Teenused

COVID-19 viiruse leviku ja haigestumise vähendamiseks on vajalik elanikkonna vaktsineerimine. Mida suurem on vaktsineeritute osakaal, seda väiksem on haiguse levik.

Eestis haigestub elu jooksul vähki keskmiselt iga kolmas mees ja iga neljas naine. Eestis diagnoositakse praegu liiga suur osa pahaloomulisi kasvajaid liiga levinud staadiumis, mil haiguse prognoos elule on juba halb. Vajalikud on selle olukorra muutmiseks uued lahendused.

Kõrge vererõhk on väga levinud tervisehäire, mille esinemist inimesed tihti ise ei taju. Kõrge vererõhk on insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, mälu- ja mõtlemistegevuse häirete ning enneaegse surma riskitegur. Kui tervisehäire on tuvastatud õigel ajal, saab vähendada tüsistuste tekke ohtu ja pikendada tervelt elatud aastate arvu.

Suhkrutõbi (ka diabeet, suhkruhaigus) on hakanud kogu maailmas võtma epideemia mõõtmeid. Õigeaegne veresuhkru normväärtusest kõrvalekalde tuvastamine aitab vältida mitmesuguseid tõsiseid tüsistusi, nagu silma-, neeru-, südame-, veresoonkonna, jala- ja närvikahjustused.

Inimeste arv, kel on avastatud kõrge kolesteroolitase, suureneb aasta-aastalt. Kõrge kolesteroolitaseme tõttu suureneb südame- ja ajuinfarkti haigestumise ning veresoonte lubjastumise ehk ateroskleroosi risk. Selle juures on oma roll ka vanusel, pärilikul eelsoodumusel, kaasuvatel haigustel, ülekaalulisusel, valedel toitumisharjumustel, alkoholiga liialdamisel, vähesel füüsilisel aktiivsusel ja ravimitelgi.

Inimesed sagedasti kurdavad väsimust, pearinglust, hingeldust ja muid sümptomeid, mida põhjustab normaalsest hemoglobiini tasemest erinev näitaja. Kui normväärtusest kõrvalekalle on tuvastatud varakult, on võimalik ennetada mitmeid tõsiseid tüsistusi ning parandada inimese enesetunnet, korrigeerides toitumisharjumusi või muid tervisliku eluviisi parandavaid tegureid.

Söömine on nii tavapärane tegevus, et inimene enamjaolt ei mõtle, mida, kui palju ja milleks ta sööb. Kuid tõsiasi on see, et koosneme sellest, mida sööme. Seetõttu on toidul suur roll inimese tervisele, elukvaliteedile ja töövõimele. Kehakoostise määramine aitab välja selgitada organismi tervisliku seisundi ning selle põhjal saab järeldada, kas on soovitatav muuta söömisharjumisi ja elustiili tervislikumaks.

Nahk peegeldab inimese kehalist ja vaimset seisundit ning seda mõjutavad stress, magamisrežiim, toitumisharjumused, tervisehäired jm. Sageli inimene ei tea, mis on nahaprobleemide põhjused, näiteks millest tuleneb liigne kuivus, rasusus, pigmentatsioon või mõni muu probleem. Segadust tekitab ka nahahooldustoodete lai valik – milline oleks sobiv toode, et vältida naha liigset kurnamist ning samas saada leevendust ja abi tekkinud nahaprobleemi korral.

Iga inimene kõnnib oma elu jooksul mitu tiiru ümber maakera, mistõttu koormus jalgadele on tohutu. Kui me pöörame tähelepanu sellele, mida me oma jalas kanname ehk kas valitud jalanõu on mugav, toetab jalga ning vähendab põrutust, siis on võimalik jalaprobleeme õigeaegselt ennetada või juba tekkinud kaebusele leevendust saada.

Mida vanemaks me saame, seda rohkem tervisekaebusi meil esineb. Ka luude hõrenemine on üks, millest meil enne aimu ei ole kui mõni luumurd tekib. Seega on oluline oma luude eest hoolitseda juba varakult, sest luutihedus kujuneb välja enne 30ndat eluaastat.