Kuidas reservväelasena retkeks valmistuda?

02.05.2024

Kuidas reservväelasena retkeks valmistuda?

Oled reservväelane ja plaanid üle pika aja metsalaagrissse minna? Vaatame, mida kaasa pakkida ja kuidas valmistuda, et hiljem võimalikult kiiresti taastuda.

Keda ja miks õppekogunemistele kutsutakse?

Reservväelaste õppused on oluliseks osaks kaitseväe igapäevategevusest, mille eesmärgiks on harjutada üksuste koostööd kõikvõimalikes olukordades. Rahvusvahelise kaitsekoostöö raames osaleb kaitsevägi ka paljudel rahvusvahelistel õppustel, milledel tehakse ja harjutatakse koostööd ka võõrvägedega.

Õppuste läbiviimine on sõjaliste üksuste valmisoleku saavutamiseks ja hoidmiseks suure tähtsusega, kuna just õppused seovad individuaalsed oskused ühtseks tervikuks. Eestis toimuvate kaitseväeõppuste raames viiakse läbi ka õppekogunemised reservväelastele, et värskendada nende teadmisi ja harjutada koostegevust.

Kus õppused toimuvad?

Õppused viiakse läbi peamiselt looduses —  metsas, põldudel ja rabades — ning tegemist on üsnagi stressirohke katsumusega, mis viib kodusest mugavustsoonist kaugele välja. Loodus on ettearvamatu ja sellesse tuleb alati austusega suhtuda - isegi siinsamas Eestimaal, kus meid ei ähvarda ekstreemsused nagu orkaanid, maavärinad ega tsunaamid. Plaanides retke loodusesse, tuleb kohalikku kliimat ja keskkonda arvesse võttes teha kiire ajurünnak ja mõelda läbi nii retkel viibimiseks kui hilisemaks taastumiseks vajalikud aspektid. Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta kõikvõimalikke ohtusid ja tervisemuresid, mis võivad retkel ette tulla — nendeks saab seljakotti õigesti pakkides väga hästi ette valmistuda ja seeläbi võimalikke tervisekahjusid vähendada.

Kuidas retkeks valmistuda?

Tervisekontroll ja vaktsiinid. Selleks, et õppused edukalt läbida, tulla toime väsimuse, suure füüsilise koormuse, magamatuse ja stressiga ning ennetada ohtlikke terviseprobleeme, oleks mõistlik lasta üle kontrollida oma tervislik seisund, sh üle vaadata oma vaktsineerimispass, kas ehk on mõni oluline vaktsiin, mida tuleks uuendada. Eriti oluline on puugivaktsiin, sest Eesti metsade puukide arvukus on suur, kuid õnneks on puukentsefaliidi ehk ajupõletiku vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid.

Immuunsüsteemi tugevdamine. Immuunsüsteem on tervise alus ning selle toetamisel ja tugevdamisel tulevad appi erinevad vitamiinid ja mineraalained. C-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest. Ka D-vitamiinil, tsingil ja seleenil on immuunsüsteemi toimimises olulised rollid täita. D-vitamiini toodab organism päikese abil ning seetõttu võib paljudel meie laiuskraadil elavatel inimestel sellest enda teadmata puudus olla. D-vitamiini on saadaval pärlite, kapslite, tilkade ja spreina. Lisaks tasuks meeles pidada, et ka soolestik osaleb immuunsüsteemi töös. Juba Hippokrates ütles, et kõik haigused saavad alguse soolestikust. Soolestik osaleb immuunsüsteemi töös läbi mikrofloora tasakaalu säilitamise. Siinkohal on abiks piimhappebakterid, mida saab samuti mugavalt lisaks võtta.

