Eesti suvi on nagu hea sõber – soe, kutsuv ja täis elurõõmu. Ent ka hea sõbra piire tasub tunda. Päike, palavus ja aktiivne õueelu võivad märkamatult keerata puhkuse tervisele katsumuseks.
Eesti suvi on lühike ja sooje päevi oodatakse pikisilmi. Samas on viimastel aastatel sagenenud ka kuumalained, mille ajal võib temperatuur tõusta üle 30 kraadi ning püsida kõrge mitme päeva vältel. Sellistes tingimustes peab organism tegema tavapärasest rohkem tööd, et hoida kehatemperatuuri normi piires. Kuigi enamik inimesi seostab terviseriske eelkõige äärmuslike kuumalainetega, võib organis
…
Me kõik higistame aeg-ajalt. Higistamine on normaalne nii kuuma ilma, füüsilise koormuse, tugevate emotsioonide kui ka stressi ja ärevuse korral. Samuti vürtsika ja kuuma toidu, alkoholi ja kofeiini sisaldavate jookide tarbimisel ning palaviku ajal. Tavaolekus eritatakse u 500 ml higi päevas, samas võib higihulk tugeva treeningu tõttu kasvada kuni 10 liitrini päevas. See aitab kehal reguleerida
…
Suvi Eestis tähendab rohkem aega looduses, kuid koos soojade ilmadega saabuvad ka sääsed, kihulased, parmud, sipelgad, puugid ja teised tüütud putukad. Enamasti põhjustavad nende hammustused või nõelamised lokaalset sügelust, punetust ja turset, kuid mõnel inimesel võivad reaktsioonid olla märksa tugevamad. Õnneks leidub apteegis mitmeid
…
Suvi toob endaga pikad päevad, grillõhtud, jaanituled, festivalid ja kauaoodatud puhkuse. Just siis saavad magu ja maks tihti tavapärasest suuremat koormust: rasvane grilltoit, alkohol, ebaregulaarne söömine, kuumus, vähene uni ja aktiivsem eluviis panevad seedimise ning ainevahetuse proovile. Vaatame kuidas nautida suve targalt ning millised apteegitooted võivad siin abiks olla.
Päeva lõpuks tekkiv jalgade raskustunne, ebamugavus või kerge turse võivad olla märgid alajäsemete venoosse vereringe aeglustumisest. Kui veenide töö on häiritud, võib vedelik koguneda kudedesse, mis põhjustab ebamugavust ja nähtavaid muutusi jalgadel.
Kõhukramp tabab alati ootamatult. Esimene instinkt on haarata tuttava valuvaigisti, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli järele. Kuid kas teadsid, et krampide puhul ei pruugi need üldse aidata?
Taimne koostisosa: mungapipra viljade ekstrakt 4 mg.
Premenstruaalne sündroom on kahjuks endiselt alahinnatud ja sageli tabuteema. Ometi mõjutab see väga suurt hulka viljakas eas naisi ning seda ei tohiks tähelepanuta jätta. Premenstruaalse sündroomiga seotud ebamugavused puudutavad enamikku naisi ning enamik neist kogeb vä
…
Magneesumipuudusele viitavad sümptomid võivad olla närvilisus, ärrituvus, kerge ärevus, unehäired, mööduv kurnatus, lihaskrambid, seedetrakti spasmid või südamepekslemine. Kui arst on soovitanud tervise toetamiseks magneesiumi võtta, on oluline teada, millist magneesiumi valida ning kuidas magneesium kõige efetiivsemalt organismi imendub.
…
Olgu plaanis puhata kodumaal või reisida välismaale, hästi läbimõeldud reisiapteek on igal juhul oluline kaaslane. Eriti kahju oleks lasta kauaoodatud puhkust rikkuda tervisemurel, mida oleks saanud ennetada või vähemalt leevendada.
Apotheka proviisor Triinu Entsik-Grünberg
Kunstküüned, olgu need geellakk, geel- või akrüülküüned, annavad küll kätele kauni ja hoolitsetud välimuse, aga nende pikaajaline kandmine võib küüsi märkimisväärselt nõrgestada. Seega on pigem reegel kui erand, et peale kunstküünte eemaldam
…
Apotheka apteeker Heikko Tiits
Päikesekiirgus, eriti ultraviolettkiirgus (UV), omab olulist mõju inimese nahale. UV-kiirgus jaguneb UVA-ks ja UVB-ks. UVA tungib sügavamatesse nahakihtidesse, kus mängib eriti olulist rolli ravimite põhjustatud fotosensitiivsuses ning UVB põhjustab peamiselt ägedaid kahjustusi na
…
Apotheka apteeker Hellika Loide
Peanahk on juuksejuurte elukeskkond. Nii nagu ülejäänud nahk, vajab ka peanahk samasugust hoolt, puhastamist ja tasakaalu. Peanahk täidab mitut olulist ülesannet:
Allergiline riniit ehk allergiline nohu on sageli esinev terviseprobleem, mis mõjutab keskmiselt 20-50% kogu elanikkonnast. 1
Allergilise riniidi korral tekib nina limaskestas allergiline põletik, mille peamisteks haigusnähtudeks on:
Üleminekuaastad ehk klimakteerium on aeg, mis hõlmab premenopausi, perimenopausi, menopausi ja varast postmenopausi. Vahel võivad need terminid segamini minna ja tasub meeles pidada, et menopaus on menstruatsioonide täielik lakkamine ning on käes siis, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud üle 12 kuu.
…