Kuidas päike nahka kahjustab ja päikesekreem seda säästab. Seletab dermatoloog.

28.02.2023

Kuidas päike nahka kahjustab ja päikesekreem seda säästab. Seletab dermatoloog.

Meie laiuskraadil elades on kliima suure osa aastast külm ja pime. Seega on mõistetav, miks pärast pikka talve on igatsus päikese järgi suur ning esimeste päikeseliste ilmadega tekib kiusatus veeta aega välitingimustes loomuliku valguse käes, päevitada ja saada nahale päevitunud jume. Samas on aga oluline teada, et melaniini sünteesi intensiivistumine nahas ehk päevitunud jume tekib alati vastuseks DNA kahjustusele ning täiesti ohutut päevitust ei ole olemas.

Arst-resident dermatoveneroloogia erialal Kaisa Viljar


Päikesekiirgusest lähemalt

Nahale avaldavad toimet päikesevalguse spektri ultraviolett-B (UVB) ja ultraviolet-A (UVA) kiired. Kolmandat tüüpi, UVC kiired neelduvad atmosfääris ning maapinnani ei jõua. 

UVB kiired on lühema lainepikkusega ja moodustavad ultraviolettkiirgusest umbes 5%. Nad imenduvad vaid naha pindmisse kihti ja põhjustavad muuhulgas päikesepõletust. UVB kiirte toime on ka üheks peamiseks nahakasvajate tekkepõhjuseks. UVA kiired seevastu moodustavad 95% ultraviolettkiirgusest ja jõuavad sügavamatesse nahakihtidesse ehk dermasse. UVA kiired on peamised süüdlased naha fotovananemise (sh kortsude, pigmendihäirete) tekkes. Lisaks soodustavad UVA kiired täiendavalt nahapõletuste ja nahakasvajate teket. UVA kiirgus läbib muuhulgas ka aknaklaasi ja mängib olulist rolli valgustundlike nahalöövete tekkes.

pigmendilaigud

Ultraviolettkiirgus mõjub organismile kahjulikult rakutasandil, kahjustades pärilikkusaine kandjat DNA-d nii otseselt ja kaudselt. UV-kiirguse toimel tekivad DNA-d kaudselt kahjustavad keemiliselt aktiivsed osakesed, näiteks hapniku vabad radikaalid. Lisaks sellele võib UV-kiirgus kahjustada DNA sidemeid ka otseselt. Organismil on küll võime teatud DNA kahjustusi likvideerida ja parandada, kuid vanuse lisandudes DNA-reparatsioonivõime langeb ja selle tulemusena tekivad mutatsioonid, mille kuhjumine viibki pahatihti kasvajate tekkeni. Enda kaitsmine UV-kiirguse eest üks peamisi preventiivseid meetodeid nahakasvajate, sh melanoomi haigestumise vältimiseks.

Päike, fotovananemine ja pigmendilaigud

Lisaks rakutasandil toimuvatele protsessidele on ultraviolettkiirguse negatiivne toime nahale sageli ka silmaga nähtav. UV-kiirgus põhjustab naha enneaegset vananemist (nn fotovananemist) mõjutades oluliselt naha struktuuri ja elastsust (nahk lõtvub) ning naha tooni (võivad tekkida pigmendilaigud, ebaühtlane nahatoon, väljapaistvad kapillaarid). Lisaks sellele on naha fotovananemise üheks ilminguks ka kortsude teke.

Pigmendilaikude teke nahal on seotud melanotsüütide ja pigment melaniiniga. Nahas on kolm suuremat kihti - pindmine kiht epidermis; keskmine kiht dermis ning nahaaluskude, mis annab nahale tugistruktuuri. Epidermises on lisaks keratinotsüütidele jätkelisi rake melanotsüüte, kus toodetakse pigment melaniini. Hüperpigmentatsioon ehk olukord kui nahk muutub laiguti tumedamaks – tekib siis, kui melaniini hulk nahas on suurenenud. Melaniini sünteesi mõjutavad hormoonid ja väga olulisel määral ka UV-kiirgus.