Vaimne tervis, stressitase ja uni. Mitmed vitamiinid ja mineraalained on meeleolu reguleerimisel äärmiselt olulised. B-grupi vitamiinidel on tähtis roll just nende ajukemikaalide tootmisel, mis vastutavad meeleolu, rahulolutunde ja stressitaseme eest. Niatsiini (B3), folaadi (B9), B6 ja B12 puudust seostatakse stressihäirete, ärevuse ja depressiooni suurenenud riskiga. Ka C-vitamiin on siinkohal oluline, aidates kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele ja energiavahetusele ning närvisüsteemi talitlusele. Väga oluline oleks ennetavalt ja ka retkele kaasa pakkida magneesium. Magneesium vähendab ärevust, aitab lõõgastuda, parandab une kvaliteeti, kuna suudab närvisüsteemis aktiveerida rahustavaid mehhanisme ning on oluline lihaste (lihaspinged, lihasvalud) taastumisel. Magneesiumipuudus on üsna levinud ning selle tagajärgedeks võivad olla näiteks lihaskrambid, väsimus, suurenenud ärevus, ärrituvus ja isegi depressioon. Magneesium parandab ka unekvaliteeti, kuid tugevamate unehäirete vastu aitab hästi ka melatoniin ning erinevad rahustavad preparaadid.

Lisaks vitamiinidele ja mineraalaineteleidele saab organismi kohanemisvõimet stressiga ning vaimset ja füüsilist vastupanu tõsta mitmete adaptogeensete taimedega. Adaptogeensuse all mõeldakse seda, kui taim suudab suurendada nii organismi kohanemis- kui ka vastupanuvõimet, olles samal ajal ka efektiivseks abivahendiks stressi ja kurnatuse korral. Sellisteks taimedeks on näiteks ashwagandhal, kuldjuur ja Korea ženženn. Apteekides on saadaval mitmed sellised taimi sisaldavad preparaadid. Meeles tuleks pidada, et ükski taim ei sobi kõigile!

Mida retkele kaasa võtta?

Kuna tõsisemate terviseprobleemide lahendamiseks on retkel alati kaasas ka jaosanitar või rühma parameedik, kellel on olemas nii oskused kui ka varustus erinevate tervisemuredega tegelemiseks, ei pea igaüks suurt meditsiiniarsenali ise kaasa võtma. Samas on hea olla valmis erinevateks ebamugavateks olukordadeks, kus vajadusel olla võimeline iseennast või kaaslast aitama, on enesekindlus suurem ja meel rahulikum.

  1. Plaastrid. Villid ja hõõrumised on pikkadel jalgsimatkadel kindlasti ühed ebamugavamad ja sagedasemad külalised. Hea oleks ville ennetada ning selleks on apteekides saadaval ville ennetav pulk, mis vähendab koheselt hõõrdumist ja väldib seeläbi villide teket. Kui vill on juba tekkinud, siis tuleks esimesel võimalusel kasutusele võtta spetsiaalne villiplaaster, mis imab endasse koevedeliku, hoiab eemal bakterid ja püsib paigal kogu päeva. Haavakeste või kriimustuste kaitseks sobivad aga erineva suurusega (ka veekindlad) haavaplaastrid.
  2. Valuvaigisti. Ebamugavates tingimustes kipub ikka vahel pea valutama. Teinekord aga võivad valutama hakata hoopis lihased või liigesed. Siinkohal on abiks valuvaigisti. Peavalu vastu on hea kotti pista tabletid, lihas- ja liigesvalu korral aga valu vaigistav ja põletikku alandav geel.
  3. Antiseptik. Käte puhastamiseks enne söömist või hoopis kriimustuste või marrastuste desinfitseerimiseks? Mõlemad on harjumuspäraste hügieenitingimuste puudumisel olulised. Seega on hea mõte kotti pakkida ka haavasprei ja desinfitseeriv vahend kätele.
  4. Sääsetõrje. Sääskede eest Eesti looduses ei pääse. Kui on sääsehooaeg, mille kõrgaeg on juunikuus, võivad need tüütud putukad olemise väga ebamugavaks teha. Sellele võiks enne retkele minemist kindlasti mõelda ja end vajalike sääsetõrjevahenditega varustada.
  5. Päikesekaitse pulk. Kevadiselt ere päike ei halasta, kui selle käes ilma kaitseta pikalt viibida. Kiireks, mugavaks ja piisavalt väikese suurusega abivahendiks on päikesekaitsepulk, mida saab edukalt määrida näole ja muudele kehapiirkondadele, mis päikesega kokku puutuvad. Siinkohal võiks ära märkida ka huulepalsami. Pikalt väljas tuule ja vihma käes viibides kipuvad huuled kuivama ja lõhenema. Huulepalsamit saab vajadusel ka kuivadele ja karedatele kätele esmaabivahendina määrida.
  6. Retseptiravimid. Kindlasti ei tohiks unustada kaasa pakkida ka kõiki retseptiravimeid, mida arst on hetkel kehtiva raviskeemi järgi välja kirjutanud.

