Mida teha, et juuksed andestaksid?

Enamik inimesi ei ärka hommikul mõttega, et täna rikun oma juuksed ära. Vastupidi – juukseid pestakse, kuivatatakse, kammitakse ja seatakse parimat soovides. Ent tihtipeale on just igapäevased harjumused need, mis ajapikku juuste tervist ja välimust kahjustavad.

Tekst: Helen Silts
Fotod: Adobe Stock

---

Paljud hooldusvead ei tee juukseid katki ühekorraga, vaid kahjustavad juukseid vaikselt ja pikaajaliselt, tõdeb kogenud juuksur ja koolitaja Ragne Oppe. „Eesti kliimas, kus tuul, külm välisõhk ja kuiv siseõhk vahelduvad pidevalt, on juuksed apsakatele eriti vastuvõtlikud. Tagajärgi aga nähakse alles siis, kui juuksed on kuivad, murdunud ja elutud,“ lisab ta.

Õnneks ei ole enamik juuksehoolduse vigu pöördumatud. Vajalik on märgata seoseid, juuste eest teadlikult hoolt kanda, siis peegeldub see ka nende välimuses.

VIGA 1: juuksehooldus ei muutu koos aastaajaga

Keskkond mõjutab tugevalt juukseid ja peanahka, kuid hooldusrutiin jääb paljudel aasta läbi samaks. Talvel ja kevadel, kui õhk on külm ja kuiv, siseruume köetakse, kaotavad juuksed niiskust tunduvalt kiiremini kui suvel.

Ragne Oppe kohtab sageli, et juukseid pestakse külmal ajal endiselt sama tihti kui suvel, palsam või mask aga jäetakse vahele. „Talvel vajavad juuksed rohkem niisutust ja kaitset, aga inimesed pelgavad tihtipeale, et hooldavamad tooted muudavad juuksed raskeks ja vajutavad need peadligi,“ selgitab ta. Iga juuksetüüp vajab niiskust – ilma selleta hakkab juuksekarv oma kaitsekihti kaotama ning seda on kergem kahjustada.

Kuiv siseõhk toob sageli kaasa ketendava, kiskuva ja sügeleva peanaha, mida hakatakse sageli ravima liiga tugevate või valede toodetega. Samuti juuakse Ragne Oppe sõnul talvel liiga vähe vett, mis mõjutab lisaks juustele kogu organismi.

Toeta juukseid!

---

VIGA 2: märgade juuste vale käsitsemine

Pärast pesu tundub loomulik juuksed kiiresti rätikuga kuivaks hõõruda, kammiga siledaks tõmmata või patsi panna, et edasi toimetada. Märjana on juuksekarv aga kõige nõrgemas olekus. Niiske juus paisub, selle sisemised sidemed on ajutiselt lõdvemad ning pealispinda kaitsvad kihid on avatumad.

„Märg juus on nagu kuusepuu – soomuskiht on lahti ja juuksekarv on eriti õrn,“ selgitab Oppe. „Kui sellises seisus juukseid tugevalt kammida või rätikuga hõõruda, tekivad mikrokahjustused, mida kohe ei näe, kuid mis aja jooksul kuhjuvad ja viivad murdumise ja hõrenemiseni.“

Pidev tugev pinge juuksejuurel, mis tekib näiteks agressiivselt ja sageli kammides, juukseaksessuaare või tugevaid patse kandes, võib aja jooksul mõjutada ka juuste kasvu ja põhjustada hõrenemist juuksepiiril.

Toeta juukseid!

---

VIGA 3: vale kuivatamine ja kuumakahjustused

Föön, sirgendaja ja lokitangid kuuluvad paljude igapäevaellu, kuid liiga kuum õhk, fööni hoidmine juustele liiga lähedal või sassis juuste kuivatamine jätab juukse soomuskihi ebaühtlaselt lahti. See muudab juuksed karedaks, kahuseks ja vastuvõtlikuks murdumisele.

