COVID-19 vastu vaktsineerimine riskirühmadele

COVID-19 vastu vaktsineerimine riskirühmadele

Hind 0,00 €

Duration10 minutit

Alates 20. novembrist vaktsineeritakse COVID-19 vastu 60+ ja terviseseisundi poolest riskirühma kuuluvaid Eesti elanikke. Muudatus tuleneb Eesti epidemioloogilisest olukorrast ja COVID-19 vaktsiini varude piiratusest ning lähtub immunoprofülaktika ekspertkomisjoni viimastest soovitustest. Viimasel ajal on  just selle sihtrühma haiglaravi vajadus on suurenenud. Riskirühmadesse mitte kuuluvate inimeste vaktsineerimine ei ole hetkel vajalik.

Alates 01.01.2024 vastavalt immuniseerimiskavale tagatakse COVID-19-vastane immuniseerimine ainult Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele isikutele, kellele see on tervishoiutöötaja hinnangul vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest.

COVID-19 vastu vaktsineerimine aitab vältida rasket haigestumist ja vajadust haiglaravi järele. Covid-19 vastu saab valitud Apotheka apteekides vaktsineerida nii esmase vaktsineerimiskuurina kui ka tõhustusdoosidena.

Esmane vaktsineerimiskuur

Covid-19 vastane esmane vaktsineerimiskuur on mõeldud neile, keda ei ole veel Covid-19 vastu vaktsineeritud. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist ning vaktsineerima tulles määrab õde esimese doosi manustamise järgselt kohe ka teise vaktsineerimise aja, mis on üldjuhul 6 nädalat peale esmast süsti.

Varasemalt põetud COVID-19 haiguse puhul läbitakse esmane vaktsineerimiskuur ühe doosiga, mis manustatakse kuuendal kuul peale tervenemist. 

Valitud Apotheka apteekides saavad esmase vaktsineerimiskuuriga vaktsineerida Covid-19 vastu kõik Eesti elanikud alates 12. eluaastast, alla 16-aastaseid ootame vaktsineerima koos eestkostjaga (või vanemaga).  


Tõhustusdoosid

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskirühmadele, kuhu kuuluvad üle 60-aastased inimesed ja riskihaigustega lapsed ning täiskasvanud kui neil on viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud.

Riskirühmade väliseid inimesi võib vaktsineerida COVID-19 vastu, kui tervishoiutöötaja hinnangul on see otstarbekas ja viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest on möödunud enam kui 6 kuud.


Lõpliku otsuse Covid-19 vastaste tõhustusdooside tegemise osas langetab tervishoiuteenuse osutaja ehk õde, kes apteegis kohapeal vaktsineerimist läbi viib. 

  • Kogu vaktsineerimise protsess apteegis võtab aega umbes 30 minutit (saabumine, registreerimine, vaktsineerimine ja 15 minutit jälgimisalal viibimist).Alla 16-aastaseid ootame vaktsineerima koos eestkostjaga (või vanemaga). Üldjuhul on kõik alaealised oodatud apteeki vaktsineerima koos vanemaga või vanema heakskiidul. 
  • Covid-19 vaktsineerimise aegasid kõikides Apotheka apteekides üle Eesti saab vaadata siit
  • Hingamisteede haigussümptomitega ei tohi vaktsineerimisele tulla!
  • Vajalik on eelregistreerimine! Vali apteek, leia sobiv aeg ning täida vorm. Broneerimiseks ei pea olema lehele sisse logitud.
  • Juhul kui broneeritud aegade vahel on vabu aegu, saab apteegis vaktsiinisüsti ka eelregistreerimiseta. Infot saab apteegist.
  • Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad (Benita Kodu AS või OÜ Corrigo)
  • OÜ Corrigo teenustele aja broneerimiseks Jõhvi apteekides helistage apteeki või kasutage digiregistratuuri kaudu registreerimise võimalust.
  • Kui soovite samaaegselt vaktsineerida ka gripi vastu, broneerige selleks eraldi aeg.

NB! Vaktsiini on piiratud koguses, seega on oluline kõikidele teenustele eraldi registreerumine.

Kes vaktsineerivad apteegis?

Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad (Benita Kodu AS või OÜ Corrigo). Ennekõike teevad seda õed, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.

Millega tuleb arvestada COVID-19 vaktsineerimisele tulijal?

Vaktsineerima tulijal peab olema kaasas isikut tõendav dokument. Kogu vaktsineerimise protsess vaktsineerimiskeskuses võtab aega umbes 30 minutit (saabumine, registreerimine, vaktsineerimine ja 15 minutit jälgimisalal viibimist).

Millist vaktsiini manustatakse? 

Apotheka apteekides kasutatakse Covid-19 vastu vaktsineerimiseks (nii esmaseks vaktsineerimiskuuriks kui ka tõhustusdoosideks) Comirnaty Omicron XBB.1.5 vaktsiini. Tutvu eestikeelse vaktsiini omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehega siin.

Millised kõrvaltoimed võivad manustamise järgselt tekkida?

Vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on sarnased nii esmase vaktsineerimiskuuri kui ka tõhustusdooside manustamiskordade järgselt. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsete kogemuste põhjal on kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks:

  • süstekoha valu;
  • väsimus;
  • peavalu, lihasvalu, liigesvalu ja külmavärinad.

Valvas tuleb olla allergiliste reaktsioonide ja immuniseerimisega seotud stressi reaktsioonide tekkeks vaktsineerimise järgselt (jälgimine vähemalt 15 minutit).

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

  • Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist teostanud tervishoiutöötajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile 1220.
  • Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
  • Kõik vaktsiinid võivad kõrvaltoimetena põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.
  • Tuletame meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad palavikualaldaja või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
  • Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.
  • Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
  • Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kas COVID-19 vaktsiine võib manustada koos teiste vaktsiinidega? 

Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide (v.a gripivaktsiini) manustamiste vahele on soovituslikult jätta vähemalt 14 päeva. 

Gripivaktsiini ja koroonavaktsiini võib manustada samal päeval, küll aga tuleks silmas pidada, et kui erinevad vaktsiinid tehakse samal päeval, siis tuleks kahe vaktsiini võimalike reaktsioonide tuvastamiseks süstida need erinevatesse õlavartesse. Apteegis vaktsineerimise teenust pakkuv TTO töötaja teeb otsuse, kas ta manustab patsiendile soovi korral talle üheaegselt COVID-19 ja gripivaktsiini.

Sarnased teenused:

Kõik teenused