Menüü Menüü
Avaleht Avaleht
Otsi Otsi
Ostukorv 0 Ostukorv 0,00 €

Mida on vaja teada kui teed sporti õues?

02.05.2024

Artikli bänner

Ole füüsiliselt aktiivne, ka õues! Kuid millised on terviseriskid?

Kevadine aeg toob igal aastal samal ajal endaga kaasa vastupandamatu soovi aktiivselt värskes õhus liikuda. Füüsilisi tegevusi, mida õues harrastada saab, on uskumatult palju. Ka eestlased näivad aina enam just värskes õhus sportimise suunas liikuvat, mida näitavad hästi kasvõi meie ülerahvastatud matkarajad ja rabad. 

Jooksmine, kõndimine, matkamine, jalgrattasõit, süstasõit, võrkpall, jalgpall, kalastamine – kõiki neid ja paljusid teisi spordialasid on just värskes õhus eriti mõnus ja kasulik harrastada. Siiski tuleb õues treenides mõelda ka spetsiifilistele murekohtadele – näiteks päikesepõletus või vesivillid.

Miks on siseruumides ebatervislikum trenni teha kui õues? 

Kehv ventilatsioon Kui spordihallis on halb ventilatsioon, on ka füüsilisi tegevusi tunduvalt raskem teha. Rääkimata sellest, et värske õhk on tervisele palju kasulikum kui seisnud ja hapnikuvaene siseõhk.
Kunstlik valgustus Päikesevalgus on tervisele alati parem kui hämarad siseruumid või lambivalgus ning seda juba ainuüksi sellepärast, et päikesevalguse käes toodab organism D-vitamiini. Vähem oluline ei ole ka füüsiline ja vaimne heaolutunne, mis päikesevalguse käes viibimisega kaasneb.
Nakkuste levik Siseruumides, kus paljud inimesed samaaegselt trenni teevad, levivad viirushaigused eriti kergesti.
Vaimne tervis Teadlased on tõestanud, et välistingimustes treenimine vähendab stressi ja parandab tuju. Eriti märgatav on see looduses treenides.

Millised on riskid ja kuidas valmistuda?

Nagu näha siis on väljas treenimisel mitmeid eeliseid, kuid kahjuks kaasnevad sellega ka teatud riskid. Vaatame, mis võib juhtuda kui eelnevalt kõike korralikult läbi ei mõtle. 

Päike

Varakevadel ilmub päike aina sagedamini pilve tagant välja. Päevad on pikemad ja taevas sinisem. Erinevalt suveajast ei pruugi peale pikka talve alati meeles olla oma nahka päikese eest kaitsta. Vastupidiselt levinud arvamusele võtab päike piisava intensiivsusega ka kevadel ning põletuse saamise oht on täiesti arvestatav. Kindlasti tuleks kevadel kaitsta näonahka –  isegi kui ülejäänud keha on peidus pikkade varrukate ja pükste all, siis nägu saab väljas viibides alati päikest. Peale pikka külma talve on näonahk eriti väsinud ja tundlik ja kui sinna lisada igapäevane päikesevalguse puudumine, on põletuse oht käegakatsutav. Muidugi on alati abiks päikeseprillid, nokamüts või kapuuts, kuid vahel võivad need sporditegemist hoopis segada ja täielikult ei kaitse need niikuinii. Siinkohal tulevad appi kvaliteetsed päikesekaitsevahendid. Valik on apteekides väga lai ja tooteid leidub igale maitsele ja vajadusele.

  • Päikesekaitsekreemid ning losjoonid – tõenäoliselt kõige populaarsemad ja enim kasutatavad päikesekaitsetooted. Tegemist on väga niisutavate toodetega, mis sobivad ka kuivema nahaga inimestele. Näiteks Bionike Sun SPF30+ päikesekaitselosjoon, mis on mõeldud nii kehale kui näole, sobib eriti hästi esimese talvejärgse päikese käes viibimise ajaks.
  • Päikesekaitsespreid ja -aerosoolid – neid on lihtne peale kanda kuna nende koostis on vedelam ning nii imendub see naha sisse ka märgatavalt kiiremini. Spreisid ei ole aga soovitav kasutada näonahal – näopiirkonnas tuleks eelistada päikesekreemi, mis on niisutavam kui sprei. Näiteks Avene Sun päikesekaitsesprei, mis sisaldab fotostabiilset E-vitamiini kompleksi, aeglustades naha vananemist. Ka Babé veekindel SPF50 päikesekaitseaerosool on huvitav toode – esimene päikesekaitse, mida saab edukalt kanda ka märjale nahale.
  • Päikesekaitsegeel – eriti sobilik siinses kontekstis kuna on teistest päikesekaitsetoodetest vee-, higistamis- ja hõõrdumiskindlam. Geelide koostis on kergem ja need imenduvad koheselt.  Näiteks La Roche Posay päikesekaitse geel-kreem näole aitab ennetada ka päikeseallergiat ning päikesest põhjustatud pigmendilaikude teket.
  • Päikesekaitsepulk –  hea vahend tundlike nahapiirkondade kaitseks nagu seda on näonahk. Erilist tähelepanu peaks pöörama ninale, huultele ja põskedele. Näiteks Bionike auhinnatud päikesekaitsepulk, mis on veekindel, lõhna-ja säilitusainete ning gluteenivaba.
  • Toidulisandid - beetakaroteen aitab vähendada päikesepõletuse riski ja saavutada päevitunud jumet. Meeles tuleb pidada, et see ei tähenda, et muudest päikesekaitsetoodetest loobuda võiks. Näiteks BioNike Sun tabletid, Multikarosin kapslid või Bio-Carotene kapslid.

