Kliendikaardiga 0,50 €
Hind 1,00 €
15 minutit
Kõrge vererõhk on tervisehäire, mille esinemist inimesed tihti ise ei taju, kuid ometi on see mitmete tõsiste haiguste riskiteguriks. Õigel ajal tuvastatud kõrge vererõhk aitab ennetada erinevate südame- ja veresoonkonna haiguste tekkimist ja süvenemist.
Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Kõrgvererõhk ehk hüpertoonia on seisund, kus vererõhu tase püsib kõrgel ka siis, kui ollakse rahulik ja lõdvestunud. Hüpertooniat on peetud vanema ea haiguseks, kuid viimasel ajal on hakanud järjest enam haigestuma ka nooremad. Kõrgenenud vererõhk on Eestis ligi 350 000 elanikul ja sageli nende endi teadmata. Põhjuseid, miks kõrge vererõhk tekib, on palju, ennekõike sõltub see eluviisist: mida inimene sööb ja joob, kas suitsetab, tarvitab ülemääraselt alkoholi ning milline on ta füüsiline aktiivsus. Kindlasti on oma osa pärilikkusel.
Vererõhunäit annab infot terviseseisundi kohta, sest tihti ise ei tajuta, kui vererõhk on liiga kõrge, ning avastatakse see alles siis, kui on tekkinud mõni tõsisem haigusseisund. Vererõhk tuleks hoida kontrolli all, et vältida südame- ja veresoonkonna haigusi.
Püsivalt kõrge vererõhk kujutab südamele lisakoormust ning põhjustab mitmesuguseid tüsistusi, näiteks südame isheemiatõbe, müokardiinfarkti, südamepuudulikkust, ajuinsulti ja neerupuudulikkust, ning soodustab perifeersete arterite ahenemist.
Normaalne vererõhk on 130/80 mmHg. Tervist kahjustavaks vererõhu väärtuseks loetakse > 140/90 mmHg, organkahjustusega ja diabeetikutel on tervist kahjustavaks väärtuseks > 130/85 mmHg.
Allikas: täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil, Eesti ravijuhend, RJ-I/1.1-2012
Vererõhku on võimalik normis hoida tervisliku eluviisiga. Kõige tähtsam on tervislikult toituda. Menüüs tuleks vähendada rasva ja soola hulka, piirata alkoholi tarvitamist ja loobuda suitsetamisest. Kasuks tuleb ka kehakaalu langetamine ning füüsilise aktiivsuse suurendamine, tehes regulaarselt mõõduka intensiivsusega aeroobset trenni 30–60 minutit korraga ja 5–7 korda nädalas.
Tegemist ei ole tervishoiuteenusega!