Menüü Menüü
Avaleht Avaleht
Otsi Otsi
Ostukorv 0 Ostukorv 0,00 €

Silmaprobleemid - millest tekivad? Kuidas kevadel oma silmi kaitsta päikesekiirguse eest.

24.01.2024

Artikli bänner

Silmad on nii õrnad, et valureaktsiooniks või silmapõletiku tekkimiseks piisab sageli vaid väikesest ärritajast. Kui silmadega on kõik korras, siis me üldjuhul isegi ei mõtle neile, seda muidugi vaid hetkeni, mil mõni ootamatu mure selleks põhjust annab.
Vaatame koos KSA silmakeskuse optometristi Elvira Mazurtšakiga, millised on levinumad silmaprobleemid, millest need tekkida võivad, millest võib abi olla ja kuidas lähenevale kevadele mõeldes oma silmi päikesekiirguse eest kaitsta.

Silmad on õrnad ja keerulised meeleelundid, millega võib elu jooksul ette tulla nii mõnigi mure. Silmaarstid kuulevad igapäevaselt lihtsakoelisi kaebusi nagu silmad valutavad, silmad on paistes või silmad on kuivad, kuid kõigi nende sümptomite taga on mingi kindel probleem. Vaata, kas ka sina oled mõnega järgnevatest levinud silmaprobleemidest kokku puutunud!

  • UV-kiirguse põhjustatud kahjustused
  • Silmapõletik (bakteriaalne või viiruslik)
  • Traumad
  • Kuiva silma sündroom
  • Glaukoom
  • Diabeedist põhjustatud silmaprobleemid
  • Kollatähni kärbumine
  • Katarakt ehk silmaläätse hägustumine
  • Suitsetamisest tingitud silmaprobleemid
  • Pikaajalisest ekraanide vaatamisest tingitud probleemid
  • Vitamiinide ja mineraalide puudusest tingitud probleemid

Kevad läheneb! Kas silmad ja päikesekiirgus sobivad kokku?

Silmadel on ka mitmed automaatsed kaitsefunktsioonid, mida nad ise kasutavad:

  • silmalaud sulguvad, kui miski neid puudutab või ärritab 
  • ripsmed kaitsevad tolmu ja muude osakeste sattumise eest silma
  • silmakoopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant
  • pisaravedelik niisutab ja puhastab silma

Sarnase kaitsva reaktsiooniga reageerib silm automaatselt ka eredale päikesevalgusele - silmad lähevad kissi või otse päikesesse vaadates lausa kinni. Meie laiuskraadil on päikest niigi vähe ja kui seda on, pole ime, et tahame seda täies ulatuses nautida. Muidugi räägitakse pidevalt päikesekiirguse kahjulikust mõjust nahale kuid vähemalt sama palju tähelepanu tuleks pöörata silmade kaitsmisele UV-kiirguse eest.

KSA silmakeskuse optometrist Elvira Mazurtšaki rõhutab, et tõepoolest peab ka silmi päikesevalguse eest kaitsma, kuna ultraviolettkiirgus tungib silma eri kihtidesse. „Aja jooksul võib päikesekiirgus tekitada lühiajalisi vaevusi kuid lõppeda püsiva pöördumatu kahjustusega. UV-kiirgus kiirendab katarakti teket ehk silmaläätse hägustumist. Üldjuhul on hallkae seotud vananemisega, kuid ka päikesekiirgus soodustab selle teket,“ nendib Mazurtšak.

UV-kiirgus põhjustab muutusi peamiselt silma pealmistel kihtidel ning nendeks on pingveekula ehk healoomuline kollakas rakkude kogum silmavalgel ja pterüügium ehk tiibkile, mis areneb silma sarvkestale ja võib lõpuks mõjutada ka nägemisteravust. Silmadesse võivad tekkida ka neevused – sünnimärgid, mida tuleb siis jälgida samamoodi nagu kehal asetsevaid sünnimärke. Optometrist lohutab, et kõiki neid probleeme on siiski võimalik ennetada, kui kaitsta silmi hoolikalt päikese eest.

Millised on peamised kevad-suvised silmadega seotud kaebused?

