõrge LDL-kolesterooli korral on oluline kõigepealt hinnata inimese üldist südame-veresoonkonna riski.
Südameaspiriin ehk väikeses annuses atsetüülsalitsüülhape on ravim, mitte toidulisand. Trombotsüütide agregatsiooni vähendava toime tõttu kasutatakse seda sageli pärast teatud südame-veresoonkonna sündmusi ja protseduure vastavalt arsti määratud raviskeemile. Inimesel, kellel südame-veresoonkonna haigust pole varem diagnoositud, ei ole aspiriini omal käel ennetuseks alustamine põhjendatud, sest võimalikku kasu tuleb kaaluda verejooksuriski suhtes.2 Apotheka südameaspiriinide kategooria ei tähenda seega, et ravim sobiks kõigile ennetavaks tarvitamiseks.
Oomega-3 rasvhappeid saab eelkõige rasvasest kalast, pähklitest ja seemnetest. Toidulisandina kasutatavate oomega-3 preparaatide mõju sõltub annusest ja koostisest ning neid ei saa käsitleda kõigi inimeste jaoks universaalse südamehaiguste ennetusvahendina. Oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid tooteid leiab Apotheka kalaõlide ja oomega-rasvhapete kategooriast. Lisainfot annab artikkel „Oomega-3-6-9 – kasu südamele, ajule ja immuunsusele“.
Viirpuuekstrakti, L-arginiini, magneesiumi ja teiste preparaatide puhul sõltub võimalik kasu konkreetsest olukorrast ning tõendus ei võimalda soovitada neid südamehaiguste tavapärase ravi asemel. Eriti pärast infarkti, südamepuudulikkuse, rütmihäire või mitme südameravimi kasutamise korral tasub kõik toidulisandid arstiga või apteekriga läbi arutada, sest „looduslik“ ei tähenda automaatselt ohutut ega ravimitega koostoimeteta toodet.
Vaimse tervise ja südame töö tihe seos
Südame tervist mõjutavad lisaks vererõhule, vere lipiididele ja ainevahetusele ka psühholoogilised tegurid. Krooniline stress aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi ja stressihormoonide süsteeme, mille tagajärjel võivad ajutiselt tõusta pulss ja vererõhk. Lühiajaline stressireaktsioon on organismi normaalne kohanemismehhanism, kuid pikalt kestev stress võib mõjutada tervist nii otseste füsioloogiliste protsesside kui ka käitumise kaudu.
Stressirohkel perioodil võivad sageneda vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebaregulaarne söömine ja uneprobleemid. Seetõttu on vaimse ja südame-veresoonkonna tervise seosed mitmekihilised ning stressi ei ole õige käsitleda üheainsa südamehaiguse otsese põhjusena. Samas tasub pikaajalise pinge ja ärevusega tegeleda, eriti kui nendega kaasnevad unehäired või igapäevaelu oluline halvenemine.
Ärevusega võivad kaasneda südamekloppimine, pulsi kiirenemine, rindkere ebamugavus ja tunne, nagu süda jätaks lööke vahele. Apotheka artikkel „Ärevus ja elumured viivad südame rütmist välja“ käsitleb stressi, ärevuse ja südamega seotud sümptomite seoseid. Samas ei tohiks uut südamekloppimist või rindkerevalu automaatselt ärevuse arvele kirjutada. Kui sümptom on uus, tugev, tekib koormusel või sellega kaasneb minestus, õhupuudus või tugev valu, vajab see arstlikku hindamist.
Depressioon ja ärevus on südame-veresoonkonna tervise seisukohalt olulised ka pikemas perspektiivis. Suures metaanalüüsis, mis hõlmas ligi kahte miljonit inimest, oli depressioon seotud suurema südame-veresoonkonna haiguste esinemise ja halvema prognoosiga juba olemasoleva haiguse korral.3 See on seos, mitte tõend, et depressioon üksinda põhjustaks südamehaiguse. Mõju võivad vahendada põletikulised, hormonaalsed ja autonoomse närvisüsteemi mehhanismid ning muutused unes, liikumises, toitumises ja ravijärgimises.
Uni on sama tervikpildi osa. Püsiv unepuudus ja ravimata uneapnoe võivad olla seotud kõrgema vererõhu ning südame-veresoonkonna riskiga. Norskamine üksi ei tähenda uneapnoed, kuid tugev norskamine koos hingamispauside, päevase unisuse või hommikuste peavaludega on põhjus arstiga nõu pidada. Uneprobleeme ei tasu püüda lahendada üksnes toidulisanditega, kui nende taga võib olla ravitav unehäire.
