Linnulaulu saatel eksamile

01.05.2024

Artikli bänner

Pingelisel eksamite ajal tuleks teadlikult aega planeerida, mitte unustada oma vajadusi ning teada, et elus on eksamiperiood vaid lühike etapp.

Tekst: pereterapeut Liisi Kukk
(liisikukk.voog.com)

Kevad toob paljudele noortele kaasa ärevuse tuleviku pärast. See on stressirohke eksamite ja katsete ajajärk, mille tulemustest sõltuvad elluastuja edasised sammud. Võib juhtuda, et pingega toimetulek osutub noore jaoks ülemäära keeruliseks. Õnneks on olemas tegutsemis- ja mõtlemisviise, mis aitavad sel perioodil paremini toime tulla ja säilitada sisemist tasakaalu. Samuti saavad vanemad kaasa aidata ja noorele toeks olla.

Miks on see aeg nii keeruline?

Eksamite-katsete periood on tõsine proovikivi, sest ühte ajaaknasse koonduvad hirm ja teadmatus tuleviku ees; noore tunnetatud ootused kõikvõimalikele tulemustele ja sageli esimene iseseisev ajaplaneerimise kogemus mahuka tööga toimetulekul.

Olukorra võivad veel keerulisemaks muuta pingelised suhted pereliikmetega, kaaslastega ja õpetajatega. Võib juhtuda, et seda kõike on korraga liiga palju ning noor vajab kõrvalist abi, et väljakutsega toime tulla.

Kuidas noor saab ennast aidata?

Hoolitse oma põhivajaduste eest

Pingelisel ajal on iseäranis oluline korralikult magada, tervislikult süüa, juua piisavalt vett ning liikuda. Need on küll endastmõistetavad soovitused, kuid pahatihti võtavad noored lisaaega õppimise jaoks just une, liikumise ja söömise arvelt. See aga muudab vaimse tervise haavatavamaks ning energiat jääb vähemaks. Noored on nõustamisel rääkinud, et nad õpivad ka ööune arvelt. On juhtunud, et nad on nii väsinud, et loevad küll teksti, kuid aju ei suuda tegelikult keskenduda ja sisuliselt enam ei õpita. Parim, mis sellises olukorras teha saab, on magama minna ja pigem hommikul varem ärgata, et värske peaga materjali korrata.

Planeeri oma aega ja hajuta õppimiskoormust

Kui korraga mõelda kõikidele ülesannetele, võib kohustuste koorem tunduda hoomamatu. Õppimisplaani läbimõtlemine ning kirjapanek aitab luua selgust ja kindlust, et olukord on suures osas noore enda kontrolli all. Õppimiskoormuse hajutamine on tähtis, et vältida ülekoormust ja liigset stressi. Aega planeerides tuleb kindlasti arvestada pausidega, sest aju vajab puhkust ning õppimine on tänu vaheaegadele märksa efektiivsem.

Lõõgastu teadlikult

Paljud noored (ja täiskasvanud) on leidnud tuge lõõgastustehnikatest: kasuks võib tulla mediteerimine, hingamisharjutused, progressiivne lihaslõdvestus ja teadveloleku harjutused. Mitmeid juhiseid ja harjutusi leiad näiteks Peaasi.ee lehelt¹. Kui ärevuse tõttu on õhtul vaevaline uinuda, on samuti abi lõõgastusharjutustest – need aitavad närvisüsteemil rahuneda.

Räägi oma tunnetest ja mõtetest

Oma tunnetest rääkimine ja lähedastega murede jagamine võib aidata stressiga paremini toime tulla. Oma hirmudest, lootustest ja kahtlustest vestlemisest vanemate, õdede-vendade, sõprade, õpetajate või vanavanematega on sageli abi. Kui noor jääb oma murega üksi, võib kuhjuv ärevus ta enda alla matta.

Ära võrdle ennast teistega

Noorte pinge eksamiperioodil võib kasvada, kui nende kaaslased jagavad oma häid tulemusi ja selgeid tulevikuplaane. Võib juhtuda, et mõni noor teab juba põhikoolis, kelleks tahab saada, samas kui osa inimesi jõuab oma kutsumuseni alles pärast mitme eriala tundmaõppimist. Meil on erinevad elud, mis koosnevad paljudest nüanssidest. Edukus eksamitel on vaid üks pisike aspekt nii noore kui ka tema kaaslaste elus – igaühel on oma tempo ja viis rahuldust pakkuva elu loomiseks.

Pane see periood perspektiivi ja ole enda vastu lahke

Pahatihti väärtustavad noored (ja ka täiskasvanud) ennast väliste tegurite kaudu – kas saan eksamil hea tulemuse, pääsen kooli õppima, jätan hea mulje töövestlusel jne, mis muudab ta väga haavatavaks. Eksamid ja katsed võivad aidata noorel teha järgmist sammu akadeemilises või professionaalses karjääris, aga tulemused ei ole ainuke edukuse mõõdik.