  • Valgustundlikkus
  • Kipitus 
  • Punetus

Kuidas täpsemalt sellised kaebused tekkida võivad? Kõlab ehk uskumatult, kuid risk saada silmade päikesepõletus on aga sama suur kui nahal, kuna ilma kaitsvate päikeseprillideta on silmad UV-kiirgusele avatud. KSA silmakeskuse optometrist selgitab. „Rannas ja vees ilma päikeseprillideta viibides on väga suur oht silma pealmise kihi põletuse ehk fotokeratiidi tekkeks. Fotokeratiidi peamised sümptomid on silmade kipitus, punetus, valguskartus ja liigne pisaravool.“

Kuidas silmi UV-kiirguse eest kaitsta?

Vastus on õnneks lihtne - kvaliteetsete päikeseprillide abil. Vajadus nende järele tekibki tegelikult juba varakevadel, vaatamata sellele, et ilmad on jahedad ja õhk niiske. Meie silmi mõjutab peamiselt UV-kiirgus ja kvaliteetsed päikeseprillid kaitsevad selle eest sajaprotsendiliselt. Oluline on meeles pidada, et päikeseprille tasub kanda ka pilvise ilmaga, sest isegi läbi pilvede võib kiirgus silmi kahjustada.

„Kõige turvalisem on osta päikeseprillid prillipoest, kus müüakse kvaliteetseid, kontrollitud standardite ja sertifikaatidega päikeseprille,“ annab optometrist nõu.

NB! Kas teadsid, et päikeseprillide klaasid jaotatakse vastavalt nende tumedusastmele kategooriatesse nullist neljani. Mida suurem number, seda tumedam on klaas:

  • 0: pilvine ilm, valguse läbilaskvus 80–100%;
  • 1: vahelduv pilvisus, valguse läbilaskvus 43–80%;
  • 2: päike, valguse läbilaskvus 18–43%;
  • 3: tugev päike, valguse läbilaskvus 8–18%. Sobivad igapäevaseks kasutamiseks, samuti mägedes ja veekogudel;
  • 4: intensiivne päike, valguse läbilaskvus 3–8%. Sobivad kasutamiseks kõrgmäestikus, vee peal, aga ei sobi näiteks autojuhtidele.

Kategooriale lisaks võib päikeseprillidel olla kirjas ka klassi tüüp, kas polariseeriv (P), fotokroomne (F) või tavaline (N).

  1. Polariseeriv klaas - murrab päikese ultraviolettkiiri 90-kraadise nurga all, kõrvaldades nii silmadele ebameeldiva hajusvalguse ja peegeldused. Sellised prillid sobivad hästi näiteks veespordialade harrastajatele.
  2. Fotokroomne klaas -  tumeneb iseenesest UV-kiirguse käes. UV-kiirguse puudumisel muutub klaas taas läbipaistvaks. Fotokroomse klaasiga prillid sobivad hästi näiteks optiliste prilliklaaside kasutajatele, kes ei soovi eraldi päikeseprille kasutada.
  3. Tavaline klaas - tavaline kvaliteetne tume klaas, mis kaitseb UV-kiirte eest, kuid ei oma mingeid erilisi lisaväärtusi peale päikesekaitse.

Aga kuidas on kontaktläätsedega?

Suvel on lühinägelikele prillide asemel mugavaks alternatiiviks kontaktläätsed, mida saab kanda tavaliste päikeseprillide all. Kontaktläätsed on küll mugavad ja nähtamatud, kuid silma jaoks siiski võõrkehad, seega tuleks kindlasti jälgida soovitavat kasutusaega ja vältida nende kandmist ujudes ja isegi rannas liival päevitades. Ülimalt oluline on hoida kontaktläätsi paigaldades või eemaldades käte puhtust, et ei tekiks silmapõletik. Tegelikult tasub siinkohal ära märkida, et silmi ei tohiks üldse kunagi mustade kätega puutuda.

Mustad käed + silmad = silmapõletik?

„Siis kui väiksem võõrkeha satub silma, hakkavad pisarad voolama ja enamasti uhutaksegi nii sinna sattunud mustus välja. Kui sellest loomulikust reaktsioonist abi ei ole, peaks silma loputama vee või kunstpisaratega,“ soovitab optometrist. Kui ikkagi sodi silmast välja ei õnnestu saada ja silmi valu tõttu lahti ei saa hoida, tuleks EMOsse pöörduda. Prügi ja bakterite silma sattumisel, näiteks rannas või metsas puhkamas olles, on ohuks muidugi ka silmapõletik. See risk on suurem ka pärast veekogudes ujumist või tünnisaunas sulistamist. Silmapõletiku vältimiseks ei tohiks silmi ega silmaümbrust mustade kätega katsuda. 