Üks sage ja võrdlemisi tülikas päikesekiirguse poolt põhjustatud naha pigmendimuutus on melasma. Melasma puhul suureneb pigment melaniini hulk rakkudes ning tekivad piiritletud pruunikad laigud päikesele avatud nahale (enamasti näonahale, näiteks otsmikule, põskedele, ülahuule kohale aga ka õlgadele ja kätele). Melsamat esineb rohkem naistel ning märgatakse seda enamasti vanuses 20-40 eluaastat. UV-kiirgus on üks peamisi melasmat ägestavaid tegureid. Melasma täielik tekkemehhanism on kompleksne, kuid peamiselt esineb seda teatud määral geneetilise eelsoodumusega inimestel, kes on eksponeeritud nii UV-kiirgusele kui nähtavale valgusele. Melasma ei põhjusta küll valu ega sügelust, kuid see võib olla kosmeetiliselt häiriv ja seeläbi negatiivselt mõjutada inimese enesetunnet. Kui päikesevaesel ajal on melasma nahal veidi vähem silmatorkav, siis juba esimesed varakevadised päikesekiired toovad pigmendimuutused nahal taas teravalt esile. Tõsisemalt väljendunud melasma korral on soovitav eluaegne hoolas päikesekaitse kasutamine koguni aastaringselt.

Päikesekaitsest – kuidas valida päikesekaitsevahendit?

spf50 kreemid

Kõige paremini kaitseb meid UV-kiirguse kahjulike mõjude eest mõistagi päikesekiirguse täielik vältimine. Kuna see pole aga enamasti võimalik, siis nahakasvajate tekke ennetamiseks ja fotovananemise vältimiseks tasub investeerida kvaliteetsesse päikesekaitsevahendisse ja seda hoolikalt kasutada. Päikesekaitset tuleks kasutada igal juhul siis, kui UV-indeks ületab nulli – seega meie laiuskraadil lisaks suvekuudele ka juba varakevadel ja hilissügisel. On oluline märkida, et päikesekaitse kasutamise vajadus ei piirdu ainult päikesepaistelise ilmaga - ka pilvise ilmaga jõuab maapinnani kuni 80% UV-kiirtest. Siseruumides ja autos viibides tasub meeles pidada, et UVA-kiirgus läbib hõlpsasti aknaklaasi ja nahk vajab kaitset ka sellistes tingimustes viibides.

Naha tervise huvides tuleks kasutada päikesekaitset kõigil, väikelastest kuni eakateni - eriti aga neil, kel juba nahal päikesekahjustuse ilmingud esinevad.


Tõhus päikesekaitsevahend on:

  • Laia spektriga (tagades kaitse UVA- ja UVB-kiirguse vastu);
  • Piisava SPF faktoriga (soovitan eelistada vähemalt SPF30 kaitsefaktorit).

Päikesekaitsevahendit tuleb nahale kanda umbes 15-30 minutit enne päikese kätte minekut ja ühe kasutuskorra kohta tuleks kanda nahale umbes 2-3 supilusikatäit päikesekaitsevahendit.


Kuna päikesekaitsevahendite valik on tänapäeval väga lai, siis tasub päikesekaitsevahendeid soetada apteegist - apteegikosmeetika puhul on üldjuhul tegu dermatoloogiliselt testitud fotostabiilsete toodetega. Lisaks annab apteegi personali asjatundlik nõustamisoskus võimaluse tootelettide kirjus maailmas paremini orienteeruda ja leida just enda nahale sobiv toode, mille järjepidev kasutamine annab panuse sellesse, et nahk püsiks kaua terve ja kaunina.


Loe lisaks:

Seotud tooted:

Uudised:

  • Jälle need sääsed! Mis aitab sääsehammustuste vastu?

    Jälle need sääsed! Mis aitab sääsehammustuste vastu?

    Loe lähemalt

  • Mille järgi valida sääse- ja puugitõrjevahendit

    Mille järgi valida sääse- ja puugitõrjevahendit

    Loe lähemalt

  • Päevitusjärgne nahahooldus – miks see on oluline? Apotheka apteeker annab nõu!

    Päevitusjärgne nahahooldus – miks see on oluline? Apotheka apteeker annab nõu!

    Loe lähemalt

  • Vesivill — kuidas ravida ja ennetada? Õige villiplaaster aitab!

    Vesivill — kuidas ravida ja ennetada? Õige villiplaaster aitab!

    Loe lähemalt

  • Lähed randa? Vaata üle oma koduapteek | Ohtlikud ravimid suvel

    Lähed randa? Vaata üle oma koduapteek | Ohtlikud ravimid suvel

    Loe lähemalt

Kõik postitused