Villid ja hõõrdumised

Enamus spordialasid, millega õues tegeleda saab, koormavad jalgu – kepikõnd, jooksmine ja matkamine on neist ehk kõige populaarsemad. Väga oluline on valida õiged jalanõud. Tähelepanu tuleb pöörata jalanõu veekindlusele, hingavusele, talla paksusele, mustrile ja painduvusele ning kõike seda võtta arvesse teades, millise spordialaga millises looduskeskkonnas tegeleda on plaanis. Aktiivseks liikumiseks mõeldud jalanõu võiks olla igapäevasest jalanõust veidi suurem. Kuid isegi kõike eelnevat arvesse võttes võivad jalanõud hõõruma hakata. Sageli tekivad niimoodi valusad vesivillid, mis katki minnes võivad tükiks ajaks sporditegemise isu ära võtta – jalanõusid jalga panna on lihtsalt nii valus, rääkimata nendes kõndimisest või jooksmisest. 

Vesiville põhjustab nahakudede kahjustus, mille tagajärjel koguneb koevedelik pealmise nahakihi sisse või alla tekkinud taskusse. Õnneks on villide ennetamiseks ja raviks loodud villiteip, haavaliim, ville ennetav pulk ja villiplaaster.

  • Compeed ville ennetav pulk – uudne ja efektiivne ville ennetav toode, mis aitab vältida hõõrdumist ja villide teket, ei jäta plekke sokkidele ega jalanõudele ega tee jalgu libedaks. Pulka tuleks määrida piirkonda, kus soovitakse villide tekkimist vältida, kuid seda ei tohiks kasutada juba olemasolevatel villidel või kahjustatud nahal.
  •  Villiteip – spetsiaalselt sportlastele mõeldes välja töötatud vahend villide, marrastuste ja väikeste haavade ennetamiseks. See on valmistatud kõrgtehnoloogilisest sünteetilisest materjalist, mis püsib liikumatult nahal ja lubab seeläbi olla sportlikult aktiivne. Tegemist on õhku läbi laskva ja vastupidava plaastriga, mis püsib nahal kuni kaks päeva. Nahatundlikkuse, vähkkasvaja või raseduse ajal tuleks siiski enne kasutamist arstiga nõu pidada.
  • Haavaliim – aerosoolplaaster, mis pihustatakse haavale viie kuni kümne sentimeetri kauguselt. Haavaliim loob hõõrdunud ja valusale kohale õhukese õhku läbilaskva veekindla kihi, mis kaitseb nii märjakssaamise kui ka bakterite eest. Haavaliimi saab kasutada juhul kui ei ole veritsust ja selleks peaks enne haavaliimi kasutamist kahjustatud piirkonna puhastama ja kuivatama ning alles seejärel ettevaatlikult haava liimiga katma.
  • Villiplaaster – tõenäoliselt kõige tuntum ja klassikalisem vahend vesivillide raviks. Tavaline plaaster võib villist välja imbuva koevedeliku tõttu liimist lahti tulla ja oma kleepuvad omadused kaotada. Villiplaastri parimaks omaduseks on selle hüdrokolloidpadi, mis imab haavavedeliku endasse ja seeläbi moodustuv geelpolster kaitseb haava. Sel viisil tekkinud geel niisutab närvilõpmeid ja vähendab seeläbi valulikkust, kiirendades nii ka paranemisprotsessi.

Toidulisandid ja välispidised preparaadid

Peale pikka talve kevadperioodil uuesti intensiivsemalt treenima hakates võib keha vajada veidi lisatoetust. Loomulikult on kõige aluseks tervislik toitumine, kuid selge on see, et kõiki vajalikke aineid nii kätte saada ei pruugi. Vaatame, millistest ainetest võib aktiivsel liikujal kõige enam puudus tekkida. 

