Meditsiiniseadmed ja abivahendid koduses apteegis

Apotheka apteeker Heikko Tiits

Kraadiklaas, plaastrid ja sidemed on ilmselt olemas pea igas kodus. Kuid kas koduapteeki võiks kuuluda ka vererõhuaparaat, inhalaatori vahemahuti või hoopis pulssoksümeeter? Õigesti valitud meditsiiniseadmed ja abivahendid aitavad muuta tervisemure lahendamise lihtsamaks ning mõne kroonilise haiguse jälgimise või leevendamise mugavamaks. Kõige olulisem on valida vahend vastavalt inimese enda või pere tegelikele vajadustele, mitte osta koju kasutult seisvaid seadmeid.

---

Termomeeter – koduapteegi üks olulisemaid seadmeid

Termomeeter on kõige tähtsam meditsiiniseade koduses apteegis. See aitab hinnata palaviku olemasolu ning sellest tulenevalt haiguse kulgu, mis on eriti oluline väikelaste puhul. Üldiselt peetakse kõige praktilisemaks valikuks digitaalseid kontakttermomeetreid ning väikeste lastega peredes näiteks kontaktivabu, kas siis otsmikult või kõrvast temperatuuri mõõtvaid termomeetreid.

Esmalt tuleks arvestada asjaolu, et erinevate kontaktivabade termomeetrite (otsmikult või kõrvast) temperatuur ei pruugi olla üks-ühele võrreldavad. Teiseks, rääkides mistahes digitaalsetest termomeetritest tuleks arvestada töökindlusega. Terviseamet on juhtinud tähelepanu, et digitaalsed termomeetrid võivad aja jooksul anda ebatäpseid tulemusi ning seadet tasuks aeg-ajalt kontrollida. Juhul kui toote kasutusjuhend seda soovitab, tuleks kontaktivabu termomeetreid vajadusel kalibreerida.

Apteegis on müügil ka mittedigitaalsed nn vanakooli termomeetrid, mis ei sisalda küll enam elavhõbedat, vaid galinstani, mis on kolme erineva metalli (galliumi, indiumi ja tina) sulam. Võrreldes elavhõbedaga märgab galinstan klaasi tugevamalt ja nakkub selle pinnaga, mistõttu on vedelikusammast pärast mõõtmist raskem tagasi termomeetri reservuaari saada. Seetõttu tuleb sellist termomeetrit näidu lähtestamiseks tavaliselt jõulisemalt raputada. See võib probleeme tekitada väga eakatel inimestel, kes puhtfüüsiliselt ei jõua termomeetri näitu alla lüüa.

Nebulisaator – kasulik abivahend kogu perele

Inhalaator ehk nebulisaator on inhalatsiooniseade, mis on juba paljudele tuttav ning selle võib leida just nende inimeste apteegikapist, kellel on väikesed lapsed. Nebulisaatori peamiseks mehhanismiks on muuta inhalatsioonilahus peeneks aerosooliks, mida saab sisse hingata nii maski kui huuliku kaudu otse hingamisteedesse. Peamiselt leiab seade kasutust erinevate ülemiste ning alumiste hingamisteede infektsioonide korral, näiteks klassikaline viiruslik köha, kopsupõletik, bronhiit jt.

Inhaleerimiseks kasutatakse üldiselt 0,9%-list füsioloogilist lahust ehk NaCl või arsti soovitusel toimeainete baasil (atsetüültsüsteiin, ambroksool) inhalatsioonilahuseid. Füsioloogiline lahus aitab niisutada hingamisteede pinda ja muuta paksu sekreedi vedelamaks, mistõttu on seda kergem välja köhida ning ambroksool ja atsetüültsüsteiin muudavad hingamisteede sekreedi ehk lima füüsikalisi-keemilisi omadusi ning hõlbustavad samuti selle eemaldumist.

Väikelaste puhul on nebulisaatori kasutamine mugav seetõttu, et lahuse sissehingamiseks piisab ainult maski suu ja nina ees hoidmisest ning keerukat sissehingamistehnikat ei ole vaja teha. Müügil on erinevate tehnoloogiate baasil nebulisaatoreid, näiteks kompressor inhalaator-nebulisaator (kõige klassikalisem), lisaks ultraheli ja võrktehnoloogiaga nebulisaatorid.

