Tervisetarkused terveks suveks

Päikesepõletus

Päikesepõletus tekib, kui viibida katmata ja kaitsmata nahaga UV-kiirguse käes. Kergema ja pindmise päikesepõletuse korral on nahk punetav, soe ja katsudes valulik, võib esineda kerge turse ning nahk võib ka kipitada või sügeleda. Raskemal juhul on punetus tugevam, nahk valutab, tekivad villid ja märgatav turse, ka üldine enesetunne on tihtipeale kehv: pea võib valutada ja tekkida väike palavik. Tihtipeale kiputakse alahindama esimesi märke – naha kipitust, kuumenemist või väsimust, kuid just see on hetk, mil nahka kattes saaks ära hoida halvima.

Mida teha?

Apteek pakub leevendust kergema põletuse korral: jahutavad ja niisutavad vahendid (näiteks aaloegeel) ning piisav vedeliku tarbimine aitavad nahal rahuneda. Tuleb vältida edasist päikest, rasvaseid kreeme, kuuma vett ning jää asetamist otse nahale. Villid tuleb jätta rahule – need on keha loomulik kaitsekilp.

Haavad ja marrastused

Suvi on liikumise ja aiatööde aeg ning need jätavad mõnikord jälgi. Kõige tähtsam on puhastada tekkinud haav puhta vee või füsioloogilise lahusega. Vajadusel võib kasutada õrna antiseptikut, kuid vältida tuleks alkoholi, vesinikperoksiidi ja joodi, mis võivad kudesid kahjustada. Seejärel tuleb haav õrnalt kuivatada ja katta. Tänapäevane haavahooldus eelistab niisket paranemiskeskkonda, mis soodustab kiiremat paranemist.

Mida teha?

Varu apteegist suvisesse esmaabikappi haavade eest hoolitsemiseks vajalik: puhastusvahendid, plaastrid ja sidemed.

Putukahammustused ja puugid

Suve paratamatu osa on tüütud ja soovimatud kaaslased – sääsed, parmud, mesilased, puugid. Puuk tuleb eemaldada võimalikult kiiresti ja õigesti, haarates teda naha lähedalt ja tõmmates otse välja. Sügelevate putukahammustuste korral on kasulik aga oma sõrmi-küüsi taltsutada ja kihelusest võitu saada.

Mida teha?

Antihistamiinsed geelid ja vajadusel tabletid leevendavad sügelust ja turset. Apteegist leiad ka vahendeid, millega putukaparvi endast eemal hoida ning hõlpsalt nahale kinnitunud puuki eemaldada.

Kuumakahjustused

Kuumus ei ründa järsult, vaid kahjustused arenevad tavaliselt järk-järgult. Kõigepealt tekib vedelikupuudus – janu, suukuivus, väsimus, uriin muutub tumedaks. Järgneb kuumakurnatus, mille tunnused on tugev higistamine, nõrkus, iiveldus ja pearinglus. Raskemal juhul võib tekkida kuumarabandus, mille korral tõuseb kehatemperatuur üle 40 °C ning võivad tekkida segasus või teadvusehäired. Kõige haavatavamad on need, kelle organism peab kuumusega rohkem võitlema – lapsed, eakad, sportijad, füüsilise töö tegijad ning krooniliste haigustega inimesed.

Mida teha?

Täiskasvanu peaks jooma 2–3 liitrit vedelikku päevas, kuumaga rohkem. Hoia veepudel alati käepärast ning joo seda väikeste lonksudena iga natukese aja tagant. Kuumaga on tähtis jahutada keha: minna varjulisse ja jahedasse paika või leige vee alla, eriti oluline on jahutada randmeid ja kaela. Rohkelt higistades on vajalik taastada organismis ka elektrolüütide tasakaal. Apteegist leiab selle tarbeks erisuguseid dehüdratsiooni lahuseid.

Sporditraumad, nagu venitused, rebendid ja nihestused

Suvi kutsub liikuma, kuid vahel võib minna hoog nii suureks, et keha ei suuda sellega sammu pidada. Venitus, rebend või nihestus – igaühel on oma lugu ja valu. Venituse valu on kergem ning liikuvus säilib. Rebend põhjustab tugevamat valu ja häirib liikumist. Nihestusest annab märku ebastabiilne või deformeerunud liiges.

Mida teha?

Puhkus, jahutamine, kompressioon, jäseme kõrgemale tõstmine on klassikaline toetav nelik, mis aitab kehal taastuda. Apteegist leiab valu leevendamiseks paiksed geelid või tabletid.

Villid ja hõõrdumised

Uued jalanõud, pikad jalutuskäigud ja higine nahk on ideaalsed tingimused villide tekkeks.

Väikest ja tervet villi ei tohiks katki teha – see on nagu keha enda plaaster, mis kaitseb haava. Suure ja valuliku villi võib vajadusel steriilselt tühjendada, kuid jäta nahk kohta kaitsma.

Mida teha?

Apteegist leiad hüdrokolloidplaastrid, mis toimivad nagu teine nahk. Need plaastrid leevendavad valu ja kiirendavad paranemist.