Südame ja vaimse tervise toetamisel on praktilised sammud sageli sarnased: regulaarne liikumine, piisav uni, mõõdukas töökoormus, sotsiaalsed suhted ja teadlik taastumisaeg. Lõõgastustehnikad, hingamisharjutused, jooga või meditatsioon võivad aidata stressi vähendada, kuid püsiva ärevuse või depressiooni korral on asjakohane professionaalne abi. Südamehaigusega inimese puhul on vaimse tervise toetamine osa terviklikust ravist, mitte alternatiiv kardioloogilisele ravile.
Praktilised soovitused südame tervise toetamiseks
- Liigu regulaarselt ning vähenda pikka järjestikust istumist; sobiv koormus sõltub terviseseisundist ja treenitusest.
- Eelista köögivilju, täisteratooteid, kaunvilju, pähkleid, seemneid, kala ja küllastumata rasvu ning piira liigset soola ja tugevalt töödeldud toitu.
- Ära suitseta ning väldi nikotiinitooteid – suitsetamisest loobumine on üks olulisemaid südame-veresoonkonna riski vähendavaid samme.
- Jälgi vererõhku ning lase vere lipiide ja veresuhkrut kontrollida vastavalt oma vanusele ja individuaalsele riskile.
- Ära alusta südameaspiriini, punase riisi ega mitut südamele suunatud preparaati omal käel, kui kasutad juba ravimeid või sul on diagnoositud südame-veresoonkonna haigus.
- Hoolitse une ja vaimse tervise eest ning otsi abi, kui stress, ärevus või meeleolulangus hakkab igapäevaelu häirima.
- Uue tugeva rindkerevalu, õhupuuduse, külma higistamise, minestustunde või kiirguva valu korral otsi viivitamatult erakorralist abi.
Korduma kippuvad küsimused
Millised on peamised südamehaiguste riskitegurid?
Oluliste mõjutatavate riskitegurite hulka kuuluvad kõrge vererõhk, suur LDL-kolesterooli tase, suitsetamine, diabeet, vähene liikumine, ülekaal ning ebasoodne toitumine. Riski mõjutavad ka vanus, pärilikkus ja olemasolevad haigused.
Kas toidulisandid võivad südamehaigusi ennetada?
Ükski toidulisand ei asenda tõenduspõhist südame-veresoonkonna haiguste ennetust ega ravi. Mõnel toidulisandil võib olla konkreetse näidustuse või puudujäägi korral roll, kuid valik sõltub inimese terviseseisundist, ravimitest ja riskist.
Kui tihti tuleks vererõhku ja kolesterooli kontrollida?
Kontrollimise sagedus sõltub vanusest, varasematest näitudest, perekondlikust riskist ja olemasolevatest haigustest. Kõrgenenud näitude või diagnoositud haiguse korral tuleb mõõtmisi teha sagedamini vastavalt arsti soovitusele.
Kas stress võib mõjutada südame tööd?
Jah. Stress võib ajutiselt kiirendada pulssi ja tõsta vererõhku ning pikaajaline stress võib mõjutada und, liikumist, toitumist ja teisi südame-veresoonkonna riskiga seotud käitumisi. Uusi või tugevaid südamesümptomeid ei tohiks siiski automaatselt stressiks pidada.
Kas südameaspiriini võib võtta ennetuseks?
Südameaspiriin on ravim ja selle vajadus sõltub inimese südame-veresoonkonna ning verejooksuriskist. Seda kasutatakse sageli juba teadaoleva südame-veresoonkonna haiguse korral, kuid terve inimene ei peaks aspiriini ennetuseks omal käel alustama.
Millal tuleb südamega seotud sümptomite korral kiiresti abi otsida?
Kiiret abi vajavad muu hulgas uus tugev või suruv rindkerevalu, valu kiirgumine kätte, lõuga või selga, tugev õhupuudus, külm higi, minestus või järsku tekkinud väga halb enesetunne. Sellisel juhul tuleb helistada 112.
Kokkuvõte ja soovitused
Südame tervise hoidmise kõige tugevam alus ei ole üks toidulisand, vaid riskitegurite terviklik kontroll. Regulaarne liikumine, mitmekesine toitumine, suitsetamisest hoidumine, piisav uni ning vererõhu, vere lipiidide ja veresuhkru jälgimine aitavad vähendada mitut südame-veresoonkonna riski korraga.
Koensüüm Q10, punane riis, oomega-3 ja teised preparaadid võivad olla teatud olukorras kasutatavad, kuid nende mõju, ohutus ja sobivus on erinevad. Punast riisi ei tohiks käsitleda kõrvaltoimeteta statiinialternatiivina ning südameaspiriin on ravim, mida kasutatakse kindlate näidustuste korral.
Ka vaimne tervis kuulub südame tervise juurde. Pikaajalise stressi, unehäirete, ärevuse ja depressiooniga tegelemine parandab üldist heaolu ning aitab toetada tervislikke harjumusi. Kui südamega seotud sümptomid on uued, korduvad või tugevad, on õige järgmine samm arsti hinnang, mitte uue toidulisandi lisamine.
Menüü
