Ravimid on loodud inimest aitama, andma rakkudele märku, kuidas käituda: pidurdama põletikku, vaigistama valu, hävitama baktereid. Valesti kasutades võivad rohud aga muutuda ohtlikuks.
Tekst: Evelin Kivilo-Paas
Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on tõusnud ravimimürgistused 2025. aastast kõige suuremaks mürgistuste grupiks. „Enam on hoogu saanud tahtlikud mürgistused 10–29-aastaste hulgas,“ ütles Oder.
Tihtipeale on mürgistusjuhtumid seotud väikelastega, kes saavad ravimid kätte juhuslikult. Üha rohkem tuleb ette juhtumeid teismelistega, kelle hulgas on sagenenud tahtlikud üledoosid. Eelmisel aastal avaldatud Soome uuringust, mis analüüsib ravimite üledoose, selgus, et järjest sagedamini satuvad tahtliku ravimimürgistusega haiglasse 10–12-aastased patsiendid. Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et sama probleem on suurenenud ka Eestis.
Mürgistusi ei põhjusta ainult eksimused, vaid ka teadmatus, ravimite koostoimed ning valed annused. Kuna ravimid on kergesti kättesaadavad ja tihtipeale varutud koju ootamatuteks puhkudeks, on tähtis teada, kuidas neid ohutult kasutada.
Eksimused, mis põhjustavad mürgistust
Käsimüügiravimid on üldjuhul ohutud, kui neid tarvitada õiges annuses, lühikest aega ja infolehel olevaid soovitusi järgides. Apteeker saab samuti selgitada, kuidas ravimit tarvitada. Ravimitel on kõrval- ja koostoimed ning mõne ravimi üleannustamine võib põhjustada eluohtliku seisundi. Näiteks paratsetamool, mida leidub pea igas kodus, võib liiga suure annuse korral põhjustada mürgistust, mille tunnused on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine. Nähud ei teki kohe, mistõttu on tihtipeale raske mürgistust ära tunda ning anda kiiret esmaabi. Suure üleannustamisega võivad nähud tekkida mitme tunni pärast, sageli isegi järgmisel või ülejärgmisel päeval.
Mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et väiksematel lastel tuleb sageli mürgistusi ette vanemate eksimuse tõttu. Sageli on kodus eri vanuses inimesed ja aetakse segamini erineva tugevusega ravimid. Samuti juhtub, et ravimit manustatakse lapsele liiga sageli või siis unustatakse, millal viimati laps ravimi sai või manustavad ravimit teineteise teadmata mõlemad vanemad. Et sellest hoiduda, on mõistlik üles märkida lapsele ravimi manustamise aeg ja annus. Tablettide korral võib kasutada ka ravimidosaatorite abi, et ei juhtuks topelt manustamist.
Uimastijoove ravimist
Väikelaste paratsetamooli mürgistus on enamasti eksitusest või teadmatusest, kuid teismelistel suurenevad tahtlikud ravimimürgistused. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks ei ole Eestis ravimi väljaostmisel vanusepiirangut. Kui näiteks ema on haige ja laps saab apteeki minekuga kenasti hakkama, pole riik leidnud põhjust, miks peaks ravimi väljastamist piirama. „Muret teeb ka see, et jätkuvalt on teema, kas lubada paratsetamooli müüki bensiinijaamades. Uuringud, sealhulgas naaberriikide kogemus, näitavad, et see võib suurendada mürgistuspatsientide arvu ning lisaks maksasiirdamise vajadust,“ ütles Mare Oder.
Mürgistusteabekeskuse mürgistuse tabelis on käsimüügiravimitest ka paratsetamooli kombinatsioonid, atsetüülsalitsüülhape ja ibuprofeen. Lastel on tekitanud probleeme D-vitamiin, mida manustatakse kas kogemata liiga suures koguses või aetakse see segamini mõne teise õlilahuse või kemikaaliga.
Samuti on käsimüügiravimeid, mille liigtarvitamine toob kaasa uimastijoobe. Näiteks külmetus- ja gripiravimites ninakinnisust leevendaval pseudoefedriinil võib olla toime ka autorooli istudes, eriti kui seda tarvitada kombinatsioonis teiste ravimitega. Tarvitades nn gripiteesid, mille koostises on peale pseudoefedriini ka dekstrometorfaan, on narkotestid positiivsed isegi kuni kuus päeva pärast ravimi kasutamist.
Retseptiravimite mürgistusi põhjustavad peamiselt närvisüsteemi mõjutavad ravimid. Mürgistuse risk suureneb, kui tarvitada ravimeid koos suurema koguse alkoholiga.
Hoia ravimeid lastele kättesaamatus kohas
Mürgistusteabekeskuse andmetel juhtub umbes kolmveerand mürgistusjuhtudest kodus ja umbes kolmandik neist kuni 4-aastaste lastega.
Kodus, kus elavad või käivad sageli külas väikesed lapsed, tuleb ravimid paigutada lastele ja ka koduloomadele kättesaamatusse kohta. Lapsed on nutikad ja isegi ravimi turvakork ei pruugi neid takistada, et rüübata pudelist magusat siirupit või pigistada ahvatlevalt krõbisevast blistrist tablette välja.
Kui kahtlustad mürgistust, helista 16662!
Infoliinil töötavad mürgistusvaldkonna eriväljaõppega õed ja arstid, kes annavad nõu mürgistuse korral ning leiavad kiirelt sobivaima tegutsemisskeemi.
