Suvised spordivigastused — kas ka sina kuulud riskigruppi?

27.06.2025

Suvised spordivigastused

Suvised traumade ja haavadega lõppevad spordivigastused ei ole ilmselt kellelegi võõrad – aktiivse tegevuse käigus tekkinud marrastusi ning rattasõidul, pallimängul või batuudil kukkumise tõttu saadud jäseme nikastusi tuleb paraku ikka ette. Lisaks soosivad ilusad ilmad aktiivset eluviisi ning just suvisel ajal toimub ka palju spordivõistlusi. Seetõttu võib innukamatel sportlastel esineda ka ülekoormusest tingitud vigastusi. Vaatame, millised on levinumad spordivigastused suvel ning kuidas neid ennetada või ravida.

Autor: Izabelle Adamson, Apotheka proviisor

Ägedad sporditraumad ei hüüa tulles

Kõige sagedamini esinevad ägedad sporditraumad on seotud just hüppeliigeste ning põlvedega, kuid esineb ka selja ning randmetega seotud vigastusi ning lihaste põrutusi ja venitusi. Trauma tõsiduse üle saab otsustada valu intensiivsuse ning vigastuse ulatuse alusel. Kui valu on väljakannatamatu, esineb luumurru või lihasrebendi kahtlus, jäse on deformeerunud, paari tunni järel pole võimalik jäsemele toetuda või valu ei vähene, võiks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi.

Kuidas sporditrauma korral toimida?

Jahuta

Kohe peale õnnetust võiks vigastatud piirkonda jahutada kas külmakotiga (ühekordsed või korduvkasutatavad, mis on külmkapis) või külmaspreiga. Külm leevendab valu, alandab põletikku ning turset.

Vigastatud piirkonda võiks jahutada umbes 15 minutit järjest ja iga 3–4 tunni tagant, kokku 48 tundi.

Külmakotti ei ole soovituslik otse naha vastu panna ning kasutada kauem kui 20 minutit, sest suureneb risk külmast tekitatud koekahjustuse tekkeks. Külmakotiga võiks nahka jahutada läbi õhema kuiva käterätiku või muu kättejuhtuva riideeseme.

Tõsta jäse kõrgemale ja fikseeri sidemega

Spordivigastuste korral tuleb koheselt viga saanud jäsemele puhkust anda, turse vältimiseks jäse kõrgemale tõsta ning toestava sidemega fikseerida.

Sidemega fikseerimisel tuleb jälgida, et side ei oleks kinnitatud nii tugevalt, et jäseme verevarustus häirub.

Vajadusel kasuta abivahendeid ja valuvaigisteid

Kindlasti ei tohiks sportimist enne vigastuste täielikku paranemist jätkata ning sõltuvalt vigastuse olemusest võib vaja minna ka abivahendeid nagu ortoosid või kargud. Minimaalselt võiks puhkust anda kaks nädalat, raskemate vigastute korral kauem.

Olulisel kohal on ka valuravi. Kasutada võib tableti kujul nii paratsetamooli kui ibuprofeeni ning ka pealemääritavaid diklofenakki või ibuprofeeni sisaldavaid geele ja plaastreid.

KÜLMA-KUUMAKOTT MED-THERM 13X28CM

Tervisetoode

5,23 €

5,23 €/tk

ICE POWER KÜLMASPRAY 200ML

Tervisetoode

10,28 €

DERMAPLAST ACTIVE SPORDITEIP 5CMX7M

Tervisetoode

6,85 €

TEMTEX KINESIOLOOGILINE TEIP 5CMX5M SININE N1

Tervisetoode

14,29 €

2,86 €/m

ICE POWER KIIRKÜLMAKOTT 25X15CM PEHME

Tervisetoode

4,46 €

ICE POWER KÜLMAGEEL 75ML

Tervisetoode

9,23 €

SCUDOTEX PÕLVEKAITSE PUUVILLANE TUGEV T3

Tervisetoode

23,41 €

Salakaval ülekoormus

Ka ülekoormusest tingitud vigastusi tuleb üsna sageli ette. Peamiselt esinevad need vale treeningu mahu ja intensiivsuse tagajärjel, vale treeningvarustuse tõttu või peale vigastust liiga ruttu uuesti treenima asumise tõttu. Ülekoormuse tulemusel saadud spordivigastus on tingitud pidevast mikrotraumast, mis lõpuks annab märku aina süveneva valuna.

Kõige rohkem esineb valu põlvedes, alaseljas ning kandades. Tekkinud valu ei tohiks ignoreerida ega valuvaigistitega alla suruda, sest edasi treenides on oht suurema vigastuse tekkeks. Tervisesportlastel esineb ülekoormust sageli, kuid kui valule kohe reageerida, leevenevad sümptomid enamasti ravita.

Esmatähtis on kehale puhkust anda ning hinnata, mis vigastuse esile kutsus.
Vajadusel tuleb välja vahetada spordijalatsid, valida treenimiseks sobilikum varustus, vähendada koormust või asendada näiteks jooksmine vähem põrutava tegevusega nagu ujumine või rattasõit. Jooksujalatsite väljavahetamine on soovituslik iga 500–800 kilomeetri järel sõltuvalt konkreetsete jalatsite tehnoloogiast.
Alustavatel tervisesportlastel võib abi olla ka spetsialistiga nõu pidamisest, et hinnata näiteks jooksutehnikat või panna paika vanusele, võimetele ning terviseseisundile vastav koormustase.
Füsioterapeudid annavad nõu ka kinesioteipimise kohta, mis aitab vigastusi ennetada ning neist kiiremini paraneda.

Nahavigastuste korrektne hooldus

Sportides tekkinud marrastuste või villide korral tuleb esmalt verejooks haavatampooniga sulgeda, siis kahjustada saanud nahapind voolava vee all loputada ning haavapuhastusvahendiga puhastada. Seejärel võib kasutada haava paranemist soodustavat haavageeli ning peale panna plaastri.

Villide efektiivsemaks raviks on olemas spetsiaalsed pehmed villiplaastrid, mis soodustavad naha paranemist ning vähendavad ebamugavustunnet jalatsi kandmisel. Villide ära hoidmiseks on olemas ka ville ennetavad pulgad, millega nahka uute jalatsite kandmisel või enne suuremat sportimist hooldada.

Kõik traumahaavad on kõrge saastumisriskiga ning kui haava korrektselt ei hooldata võib haavas tekkida infektsioon. Kui haavast hakkab erituma mäda, haava ümbruses esineb punetus, kuumatunne ja turse ning tõuseb palavik, siis tuleks kiiresti perearsti poole pöörduda. Sügava ning õmblemist vajava haavaga tuleks seada sammud erakorralise meditsiini osakonda. Samuti võiks meelde tuletada, kas teetanuse vastu on vaktsineeritud, sest haava kokkupuutel mulla ning võõrkehaga on suur risk teetanusse haigestuda.

ASEPT SPRAY 100ML