Appi, esimene vahekord!

Esimene seksuaalne kogemus on paljude jaoks märgiline hetk, millega kaasnevad ootused, küsimused ja tihti ka närveerimine. Ühiskondlikud hoiakud, sõprade kogemused ja meedia loodud kuvand võivad tekitada tunde, et esimene kord peab kindlasti olema kuidagi eriline või ideaalne. Tegelikkuses on see aga eelkõige isiklik kogemus, mis ei pea vastama kellegi teise standarditele. Psühhiaater-seksuoloog Imre Rammuli sõnul ei ole olemas õiget stsenaariumi, oluline on, et kogemus oleks mõlema osapoole jaoks turvaline, vabatahtlik ja teadlik. Esimese vahekorra kvaliteeti ei määra ainult tehniline pool, vaid mitmed muud aspektid. Vaatame, mida esimeselt korralt oodata, kuidas selleks valmistuda ja millest partneriga eelnevalt rääkida.

---

Emotsionaalne valmisolek

Emotsionaalne valmisolek on sageli alahinnatud, kuid tegelikult väga oluline osa esimesest seksuaalsest kogemusest. Kui otsus tuleb surve, uudishimu või hirmu tõttu mitte eakaaslastest “maha jääda“, võib kogemus jätta pigem negatiivse jälje. Dr Rammul rõhutab, et oluline on mõista oma motiive. Kas soov tuleneb siirast huvist ja lähedusest partneriga või välistest mõjutusest? Samuti mängib suurt rolli usaldus. Kui partneriga puudub avatud suhtlus, võib ebamugavus kergesti tekkida. Esimesest vahekorrast rääkimine võib tunduda piinlik, kuid just see vestlus aitab luua turvatunnet.

Füüsiline pool

Füüsiliselt võib esimene vahekord olla väga erinev. Üheks levinumaks mureks on valu, kuid Rammuli sõnul ei ole see tavaliselt paratamatu. Sageli on ebamugavuse põhjuseks pinge, vähene erutus või kiirustamine. Keha vajab aega olukorraga kohanemiseks. Erutus ei ole ainult eeltingimus, vaid oluline osa, mis aitab kehal loomulikult vahekorraks valmistuda. Piisav eelmäng aitab lõdvestuda ja vähendab ebamugavust.

Siinkohal on heaks abivahendiks ka apteegis müüdavad libestid. Eriti esimesel korral võib loomulik niiskus olla ebapiisav, mis on täiesti normaalne. Vees lahustuvad libestid aitavad ebamugavuse ärahoidmisele kaasa.

• vähendavad hõõrdumist
• aitavad vältida valu
• muudavad kogemuse sujuvamaks

Turvalisus ennekõike

Õige suuruse ja tüübi valimine on oluline, sest see mõjutab nii turvalisust kui ka tunnetust. Lisaks raseduse vältimisele on kondoom ainus vahend, mis kaitseb ka sugulisel teel levivate haiguste eest. See aspekt kipub noortel sageli tahaplaanile jääma, kuid on tegelikult väga oluline.

Apteegitooted, mis võivad abiks olla

Lisaks kondoomidele on mitmeid apteegitooteid, mis toetavad turvalist ja mugavat esimest kogemust.

Libestid

Nagu eelnevalt mainitud, on libesti üks lihtsamaid viise ebamugavuse vähendamiseks. Algajatele sobivad kõige paremini veepõhised libestid, kuna need:

• sobivad kondoomidega
• ei ärrita nahka
• on kergesti puhastatavad.

Intiimhügieenitooted

Õrnatoimelised intiimpesugeelid aitavad säilitada loomulikku mikrofloorat. Tavalised seebid võivad olla liiga agressiivsed ja põhjustada ärritust. Intiimpesuvahendeid võiks kasutada nii enne kui pärast vahekorda.

Rasedustestid ja SOS - pillid

Kuigi eesmärk on ennetada, tasub teada ka varuvariante. Apteegis saadaval olev erakorraline rasestumisvastane vahend võib olla vajalik ootamatutes olukordades, näiteks siis, kui kondoom puruneb. Samuti annab rasedustest kiire vastuse, kui tekib väiksemgi kahtlus. Selliste toodete olemasolu kohta teadmine annab kindlustunde ja vähendab ärevust.

Levinud müüdid

Kuidas kogemust paremaks muuta

On mitmeid praktilisi samme, mis aitavad muuta esimese kogemuse positiivsemaks. Dr Rammuli sõnul on oluline kõigepealt mõista, et seksuaalsus ei ole lihtsalt sooritus, vaid kahe inimese vaheline suhtlus ja kogemus. Mida rohkem on selles teadlikkust ja hoolivust, seda loomulikum see tundub.

