Vererõhu mõõtmine

Vererõhu mõõtmine

Kõrge vererõhk on väga levinud tervisehäire, mille esinemist inimesed tihti ise ei taju. Kõrge vererõhk on insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, mälu- ja mõtlemistegevuse häirete ning enneaegse surma riskitegur. Kui tervisehäire on tuvastatud õigel ajal, saab vähendada tüsistuste tekke ohtu ja pikendada tervelt elatud aastate arvu.

REGISTREERI NÕUSTAMISELE

Vererõhu mõõtmine maksab Apotheka kliendikaardi omanikele 0.5 € (tavakliendile 1 €) ning teenusele saab registreeruda valitud apteegis kohapeal või siinsamas internetis. 

Apotheka kliendiks saad tasuta hakata apteegis või internetis siin.

Tasuta beebipaki tellimine

Registreeri nõustamisele

Valitud apteegis osutatakse teenust igapäevaselt apteekrile vabal ajahetkel
Vabandame! Kõik ajad on juba broneeritud

Hetkel esineb probleeme teenuste laadimisega. Palun proovige mõne aja pärast uuesti.

MIS ON VERERÕHK?

Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Kõrgvererõhk ehk hüpertoonia on seisund, kus vererõhu tase püsib kõrgel ka siis, kui ollakse rahulik ja lõdvestunud. Hüpertooniat on peetud vanema ea haiguseks, kuid viimasel ajal on hakanud järjest enam haigestuma ka nooremad. Kõrgenenud vererõhk on Eestis ligi 350 000 elanikul ja sageli nende endi teadmata. Põhjuseid, miks kõrge vererõhk tekib, on palju, ennekõike sõltub see eluviisist: mida inimene sööb ja joob, kas suitsetab, tarvitab ülemääraselt alkoholi ning milline on ta füüsiline aktiivsus. Kindlasti on oma osa pärilikkusel.

MIKS ON KASULIK OMA VERERÕHUNÄITU TEADA?

Vererõhunäit annab infot terviseseisundi kohta, sest tihti ise ei tajuta, kui vererõhk on liiga kõrge, ning avastatakse see alles siis, kui on tekkinud mõni tõsisem haigusseisund. Vererõhk tuleks hoida kontrolli all, et vältida südame- ja veresoonkonna haigusi.

MIDA PÕHJUSTAB KÕRGE VERERÕHK?

Püsivalt kõrge vererõhk kujutab südamele lisakoormust ning põhjustab mitmesuguseid tüsistusi, näiteks südame isheemiatõve, müokardiinfarkti, südamepuudulikkust, ajuinsulti ja neerupuudulikkust, ning soodustab perifeersete arterite ahenemist.

MILLINE ON NORMAALNE JA OHTLIK VERERÕHK?

Normaalne vererõhk on 130/80 mmHg. Tervist kahjustavaks vererõhu väärtuseks loetakse > 140/90 mmHg, organkahjustusega ja diabeetikutel on tervist kahjustavaks väärtuseks > 130/85 mmHg.

Allikas: täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil, Eesti ravijuhend, RJ-I/1.1-2012

KUIDAS ENNETADA KÕRGET VERERÕHKU?

Vererõhku on võimalik normis hoida tervisliku eluviisiga. Kõige tähtsam on tervislikult toituda. Menüüs tuleks vähendada rasva ja soola hulka, piirata alkoholi tarvitamist ja loobuda suitsetamisest. Kasuks tuleb ka kehakaalu langetamine ning füüsilise aktiivsuse suurendamine, tehes regulaarselt mõõduka intensiivsusega aeroobset trenni 30–60 minutit korraga ja 5–7 korda nädalas.

KUIDAS MÕÕTA VERERÕHKU?

  • Enne vererõhu mõõtmist ei tohi vähemalt pool tundi kohvi juua ega suitsetada.
  • Enne vererõhu mõõtmist tuleb istuda rahulikult mugavas asendis vähemalt 5 minutit.
  • Käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele, peopesa ülespoole. Eelistama peab kõrgema vererõhunäiduga õlavart.
  • Vajadusel tuleb vererõhku mõõta mitu korda paari minuti järel.
  • Vererõhu mõõtmise ajal ei tohi rääkida, kätt liigutada ega hoida jalgu risti.
  • Automaatset vererõhumõõtjat kasutades tuleb järgida kasutusjuhendit. Manseti pealt leiab enamasti märke manseti õige pealepaneku kohta.

 Tegemist ei ole tervishoiuteenusega!

Küsi apteekrilt