Apteeker, perearst, EMO või 112? Kuidas teha õige valik tervisemure korral?

Kuhu pöörduda tervisemurega?

Tervisemurega saab abi mitmest kohast. Hea on teada, millal võtta ühendust perearstiga või minna apteeki. Võib ka juhtuda, et tuleb pöörduda kiirelt haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi, helistades 112.

• Pöördu apteeki kergematel juhtudel

  • külmetushaigused, nt köha, nohu, kurguvalu;
  • valu (pea-, liigese- ja lihasvalud); 
  • nahaprobleemid (kuiv ja ärritunud nahk, nahalööbed);
  • kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused);
  • silmade probleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus);
  • kergemad vigastused (marrastused, kergemad põletused).

  Sulge

• Perearsti nõuandeliin 1220

  • soovid teada, kuhu pöörduda;
  • töötab 24/7 – helista, kui sa ei saa oma perearsti kätte või tervisemure tekib väljaspool tööaega;
  • oled välismaal ega saa tervisemurega oma perearsti poole pöörduda. Välismaalt helistades vali + 372 634 6630.
  • sul on kiiresti vaja pikendada ravimiretsepti või anda teada haiguslehe vajadusest, aga sa ei saa oma arsti kätte nädalavahetusel ja riigipühadel.

  Sulge

• Pöördu oma perearstikeskusesse

  • keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud valu korral;
  • väiksema trauma, õnnetuse või verejooksuga (veri väljaheites, sagedased ninaverejooksud);
  • kergemate haiguste ägedate seisunditega (külmetushaigus, kõhuviirus, allergianähud, probleemid urineerimisel, suguhaiguse kahtlus, nägemisteravuse langus, silmapõletik, kuulmislangus, kohin või helid kõrvus, eritis kõrvast, ägenenud krooniline haigus);
  • nahapõletiku korral (paise, mädamuhk, tugev ärritus, lööve, haavandid, herpes);
  • tõsiste meeleoluhäirete korral (depressioon, masendus, ärevus), unehäired või sõltuvusprobleemid;
  • perearst teeb vajadusel eriarstiga e-konsultatsiooni või väljastab digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks.

  Sulge

• Pöördu EMO-sse

  • kui sul tekib ootamatult tõsine tervisemure ning kui kahtlustad, et sinu või su lähedase terviseseisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse; 
  • tugeva ja äkki tekkinud valuga: talumatu kõhuvalu, suruv või pigistav rindkerevalu, tugev ja piinav peavalu, ravimitele allumatu valu;
  • värske traumaga, kus vigastatud kehaosa kuju on muutunud või tugevalt paistes, samuti haavade, luumurdude, põletuse, söövituse või loomahammustusega;
  • võõrkehaga hingamisteedes, seedetraktis vmt;
  • mürgistuse korral;
  • ägeda verejooksuga: kestev seedetrakti verejooks, kuse-suguteede verejooks, äge ninaverejooks, äge veriköha;
  • insuldikahtluse korral – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus;
  • äärmusliku nõrkuse, jõuetusega;
  • püsiva üle 38,5 °C palavikuga, mis ei allu palavikualandajatele; kui kõrge palavik on eakal inimesel, kui kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine on keemiaravi patsiendil;
  • hingelduse, õhupuuduse, raske astmahoo korral (hingamisraskus vilistava väljahingamisega);
  • ägeda allergilise reaktsiooniga, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt;
  • uriinipeetusega (kusepõis ei tühjene korralikult);
  • kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäirete või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäiretega, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus;
  • tromboosikahtlusega – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks;
  • ägedate nahapõletikega: laialdased mädanikud, põletikuline haav, millega kaasneb palavik;
  • psüühikahäiretega, mis on inimesele endale või teistele ohtlikud: äge psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.

  Sulge

• Millal kutsuda kiirabi?

  Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:

  • on tekkinud teadvuse kaotus, teadvuse häire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus;
  • järsku on tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus;
  • on tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevene pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti soovituste järgimist;
  • on pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss;
  • esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvushäired;
  • on tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada;
  • esineb äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve;
  • abivajajal on võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada;
  • näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud;
  • abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast ei taastu inimesel hingamine, teadvus;
  • esinevad vigastused või trauma, mille tagajärjel abivajaja ei saa püsti seista või kätt või jalga liigutada või sellele toetuda;
  • tekkis põletus kõrge temperatuuri, keemilise aine või elektrilöögi tõttu ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha;
  • abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired.

  Sulge