Elustiilil on suur roll meie tervisele, üldisele heaolutundele ja töövõimele. Kehakoostise mõõtmine annab ülevaate kehas toimuvast ning analüüsi põhjal saab vajadusel korrigeerida nii enda toitumis- kui ka liikumisharjumusi.
Apotheka kliendikaardi omanikuks saad tasuta hakata apteegis või siin.
Vajalik on eelregistreerimine. Vali apteek, leia sobiv aeg ning täida vorm.
Sobiva aja puudumisel võta ühendust apteegiga.
Mõõtmine toimub paljajalu, s.t jalast tuleb võtta sukkpüksid ja põlvikud.
Soovituslik on mõõtmine läbi viia enne söömist või vähemalt 2 tundi peale sööki.
Mõõtmist saab viia läbi alates 18. eluaastast ja kehakaaluga kuni 150 kg.
Kuidas määratakse kehakoostist?
Kehakoostise määramiseks kasutatakse valideeritud aparaati, mis töötab bioelektrilise takistuse (BI) meetodil.
Inimene astub paljajalu aparaadile nii, et põlved ja selg oleks sirged, ning seejärel võtab kätte ekraanimooduli, hoides käsi sirgelt ees ja kehast 90-kraadise nurga all.
Soovituslik on mõõtmine läbi viia enne söömist või vähemalt 2 tundi peale sööki.
Vastunäidustatud on mõõtmist läbi viia rasedatel, elektriliste meditsiiniseadmete kasutajatel (nt. südamestimulaator ja muud elektroonilised organsüsteeme toetavad seadmed) ja muude probleemide korral, mis ei luba antud uuringut patsiendil teostada.
Mõõtmist ei ole mõistlik teostada ka vahetult pärast treeningut, samuti vahetult peale sauna või pärast suure koguse vedeliku tarbimist, kuna mõõtmistulemused ei pruugi sel juhul olla piisavalt täpsed.
NB! Apteegiti võib kehakoostise mõõtmise toiming veidi erineda.
Millest keha koosneb?
Vesi – meestel 50-65%; naistel 45-60% Proteiin – meestel 16-18 %; naistel 14-16% Rasv – meestel 15-20%; naistel 20-30% Mineraalid – meestel 5,8-6,0%; naistel 5,5-6,0%
Miks on kasulik oma kehakoostist teada?
Kehakoostis annab teadmise tervislikust seisundist, sest tihti inimene ise ei tea, millises seisus on tema organism. Kas esineb probleeme organismi liigse rasvumisega, eriti siseorganite ümber, mida sagedasti visuaalselt pole võimalik tuvastada? Milline on organismi põhiainevahetuse kaloraaž, et oleks tagatud päevane energiahulk? Kas on vajalik suurendada füüsilist aktiivsust skeletilihaste osakaalu parandamiseks, et kehal oleks kergem energiat põletada jne? Kehakoostise määramisel selguvad:
Kehakaal
Kehamassiindeks
Keha rasvasisalduse protsent
Skeletilihaste mass või protsent (olenevalt seadmest)
Põhiainevahetuse kaloraaž (BAV ehk baasainevahetus)
Vistseraalse rasva sisaldus.
Mida põhjustab kõrge keha rasvasisalduse protsent?
Püsivalt kõrge keha rasvasisalduse protsent on lisakoormus organismile, mis pikemas perspektiivis avaldab mõju südamele, neerudele, maksale, veresoontele ja paljudele teistele organitele. Normid erinevad tulenevalt vanusest ja soost. Rasvaprotsent ei pea olema minimaalne ega kandma endas esteetilist eesmärki, küll aga peaks see olema tervislikus vahemikus. Seepärast on oluline hoida keha rasvasisaldus normi piires, mis meestel on 10-20% ja naistel on 20-30%.
Mis on vistseraalne rasv?
Vistseraalne rasv on siseorganeid ümbritsev rasv, mida silmaga pole alati võimalik tuvastada. Vanusega selle kogus suureneb ning sagedasti on meestel probleem tõsisem. Vistseraalne rasvkude vabastab vereringesse aineid, mis soodustavad südame pärgarterite põletiku ja II tüüpi diabeedi teket.
Mis on põhiainevahetus?
Kehakoostise analüüsil arvutatakse välja kalorite hulk, mille organism kulutab ära ka igasuguse füüsilise koormuse puudumisel. Seega nimetatakse põhiainevahetuseks energiahulka, mida organism vajab igapäevaselt eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks ning keha rasvaprotsendi langetamisel ei tohiks kalorite tarbimist viia alla selle väärtuse. Inimese põhiainevahetuse suuruse määravad kehakaal, pikkus, vanus, sugu, keha koostis ja organismi ainevahetuse iseärasused. Põhiainevahetuse suurus muutub vanusega - väga kõrge on see lapseeas (kasvav organism) ja alates neljakümnendatest hakkab see vähenema ligikaudu 5% iga järgneva 10 aastaga. Suurema kehakaalu ja pikkusega ning meestel on põhiainevahetus suurem kui väiksema kehakaalu ja pikkusega ning naistel.
Treeniva inimese puhul on mõistlik arvutada enda individuaalne kalorivajadus, korrutades kehakoostise analüüsil saadud baasainevahetuse kaloraaži aktiivsuskoefitsiendiga (Harris-Benedicti valem):
1,2 - vähene või puuduv füüsiline aktiivsus
1,375 - kerge aktiivsus, 1-3 korda nädalas
1,55 - keskmine treening, 3-5 korda nädalas
1,725 - füüsiliselt väga aktiivne, 6-7 korda nädalas
1,9 üliaktiivne.
Lisaks arvestatakse, et lihasmassi kasvatavad inimesed vajavad juurde veel umbes 300-550 kcal.
Milleks on vaja skeletilihaseid?
Skeletilihaste ülesanne on liigutada skeleti osi ning kindlustada sel teel keha liikumine. Neid saab treenimise ja muu füüsilise tegevuse abil suurendada. Skeletilihaste osakaalu suurendamise tulemusena on kehal kergem energiat põletada ja see muutub väiksema tõenäosusega rasvaks. Puhkeolekus kulutab skeletilihas 13 kcal päevas iga kilogrammi kohta, samas kui rasvkoe puhul on see vaid 4,5 kcal kilogrammi kohta päevas. Suurendades skeletilihaste osakaalu, ei pruugi muutuda küll kehakaal, aga muutub enesetunne ja kehamassi koostis. Keskmisel mehel on skeletilihaste osakaal 36% ja naisel 27%.
Kuidas hoida kehakoostist optimaalsena?
Tervislik ja mitmekesine toitumine – täiskasvanute tasakaalustatud menüüs peaks saadavast energiast moodustama 10-15% valgud, 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud;
Piisav füüsiline aktiivsus, alustades kasvõi 30-minutilisest jalutuskäigust. Täpsemad füüsilise aktiivuse soovitused leiab siit või siit;
Piisav puhke- ja uneaeg;
Stressi vältimine;
Alkoholi tarvitamise piiramine või loobumine – lisaks sõltuvusele omab alkohol mõju kehakaalule (suurendab söögiisu ja on kõrge kaloraažiga – 1 gramm puhast alkoholi annab 7,1 kcal energiat);
Vedeliku piisav tarbimine – teoreetiline veevajadus on 28-35 ml/kg kohta ööpäevas. See on individuaalne, sõltub kehalisest aktiivsusest, konkreetse organismi eripärast ja teistest teguritest.