Oppe sõnul võib olla sageli probleemiks ka vana föön, mille temperatuur ei ole enam ühtlane. „Selline kuumus ei tee juukseid kohe katki, vaid juuksed hakkavad otstest tasapisi justkui ära pudisema,“ ütleb ta.

Ka juuste õhu käes kuivada laskmine ei ole alati parim lahendus. Kui peanahk jääb mitmeks tunniks niiskeks, võib see häirida selle loomulikku tasakaalu ja soodustada peanaha probleeme.

Toeta juukseid!

---

VIGA 4: märgade juustega õue minek

Külmal ajal saavad juuksed sageli korraga mitu lööki: külm õhk, tuul, kuiv siseõhk ja hõõrdumine mütsi all. Jahedal ajal peavad juuksed olema õue minnes täiesti kuivad. Külmas võib juuksekarvas olev niiskus tekitada struktuurseid kahjustusi ning peanahk minna külmast stressi, mis mõjutab ka juuste kasvu.

Oppe sõnul on sage viga, et mütsi küll kantakse, kuid juuksed on muutunud kuivaks ning on staatilist elektrit täis ja kaitseta. Müts tekitab omakorda hõõrdumist, mis kahjustab juukse pealispinda, soodustab murdumist, eriti juuksepiiril ning juuste pealmistes kihtides. Tasub teada, et sünteetilised kangad suurendavad elektrilisust ja kuivatavad juukseid veelgi. „Sageli unustatakse, et mütsi tuleks talve jooksul regulaarselt pesta,“ lisab Oppe. Must ja niiskust koguv müts võib ärritada peanahka ja suurendada hõõrdumisest tekkivaid kahjustusi.

---

VIGA 5: peanaha mure jääb tähelepanuta

Kui juuksed muutuvad järsku kuivaks, rasuseks või hakkavad tavapärasest rohkem murduma, tasub uurida, mis seisus on peanahk, sest enamik juukseprobleeme saab alguse just sealt. „Peanahk on juuste vundament. Kui seal on tasakaal paigast ära, peegeldub see kogu juuksekarva pikkuses,“ ütleb Oppe.

Vajalik on peanahka regulaarselt, kuid õrnalt puhastada ja vajadusel sihipäraselt hooldada. Sügelus, ketendus, punetus või kiskuv tunne on märgid, et peanaha loomulik tasakaal on häiritud ja neid ei tasu ignoreerida. Eriti tähelepanelik tasub olla hooaegade vaheldudes, pärast haigusi, stressirohkel perioodil või hormonaalsete muutuste ajal.

---

VIGA 6: juuste väljalangemist kardetakse või alahinnatakse

Juuste väljalangemine võib muuta murelikuks, kuid tihtipeale tõlgendatakse seda ka valesti. On loomulik, et teatud hulk juukseid langeb iga päev ning hooajaline väljalangemine, eriti sügisel ja talvel on tavaline.

Päevas on normaalne kaotada umbes 50–100 juuksekarva. Probleem tekib siis, kui juukseid kukub välja selgelt rohkem ning väljalangemine kestab kauem kui 6–8 nädalat või sellega kaasnevad muutused peanahas, nagu sügelus, ketendus või punetus.

„Juuksed reageerivad stressile, haigustele ja hormonaalsetele muutustele viitega,“ selgitab Ragne Oppe. Nii võib juuste väljalangemine olla seotud mitu kuud varasema stressi, haiguse või muu kehalise muutusega.

Vaata kõiki juuksehooldustooteid

---

Loe lisaks:

• 5 juuste elumuutvat hetke
• B7-vitamiin ehk biotiin – ilu ja energia vitamiin juustele, nahale ja küüntele
• Kompleksne lähenemine ja rutiin tagavad tervemad juuksed
• Tsink – mis see on ja milleks seda vaja on?