  • Oomega 3-rasvhapped. Kalaõli toetab südame-veresoonkonna tervist, vähendab organismis kroonilist põletikku, aitab lihastel koormusejärgselt taastuda ja tugevdab immuunsüsteemi. Oomega-3 rasvhappeid saab võtta nii kapslite, kalaõli kui kummikarudena.
  • Magneesium. Väga oluline lihasfunktsioonile ja elektrolüütide tasakaalu hoidmiseks. Aitab vältida lihaskrampe ja kiirendab trennijärgset taastumist. Magneesiumit on apteekides saadaval mitmes erinevas vormis ja mitmeks erinevaks tarbeks – suuslahustuvad magneesiumigraanulid, maitsvad ja kiiretoimelised närimistabletid, läbi vereringe otse rakkudesse imenduv liposoomne magneesiumi geel, kihisev vees lahustuv magneesium ja muidugi ka tabletid ja kapslid.
  • D-vitamiin. Asendamatu ja ülimalt vajalik luudele, lihastele ja immuunsüsteemile. D-vitamiini on saadaval kapslite, spreide, õli ja kommidena.
  • Raud. Aktiivselt treeniv inimene peaks aeg-ajalt laskma perearstil vere rauataset kontrollida. Rauda ei tohiks võtta juurde lihtsalt igaks juhuks, kuid vahel võib sellest puudus olla. Rauapuudus väljendub jõuetuses, väsimuses, kahvatuses, pearingluses ja õhupuudusetundes treeningu ajal.
  • Glükoosamiin. Treenides saavad suurt koormust just liigesed, kõhred ja sidemed. Glükoosamiin on liigeskõhre üks põhikomponente, mis tagab liigeste sitkuse, elastsuse ja vetruvuse treeningu ajal. Selle ennetav tarbimine aitab vähendada vigastuste ohtu ja ulatust. 

Kõiki neid on võimalik lisaks võtta. E-apteegis on saadaval lai valik erinevaid toidulisandeid, mis aitavad kehal füüsiliselt aktiivseks perioodiks ette valmistuda ning selle ajal paremini vastu pidada. Vahel tuleb sporti tehes ette ka erinevaid väiksemaid vigastusi või pingutusest tulenevaid seisundeid. Selle tarbeks on hea varakult teada, millised vahendid on koduseks leevenduseks saadaval.

  • Lihaspinge vähendamiseks ja vereringe stimuleerimiseks geelid. (nt Perskindol)
  • Pehmete kudede valu või põletiku leevendamiseks geelid ja salvid. (nt Diclac)
  • Närvi- ja liigesvalude korral salvid. (nt Viprosal)
  • Lihaste ja kõõluste rebendite, venituste või põrutuste korral külmaaerosoolid. (nt Assist) 
  • Lihaskrampide või pingete leevendamiseks magneesiumikreemid. (nt Ice Power) ja magneesiumihelbed jalavanniks (nt A.Zechstein)
  • Soojendavad tooted, näiteks soojendavad kreemid. (nt DermaPlast Active)

Eesti matkarajad: https://matkajuht.ee/matkarajad/

Loe lisaks:

Uudised:

  • Kõhuvalu? Vali õige ravim – mitte lihtsalt valuvaigisti

    Kõhuvalu? Vali õige ravim – mitte lihtsalt valuvaigisti

    Loe lähemalt

  • Sinu keha, sinu reeglid: premenstruaalse sündroomi juhtimine Agnucaston® abil

    Sinu keha, sinu reeglid: premenstruaalse sündroomi juhtimine Agnucaston® abil

    Loe lähemalt

  • Kuidas võtta magneesiumi nii, et sellest maksimaalset kasu oleks?

    Kuidas võtta magneesiumi nii, et sellest maksimaalset kasu oleks?

    Loe lähemalt

  • Kuidas korralik reisiapteek aitab kaasa puhkuse õnnestumisele

    Kuidas korralik reisiapteek aitab kaasa puhkuse õnnestumisele

    Loe lähemalt

  • Kuidas taastada küünte tervis pärast kunstküüsi?

    Kuidas taastada küünte tervis pärast kunstküüsi?

    Loe lähemalt

Kõik postitused

Apotheka klienditeenindus

E-R 8:00-23:00 L-P 10:00-20:00
netiapteek@apotheka.ee
+372 614 6000


Apotheka äriklienditeenindus

E-R 9:00-17:00
netiapteek@apotheka.ee
+372 614 7000


Üldapteegi nimi ja tegutsemiskoha aadress

Netiapteek
Vae 16, Laagri, 76401, Harjumaa
Tegevusloa omaja: OÜ Mustamäe Apteek
Registrikood: 12694290
KMKR: EE101734945
Kehtiva tegevsloa nr 285
Kehtivusaeg: tähtajatu


Klõpsake siia, et kontrollida, kas sait töötab seaduslikult Klõpsake siia, et kontrollida, kas sait töötab seaduslikult Turvaline ostukoht Rahva lemmik e-pood Riigikaitsjate toetaja hõbemärgis

Abi ja info

Üldtingimused


Ravimiameti kontaktandmed

Ravimite kaugmüüki pakkuvad apteegid
www.ravimiamet.ee, info@ravimiamet.ee
Nooruse 1, 50411 Tartu
Telefon 737 4140


Apothekast