• vali hetk, kus puudub kiirustamine või surve
• loo keskkond, kus tunned end turvaliselt
• räägi partneriga avatult
• kasuta vajadusel libestit
• ära jäta kaitsevahendeid kasutamata

Sugulisel teel levivad haigused

Esimese vahekorraga seoses keskendutakse sageli raseduse vältimisele, kuid sama oluline, kui mitte olulisemgi, on kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Tegemist on infektsioonidega, mis levivad seksuaalse kontakti kaudu ning mille hulka kuuluvad näiteks klamüüdia, gonorröa, HPV (inimese papilloomiviirus), herpes ja HIV.

Sageli arvatakse ekslikult, et suguhaigused puudutavad ainult riskikäitumisega või suure hulga partneritega inimesi. Tegelikkuses võib nakatumine toimuda ka esimesel vahekorral, kui partner on haiguskandja – isegi siis, kui tal puuduvad nähtavad või tajutavad sümptomid. Just sümptomite puudumine teebki paljud neist haigustest salakavalaks, sest inimene ei pruugi teadagi, et ta on nakkusohtlik. Seksuoloog Imre Rammuli sõnul on üks levinumaid vigu eeldus, et „see ei puuduta mind“. Tegelikkuses on teadlikkus ja ennetus ainsad kindlad viisid riski vähendamiseks.

Testimine ja ennetus

Kuigi esimesel korral ei pruugi testimine tunduda aktuaalne, on see osa vastutustundlikust seksuaalkäitumisest. Kui seksuaalelu muutub aktiivsemaks või partnerid vahetuvad, tasub regulaarselt kontrollis käia. Mõningate haiguste vastu on olemas ka vaktsiinid – näiteks HPV vastu. Apteekidest saab selle kohta lisainfot.

Millal pöörduda arsti poole?

Kuigi paljud seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda sümptomiteta, on siiski märke, mille puhul tasub kindlasti spetsialistiga konsulteerida. Varajane avastamine muudab ravi lihtsamaks ja aitab vältida tüsistusi. Pöördu arsti poole, kui tekib eebatavaline eritis, valu või ebamugavustunne, sügelus või lööve intiimpiirkonnas.

Psüühiline pool

Dr Rammuli sõnul ei kaasne esimese vahekorraga ainult füüsilised küsimused – sageli on just psüühiline pool see, mis kogemust kõige enam mõjutab. Ärevus, ootused ja hirmud võivad olla täiesti loomulikud, eriti olukorras, kus puudub varasem kogemus.

Sellised küsimused on normaalsed, kuid probleemiks võivad need muutuda siis, kui ärevus hakkab kogemust juhtima. Pinge võib takistada lõdvestumist, mis omakorda mõjutab nii füüsilist mugavust kui ka emotsionaalset kontakti partneriga. Seksuoloog Imre Rammul rõhutab, et seksuaalne kogemus ei alga kehast, vaid peast. Kui inimene tunneb end turvaliselt ja valmisolek on olemas, on ka keha loomulik reaktsioon toetavam. Kui aga taustal on hirm, surve või ebakindlus, võib kogemus jääda pingeliseks või isegi negatiivseks.

Surve ja vale aeg

Üks olulisemaid riskitegureid on tunne, et „peaks juba“ või et partner ootab seda. Kui otsus ei tule sisemisest valmisolekust, vaid välisest survest, võib see hiljem mõjutada suhtumist seksuaalsusesse laiemalt. Dr Rammul hoiatab, et liiga varajane, pealesurutud või emotsionaalselt sobimatu esimene kogemus võib jätta püsiva jälje. See võib väljenduda hiljem erinevate probleemidena.

• seksuaalse ärevuse või vältimisena
• raskustes usalduse loomisel
• negatiivses kehapildis või enesehinnangus
• ebamugavuses intiimsuse suhtes ka hilisemates suhetes

Turvatunne ja usaldus

Positiivse kogemuse aluseks on turvatunne. See tähendab teadmist, et võib igal hetkel „ei“ öelda, eeldab partneri austavat ja kannatlikku suhtumist ning tunnet, et ei pea midagi kellelegi tõestama.

Kuidas ärevust vähendada?

---

Vaata lisaks:

• Seksuaaltervise tooted
• Intiimhügieeni tooted
• Rasedustestid
• HPV vastane vaktsineerimine
• Looduslikud rahustid
• Seks on terviseks!
• Oi neid vallatuid ja valgeid suveöid…