Inhalaatori vahemahuti – kellele ja milleks seda vaja on?

Inhalaatori vahemahuti aitab pihustataval ravimil jõuda tõhusamalt kopsudesse, kus on selle peamine toimekoht ning aitab seetõttu ravist maksimaalselt kasu saada. Lisaks muudab see ravimi manustamise lihtsamaks. Selle tulemusel jääb ravimit vähem suu- ja neelupiirkonda, mis võib seal mõnikord põhjustada kõrvaltoimeid.

Seda seepärast, et väikesel lapsel võib olla keeruline samal ajal inhalaatorit õigesti vajutada ja ravimit sisse hingata – mugav on kasutada laste puhul just maskiga vahemahutit. Seda meditsiiniseadet võivad kasutada kõik, kellel esineb kroonilisi hingamisteede haiguseid, nagu näiteks astma, ning kes kasutavad aerosoolinhalaatoreid.

Vererõhumõõtja – kas igaühel peaks see kodus olema?

Vererõhumõõtja on praktiline kodune abivahend, kuid tervel ja noorel inimesel ei pea see ilmtingimata kodus olemas olema. Pigem puudutab see neid, kellel on juba diagnoositud hüpertensioon ehk kõrgevererõhutõbi või kelle vererõhku on vaja enne lõpliku diagnoosi ning ravi jälgida.

Mis puudutab nooremaid inimesi, siis kasulik võib olla see sel juhul, kui esineb hüpotensioon ehk madal vererõhk, mis on ohutu ja füsioloogiline nähtus ning mida võib vahel esineda just nooremate seas. Seega juhul, kui peaks tekkima madalast vererõhust tingitud sümptomid, nagu näiteks nõrkus, pearinglus ning üldine kehv enesetunne, saaks vajadusel mõõta vererõhku ning kontrollida, kas eelnimetatud sümptomid on tingitud lihtsalt madalast vererõhust või peitub probleemi tuum kusagil mujal. Ka raseduse ajal võib kodune vererõhu jälgimine olla vajalik, juhul kui arst või ämmaemand seda soovitab, näiteks varasema või olemasoleva rasedusaegse hüpertensiooni esinemise või preeklampsia riski korral.

Pulssoksümeeter – vajalik või lihtsalt populaarne vidin?

Pulssoksümeeter mõõdab nimetissõrme otsast vere hapnikusisaldust ehk hapnikusaturatsiooni ning lisaks pulssi. COVID-19 pandeemia ajal väga populaarseks saanud meditsiiniseade on juba osade inimeste koduapteegi sortimendis olemas, kuid kas ka praegu võib seadmel olla oma roll teatud patsientide koduses jälgimises?

Pulssoksümeetri olemasolu on põhjendatud eelkõige nendel, kellel esineb kroonilisi hingamisteede haiguseid (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma jt) või südamepuudulikkus ning kellel tervishoiutöötaja on soovitanud hapnikusisaldust kodus jälgida. Terviseameti koduse ravi juhend märgib, et pulssoksümeeter võib aidata märgata seisundi halvenemist ning soovitab eelistada kvaliteetset CE-märgisega seadet.

Perifeersed vereringe häired (külmad näpuotsad), vähene liikumine ja samuti geelküüned ja küünelakk võivad mõõtmist ja mõõtmistulemusi mõjutada.

Abivahendid väiksemateks vigastusteks

Kui meditsiiniseadmed aitavad eelkõige tervislikku seisundit kontrollida või kroonilisi haiguseid leevendada, siis abivahendid on need, mille järele haarame sagedamini väiksemate vigastuste ja igapäevaste tervisemurede korral. Ka siin ei ole eesmärk tekitada kodupidamisse laovalikut – piisab hästi ja läbimõeldud põhivarustusest, mida saab vastavalt pere vajadustele täiendada.

---

Loe lisaks: 

• Leia endale sobivaim inhalaator - Inhalaatori soovitaja
• Leia endale sobivaim vererõhuaparaat - Vererõhuaparaadi soovitaja
• Milline on parim inhalaator?
• Aeg on vaadata üle koolilapse koduapteek
• Koduapteek sügiseks valmis – gripp ja külmetus ei hüüa tulles kunagi
• Abivahendid ja meditsiiniseadmed – mida teada nende erinevusest, ohutusest ja kavandatavast reformist?