Üks mõtteviis, mis võib pingelises olukorras aidata, ongi praeguse hetke perspektiivi panemine – pikas elus on eksamite aeg vaid lühike etapp, mis ei defineeri seda, kes ma olen.

Sageli ei pane esimene valitud eriala paika kogu ülejäänud karjääri, vaid see on alles vahepeatus iseenda vajaduste, huvide ja soovide tundmaõppimiseks. Kui mure tulemuste pärast kasvab talumatuks, tasub mõelda, millised on enda tugevused ja erilised omadused inimesena. Kuigi see tundub kiirel ja sisutihedal ajal keeruline, on kosutav võtta endale hetki tegevusteks, mida tõesti naudid. Näiteks juua mõnuga sooja kakaod, käia küünlavalgel vannis, teha üks hoogne rulluisutiir või mängida 10 minutit koeraga palli.

Kuidas lapsevanem saab abiks olla?

Usu oma lapsesse

Vanema kõige olulisem ülesanne on julgustada noort iseseisvalt tegutsema ja tulevikku planeerima, samal ajal pakkudes jätkuvat mõistmist ja hoolimist. Noor vajab, et tema vanemad usuksid temasse. Kui vanem suhtub oma lapsesse kui vahvasse ja arenemisvõimelisse inimesse, kes leiab rasketes olukordades oma toimetulekuviisi, on ka noorel lihtsam iseendasse uskuda. Vanema tähtsaim ülesanne ongi usaldada lapse teekonda ja teda armastada.

Mõtle sellele, kellel on probleem

Eksamiperioodil võib juhtuda, et lapsevanem on ise rohkemgi stressis kui tema iseseisvumisfaasi läbiv laps. See aga näitab, et lapse ja vanema omavahelised piirid on nii haprad, et vanem on lapse mure enda mureks teinud. Lapsevanemad tunnevad samuti sotsiaalset survet, justkui lapse edukus eksamitel kinnitaks nende endi võimekust. On täiesti loomulik, et iga vanem soovib, et tema lapsel läheks elus hästi. Kuid kui vanem võtab lapse mure iseenda omaks, siis võimendab tema ärevus veel rohkem lapse muret.

Gordoni perekooli suhtlemismudeli autor ja psühholoog Thomas Gordon on pingete korral soovitanud endalt küsida, kellel on probleem, et eristada lapse probleeme vanema omadest. Kui laps on mures eksamite ja oma tuleviku pärast, siis on see lapse probleem. Vanem kindlasti hoolib oma lapsest ja soovib aidata tal toime tulla, kuid oluline on teha seda ilma lapse probleemi omaks võtmata. Kui vanem seda suudab, saab ta olla kindel kalju, kellele laps võib vajadusel toetuda. Vanem peab suutma reguleerida oma ärevust, et ta suudaks olla lapsele päriselt toeks. Selleks on vajalik, et ka vanem hoolitseks oma vajaduste eest (magamine, söömine, liikumine, meeldivate tegevuste tegemine), ei jätaks ennast üksi (räägiks oma murest teise täiskasvanuga, vajadusel küsiks abi professionaalidelt) ja oleks enda vastu leebe (väärtustaks ennast inimesena, aktsepteeriks vahel ette tulevaid vigu).

Võta lapse jaoks aega – kuula ja mõista

Väga oluline, et vanem võtaks teadlikult oma lapse jaoks aega – oleks noore jaoks olemas, tunneks huvi tema enesetunde ja olukorra vastu. Noorega rääkides saab vanem olla toetav, kui ta kuulab huvitatult ning annab tagasisidet, mis noore räägitust temani jõudis. Gordon nimetab seda aktiivseks kuulamiseks.²Sel viisil kuulates annab vanem noorele võimaluse olukord ka ise paremini läbi mõelda ja lahenduste leidmisele lähemale jõuda. Vanem võib mõelda endast kui kaasteelisest, kes noort tema protsessis saadab. Ehkki vanemal võib olla oma nägemus, milline abi on lapsele kõige parem, on tähtis julgustada noort ise lahendusvariante välja pakkuma. See näitab lugupidamist noore inimese isikupära vastu ning aitab nii vanemal kui noorel paremini mõista kumb peab eksamitega hakkama saama.

Pingelisel eksamiajal toetab nii noore kui ka lapsevanema toimetulekut enda vajaduste eest hoolitsemine, aja teadlik planeerimine ja kogu perioodi perspektiivi mõistmine. Aga kui hetkeks tundub, et oled täiesti ummikus ja ärevus on talumatu, soovitan kuulata 6 minutit täie tähelepanuga kevadist linnulaulu. 2022. aastal tehtud uuringu kohaselt piisab just nii lühikesest ajast, et linnulaul toetaks inimese vaimset tervist, vähendades depressiooni ja ärevuse sümptomeid.³ Tähelepanu taastamise teooria kohaselt aitab linnulaulu kuulamine ajul puhata ja taastab keskendumisvõimet.⁴Ja viimaks aitab linnulaul kaasa ka perspektiivitundele – igal aastal tuleb taas uus kevad.