Verelipiidide taseme määramine (sh üldkolesterool)

Mis on verelipiidid?

Verelipiidid on üldisem mõiste kirjeldamaks organismis leiduvaid rasvasid ja nende transportimiseks ning säilitamiseks vajalikke ühendeid. Verelipiidide all mõeldakse eelkõige kolesterooli, LDL- ja HDL-kolesterooli, samuti triglütseriide. Nende õige tasakaal organismis aitab säilitada head südame- ja veresoonkonna tervist.

Kolesterool on meie organismile ülioluline orgaaniline ühend, mis osaleb paljude eluks vajalike protsesside töös. Kolesteroolist rääkides mõeldakse selle all enamasti üldkolesterooli ja selle taset, kuid kolesterool ringleb tegelikult organismis erineva tihendusega lipoproteiinide ehk kolesterooli valguühendite näol, mis aitavad veres kolesterooli rakkudesse transportida. Kõige olulisemaks peetakse LDL- ja HDL-tüüpi kolesterooli:

• LDL ehk madala tihedusega lipoproteiini tuntakse ka kui halba kolesterooli. Sellisena ringleb organismis suurem osa ehk umbes 60-70% kolesteroolist;
• HDL ehk kõrge tihedusega lipoproteiin toimib LDL-kolesteroolile vastupidiselt, transportides rakkudest kolesterooli tagasi maksa, ja seetõttu nimetatakse seda ka heaks kolesterooliks.

Verelipiidide hulka loetakse ka triglütseriidid - rasvhapete glütseroolestrid, mida saadakse toiduga. Samuti sünteesitakse neid maksas ja rasvkoes. 

Miks on kasulik oma verelipiidide taseme väärtuseid teada?

Inimene ise ei tunne, kui tema kolesteroolitase on kõrgenenud, aga see ei ole südame- ja veresoonkonna tervise seisukohast ohutu. Kui veres on ringlemas liiga palju kolesterooli, kahjustab see meie veresooni, põhjustades seeläbi tõsiseid tagajärgi – insulti, infarkti, tromboose, isheemiat, jäsemete gangreeni jne. 

Kuniks haigus ei ole veel kätte jõudnud, siis parim ravi on alati ennetamine, seega teades ja jälgides enda kolesterooli taset, saab teinekord ainuüksi õigete elustiili valikutega enda tervist toetada ja seeläbi ennetada haigestumist ülalloetletud tõsistesse südame- ja veresoonkonna haigustesse. 

LDL ehk madala tihedusega lipoproteiini tuntakse ka kui halba kolesterooli. Terve veresoon peaks seestpoolt olema puhas, elastne ja põletikuvaba. Kui LDL-kolesterooli ringleb organismis liiga palju ehk rohkem, kui rakud elutegevuseks vajavad, ladestub see veresoonte siseseintele. Areneb välja ateroskleroos. See on protsess, kus vereroone sein kattub seestpoolt rasvataoliste ainetega, mis ahendavad aja jooksul veresoone valendikku ning muudavad veresoone jäigaks, kuna ladestus veresoone seinal ajaga lubistub. Lubiladestused ajas paisuvad ning tekivad aterosklerootilised naastud, mis võivad vereroone seinalt lahti rebestuda. Veresoone sein võib selle tagajärjel haavanduda ja sidekoestuda. Paksendid takistavad ka normaalset verevoolu, mis põhjustab omakorda verevarustuse häireid (isheemiat).

HDL ehk kõrge tihedusega lipoproteiin toimib LDL-kolesteroolile vastupidiselt. Seetõttu peab seda tüüpi lipoproteiini ringlema organismis vastukaaluks LDL-kolesteroolile piisavalt palju. HDL piisavalt kõrge tase aitab vähendada LDL taset organismis ja hoida seeläbi veresoone siseseinad tervena. Kui HDL tase on liiga madal, suurendab see düslipideemia (vt. allpool) korral kardiovaskulaarset riski.

Triglütseriidid on organismis energia allikaks ja toidurasvade transportijaks. Triglütseriide saab inimene toiduga, aga neid sünteesitakse ka organismis. Toiduga saadud kalorid, mida keha kohe ära ei kasuta, salvestatakse triglütseriididena rasvarakkudes. Triglütseriidide taseme tõusu põhjustab enamasti liigse süsivesiku- ja rasvarikka toidu tarvitamine, kuid vahel võib see olla ka mõne kaasuva haiguse või teatud ravimite tarvitamise tagajärg. Suurenenud triglütseriidide ja LDL kolesterooli sisaldus viitab kõrgenenud riskile haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse.

Ateroskleroosi teke veresoones. Ateroskleroos on progresseeruv veresoonte haigus, kus mängivad lisaks teistele faktoritele enim rolli just liiga kõrge üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli tase, liiga madal HDL-tase ja kõrgenenud triglütseriidide tase.

Kuidas määratakse apteegis verelipiidide taset?

Apteegis saab lasta ühe mõõtmisega määrata nii kolesterooli koguhulka, kui ka LDL-kolesterooli ja HDL-kolesterooli taset, samuti määratakse triglütseriidide tase. Lisaks määratakse nende andmete põhjal kaks arvutuslikku näitu - kolesterooli ja HDL suhe (TChol/HDL) ning LDL ja HDL suhe (LDL/HDL).

Apteegis on selleks tarbeks spetsiaalne kontrollitud aparaat, kuhu käib testiriba, millele kogutakse proov - kolmanda või neljanda sõrme külgpinnale tehakse lansetiga torge ning analüüsiks võetakse vajalik kogus verd. 

Apteeker aitab saadud tulemusi tõlgendada ning üheskoos läbi arutada, mida saaksite ise enda hea tervise nimel kohe ette võtta ja millal tasuks külastada perearsti. Apteeker saab jagada vajalikke näpunäiteid ja juhiseid, kuidas enda toitumis- ja liikumis- ning teisi elustiili harjumusi parandada.

Mis on düslipideemia?

Düslipideemia on verelipiidide ainevahetuse häire, muuhulgas kolesterooli, LDL ja triglütseriidide (TG) taseme tõus või liiga madal HDL-kolesterooli tase, mis aitab kaasa ateroskleroosi arengule. Sisuliselt on tegemist verelipiidide tasakaalu häirega, mille põhjused võivad olla nii geneetilised kui ka tekkelised, näiteks vale elustiil või mõne kaasuva haiguse tagajärg. Düslipideemia on üldmõiste, mille alla kuuluvad erinevat tüüpi ja erineva põhjusega haigusseisundid. Neid haigusseisundeid diagnoosib ja ravib alati arst.

Verelipiidide normväärtused

[1] Whittlesea, K., Hodson, K. (2019). Clinical Pharmacy and Therapeutics. London, Cardiff: Elsevier. Lk 419.

[2]  Cholesterol Ratio Calculator. Omni Calculator. Vaadatud 12.10.2022  https://www.omnicalculator.com/health/cholesterol-ratio