Kuidas retkest taastuda?

  1. Magneesium. Peale retke on lihased väsinud ja pinges. Piimhappe kuhjumise tagajärjel võivad tekkida ka lihaskrambid. Magneesium lõõgastab ja aitab füüsilistest pingutustest kiiremini taastuda. Nagu eelnevalt öeldud, vähendab magneesium ka ärevust, aitab lõõgastuda ja parandab une kvaliteeti, kuna suudab närvisüsteemis aktiveerida rahustavaid mehhanisme. 
  2. Villid. Kui ei õnnestunud villide tekkimist vältida, siis tuleb neid tagantjärele ravida. Kindlasti tuleb õigel ajal peale panna villiplaaster, mis kaitseb pisikute haava sattumise eest ja imab sekreedi endasse. Hiljem võib vill paraneda juba ka õhu käes. Vajadusel võib kasutada desinfitseerivat vahendit või kui villipiirkond on muutunud põletikuliseks, võib haava mõnda aega regulaarselt puhastada mõne põletikuvastase vahendiga, näiteks Braunovidon salviga.
  3. Haavad ja haavandid. Siinkohal on oluline haava regulaarselt puhastada. Seejärel, olenevalt haava tõsidusest, kas konsulteerida arstiga või puhastada ja panna haavale ise uus haavaplaaster või side kuni haava paranemiseni. Puhastada võib haava näiteks Braunol nahalahusega.
  4. Päikesepõletus. Päikesepõletus on valus, ebameeldiv ja võib vahel isegi und häirida. Nahk on ärritunud ja kuumav ja ootab leevendust ja sügavuti niisutust. Hea oleks põletuse saanud nahapiirkonnale, olenevalt põletuse tõsidusest, määrida kas Burnshield/Burnjel geeli, aaloe geeli või mõnda päevitusjärgset kreemi. Hiljem, kui nahk on juba paranemisfaasis, kasutada kindlasti mõnda aega ka tavalist sügavniisutavat kreemi.
  5. Kamuflaaži nahalt eemaldamine. Teadupärast ei tule see nahalt väga kergesti maha. Heaks variandiks on kasutada kõigepealt näokoorijat, siis näovahtu ning seejärel, kui nahk on puhas, kindlasti ka niisutavat kreemi. Nahk vajab taastumiseks puhtust, hingamist ja niisutamist.


Loe lisaks: 

Uudised:

  • Bepanthol Baby - aitab ennetada mähkmelööbe tekkimist

    Bepanthol Baby - aitab ennetada mähkmelööbe tekkimist

    Loe lähemalt

  • Kaitsta oma nahka 365 päeva aastas on elustiil

    Kaitsta oma nahka 365 päeva aastas on elustiil

    Loe lähemalt

  • Füüsikaline või keemiline päikesekaitse? Proviisor selgitab!

    Füüsikaline või keemiline päikesekaitse? Proviisor selgitab!

    Loe lähemalt

  • Miks valida just apteegikosmeetika ning kuidas tunda ära kvaliteetne kosmeetikatoode?

    Miks valida just apteegikosmeetika ning kuidas tunda ära kvaliteetne kosmeetikatoode?

    Loe lähemalt

  • Lase oma loomulikul ilul särada. Näpunäited vananeva naha hoolduseks

    Lase oma loomulikul ilul särada. Näpunäited vananeva naha hoolduseks

    Loe lähemalt

Kõik postitused