„Silmapõletik algab üsna järsku ning selle esmased sümptomid on tugev kipitus ja punetus ning sageli on hommikul silmad rähma tõttu „kinni kleepunud“. Kui sellised kaebused paari päevaga silmi niisutades ei kao, peaks pöörduma perearsti poole,“ ütleb Mazurtšak.

Millised tooted võiksid koduapteegis olemas olla, et oma silmade tervise eest hoolt kanda?

Apotheka apteegi proviisor Anne-Mai Rogenbaum soovitab koduapteegis alati hoida varuks kunstpisaraid või niisutavaid silmatilku. Need sobivad nii hetkelise kuivuse või ebamugavustunde leevendamiseks kui ka silma sattunud prügi välja loputamiseks. Proviisor soovitab ostes apteekrilt nõu küsida, sest vaja on arvestada mitme erineva teguriga:

  •       kas oled läätsekandja,
  •       kui pikalt on silmakuivus esinenud,
  •       kui sageli silmatilku kasutad.

Silmatilgad säilivad avatuna pakendis, olenevalt tootest, 1 - 6 kuud. Uuema koostisega silmatilgad võivad olla nii efektiivsed, et piisab vaid paarist tilgast päevas, mis sobib eriti hästi neile, kelle jaoks on silmatilkade kasutamine ebameeldiv. Tänapäeval lisatakse silmatilkade koostisele ka toimeained, mis on olnud pikalt tuntud näohoolduses, näiteks hüaluroonhapet, millel on väga head niisutavad omadused. Õige toote leidmiseks tasub katsetada erinevaid variante ja nagu öeldud - pidada nõu kogenud apteekriga. 

Apteeker oskab lisaks soovitada veel teisigi silmade tervisele kasulikke tooteid nagu näiteks erinevad silmavitamiinid. Silmavitamiinid sisaldavad enamasti luteiini, zeaksantiini, tsinki, seleeni, E- ja C-vitamiini. Tihti kasutatakse silmapreparaatides mustikaekstrakti ning lisaks on silmadele kasulikud ka oomega-3 rasvhapped, kuna need kaitsevad silma võrkkesta ja vähendavad silmade kuivust. Kuid milleks siis silmavitamiinid täpsemalt kasulikud on?

  •       turgutavad väsinud silmi
  •       parandavad nägemisteravust
  •       leevendavad silmade kuivust
  •       lükkavad edasi teatud ealiste silmaprobleemide teket

RETINA PULBER N28
RETINA PULBER N28

RETINA PULBER N28

Product Type: Toidulisand

Toimeaine / Koostis: Peiulill, männikoor, tsink, vitamiin A, vitamiin B2

33,62 € 16,80 €

Loe lisaks:

Uudised:

Kõik postitused

Apotheka klienditeenindus

E-R 8:00-23:00 L-P 10:00-20:00
netiapteek@apotheka.ee
+372 614 6000


Apotheka äriklienditeenindus

E-R 9:00-17:00
netiapteek@apotheka.ee
+372 614 7000


Üldapteegi nimi ja tegutsemiskoha aadress

Netiapteek
Vae 16, Laagri, 76401, Harjumaa
Tegevusloa omaja: OÜ Mustamäe Apteek
Registrikood: 12694290
KMKR: EE101734945
Kehtiva tegevsloa nr 285
Kehtivusaeg: tähtajatu


Klõpsake siia, et kontrollida, kas sait töötab seaduslikult Klõpsake siia, et kontrollida, kas sait töötab seaduslikult Turvaline ostukoht Rahva lemmik e-pood Riigikaitsjate toetaja hõbemärgis

Abi ja info

Üldtingimused


Ravimiameti kontaktandmed

Ravimite kaugmüüki pakkuvad apteegid
www.ravimiamet.ee, info@ravimiamet.ee
Nooruse 1, 50411 Tartu
Telefon 737 4140


Apothekast