Mürgistusinfoliinile 16662 tasub helistada kõikide mürgistusjuhtumite või mürgistuse kahtluse korral. „Erandiks on toidumürgistused, mis on nakkustekitajaga saastunud toidu söömisest tekkinud tervisemure ja sel juhul tuleb pöörduda perearsti poole. Kõigi teiste juhtumite korral saab infoliinilt kiiret nõu ööpäev läbi,“ sõnas Mare Oder.
Kõned on anonüümsed ning küsitakse vaid helistaja asukohta statistika kogumise eesmärgil. Kõne on eritasuta, lisanduda võivad vaid telefoniteenuse müüja tasud lauatelefonile helistamisel. Välismaale reisides on soovitatav salvestada infoliini lühinumbri alusnumber (+372 794 3794). Olles telefoniga mürgistusteabekeskuse kodulehel, piisab helistamiseks vajutada mürgitusteabekeskuse logole. See aitab kiireloomulises olukorras aega kokku hoida.
Helistades on hea teada:
- õnnetuse põhjustanud mürgi nime, kirjeldust ja ligikaudset kogust;
- millal ja kus mürgistus juhtus;
- tekkinud tervisekaebusi;
- kannatanu vanust ja kehakaalu;
- pakutud esmaabi.
Suvine mürgistuskalender
Juuni
- Sääsetõrje. Kui kannad sääsetõrjet nahale, pese see kindlasti päeva lõpus vee ja seebiga maha. Lastel kasuta vaid neile mõeldud tooteid ja hoidu aerosooli sissehingamisest.
- Alkoholiga liialdamine. Aita sellega liialdanud inimene sooja, sest joobes organism ei suuda hoida kehatemperatuuri ja isegi soojal ööl võib tekkida alajahtumine. Alkohol võib põhjustada veresuhkru taseme ohtlikku langust, mis väljendub uimasuses, jõuetuses ja mõnikord ka minestamises. Alkoholi ja narkootikumide koostoime võib olla eluohtlik.
Juuli
- Sinivetikas. Ära mine vette, kui märkad sinakasrohelist vetikaollust meres või järves. Eriti ohustatud on lapsed ja koduloomad, kes võivad vett alla neelata.
- Rästikuhammustus. Säilita rahu ja rahusta kannatanut. Muuda hammustuskoht liikumatuks ning toimeta kannatanu lähimasse haiglasse, hoides teda võimalikult väheliikuvana!
- Tundmatud taimed. Ära pista metsas suhu tundmatuid marju ega taimi!
August
- Seened. Pista korvi vaid neid seeni, mida kindlasti tunned. Seeneäpp ei pruugi alati aidata, sest pildilt pole kõik tunnused tuvastatavad.
- Pidustused ja karnevalid. Pealtnäha süütute peoelementidega tasub olla ettevaatlik. Näiteks seebimullilahus tekitab silma pritsides või suhu sattudes ärritust. Õhupallist heeliumi sissehingamine võib põhjustada mürgistust. Valguspulkade katkihammustamine ja patareid kostüümides võivad olla ohtlikud. Näo- ja kehamaalingud võivad tekitada allergilise reaktsiooni.
Allikas: Terviseameti mürgistusteabekeskus
Kuidas hoida kodus ravimeid?
- Hoia ravimeid ohutus kohas luku taga ja lapse ravimeid eraldi, et vältida nende sassiminekut täiskasvanute ravimitega.
- Ära ava ega tarvita ravimeid väikelaste ees, kuna neil võib tekkida samuti soov maitsta seda krõbisevast pakist välja tulevat roosat „kommi“.
- Tühjad ravimipakendid tuleks ära visata, need ei sobi väikestele mängimiseks.
- Hoia ravimid ja väikepudelid lahus. Alla üheaastaste lastega juhtuvad sageli mürgistused, mille põhjustab 10-milliliitrises pudelis olev vedelik. Näiteks haarab lapsevanem kogemata D-vitamiini asemel eeterliku õli, saialilletinktuuri, silma-, kõrvatilkade vm pudeli.
- Ravimi annustamisel kontrolli ravimit kolm korda, kuna milliliitrid ja milligrammid kipuvad sageli segi minema.
Allikas: Terviseameti mürgistusteabekeskus
Ravimikarp lapsele
Ootamatuteks puhkudeks tasub komplekteerida kodus lapsele ravimikarp, kus on kõige tavalisem valuvaigisti ja palavikualandaja paratsetamool. Karbis on kaks kuni neli tabletti, millega ei saa õnnetust juhtuda. Karbis võib veel olla nina loputamiseks soolalahus ja kraadiklaas.
Suuremate laste jaoks võiks ravimikarbis olla kaks-kolm tabletti ibuprofeeni. Alates 12-aastastest lastest võivad karbis olla ka vees lahustuvad pulbrid. Karbile saab peale panna kuupäevad, et ravimid ei aeguks.
Tähelepanu! Artiklis olid mainitud ravimid. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Loe lisaks:
- Kuidas säilitada ravimeid ja teisi apteegitooteid?
- Turvaliselt laagrisse: terviseapteek lapse seljakotis
- Lapsel on palavik! Kuidas palavikualandajat õigesti annustada?
- Kuidas korralik reisiapteek aitab kaasa puhkuse õnnestumisele
- Kodumaise reisi apteek
- Mida võiks sisaldada lõunamaise reisi reisiapteek?
- Tervisetarkused terveks suveks
