ISDIN SUN PÄIKESEKAITSEEMULSIOON MINERAL LASTELE SPF50 50ML
28,47 €
21,35 €
Aga kui paljud meist pööravad tähelepanu sellele, kas valitud kreem on mineraalse või keemilise kaitsega? Uurime Apotheka proviisorilt Karina Udaltsovalt, mida tähendavad füüsilised ja keemilised päikesefiltrid ning mida on vaja neist teada, et teha enda jaoks õige valik.
Päike on meile lähim ja heledaim täht. Lisaks eluks vajalikule soojusele ja valgusele kaasneb sellega aga päikesepõletuse oht. Just päikesekiirguse ultravioletne osa on see, mis on kogu elusloodusele märkimisväärselt tugeva toimega. Päikesepõletust põhjustav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest ja seda avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6, siis tuleks jälgida, kui kaua päikese käes viibitakse – kõrge indeksi korral tekib põletus lühema ajaga. Kui UV-indeks on 3, kulub keskmisel eestlasel päikesepõletuseni ca 50 minutit, ja kui indeks on 6, siis kulub vastavalt 25 minutit. Esmakordsel päevitamisel ei tohiks ületada 20 minutit ja kunagi ei tohiks unustada kasutada päikesekaitset. Kuid kuidas valida enda jaoks õige päikesekaitsevahend, millest tõesti päikesepõletuse vältimisel abi oleks?
Alustama peaks päikesekaitsevahenditel välja toodud markerist, mis aitab päikesekaitset õigesti valida. Selleks on märgistus SPF, mis tõlgituna tähendabki päikesekaitsefaktorit. Lihtsalt öeldes seda, kui kaua saame seda kasutades ohutult päikese käes viibida. Kui teame, et saame päikesepõletuse 10 minutiga, siis päikesekaitset kasutades korrutame selle aja tootel välja toodud kaitsefaktoriga. Näiteks kui päevituskreemi SPF on 20, siis korrutame selle kümnega. Tulemuseks saame 200 minutit ja just see näitabki, kui kaua saame kaitset kasutades päikese käes ära põlemata viibida. Kehtib ka klassikaline reegel – mida intensiivsem on päike, seda kõrgemat päikesekaitsefaktorit tuleks kasutada.
Enamasti olemegi harjunud päikesekaitset just SPF järgi valima, kuid on ka teisi olulisi valikukriteeriume, nagu näiteks vorm ja konsistents. Kreemid, geelid, õlid, spreid ja pulgad on kõik veidi erinevad ning loodud erinevate eelistustega kasutajatele. Lisaks on võimalik päikesekaitset valida nahatüübi järgi. Mõnikord on siin ka seos. Näiteks spreid on küll väga mugav nahale kanda, aga vahel võib olla raske saavutada ühtlast kihti ning kasutamine silmade ümbruses (kus nahk eriti tundlik) võib olla ohtlik. Probleemse naha korral tasuks jällegi vältida kõrge õlisisaldusega tooteid.
Mis on mineraalne ehk füüsikaline SPF päikesekaitsefilter?
Mineraalse ehk füüsilise toimega päikesekaitsevahendid on teadaolevalt kõige ohutumad. Neis kasutatakse toimeainetena tsinkoksiidi või titaandioksiidi, mis ei imendu nahka, vaid moodustavad nahale kaitsekihi, mis peegeldab UV-kiirgust tagasi. Just see tagasipeegeldav efekt kaitsebki nahka päikesekahjustuste eest. Mineraalne päikesekaitse on tavaliselt parimaks valikuks õrnale ja tundlikule nahale, kuna see ei sisalda kemikaale nagu keemilised päikesekaitsefiltrid ja on seetõttu tavaliselt ka paremini talutav. Mineraalsete päikesekaitsekreemide toime saabub kohe peale nahale kandmist ning seda tuleks uuesti peale kanda iga paari tunni tagant, isegi siis kui tegemist on veekindla tootega.
| Plussid | Miinused |
|---|---|
|
|
IDUN PÄIKESEKAITSE-EMULSIOON TOONIGA SPF30 KESKMINE 27ML
23,00 €
17,25 €
AVENE SUN INTENSE PROTECT PÄIKESEKAITSEEMULSIOON SPF50+ 150ML
35,01 €
26,25 €
AVENE SUN KOMPAKTPUUDERKREEM SPF50 (BEIGE) 10G
42,96 €
32,20 €
Mis on keemiline SPF päikesefilter?
Keemilisi filtreid on palju rohkem kui füüsilisi ja enamus neist on valmistatud naftasaadustest. Nende hulka kuuluvad sellised filtrid nagu avobentsoon, mexorüül, tinosorb, oktokrüleen, oktinoksaat, oktisalaat, homosalaat, oksübentsoon ja teised. Keemilised filtrid suudavad päikesekiirgust neelata, kuid võivad põhjustada naha ülekuumenemist. Lisaks ei ole need organismile sama ohutud nagu füüsilised filtrid.
| Plussid | Miinused |
|---|---|
|
|
Kumb sobib rohkem — füüsikaline või keemiline SPF päikesefilter?
- Kui on oluline kiire imendumine, nahapinnal suures osas märkamatuks jääv koostis, nahk ei ole tundlik ega allergiline, tegemist on täiskasvanuga, siis võib kasutada keemilist päikesekaitset. Stabiilsete ja ohutute keemiliste filtrite hulka kuulub näiteks Tinosorb S (bisetüülheksüroksüfenoolmetoksüfenüültriasiin).
- Kui tegemist on lapsega, eriti alla 4-aastasega, või tundliku ja allergilise nahaga, ning olete nõus pidevalt kreemi uuesti peale kandma, siis sobib väga hästi füüsikaline päikesekaitsefilter.
- Nii keemilistel kui füüsilistel päikesekaitsefiltritel on omad plussid ja miinused ning sobiva toote valimisel tuleks alustada enda nahatüübist ja tundlikkuse astmest ning alles siis edasi liikuda teiste kriteeriumite juurde.
- Heaks alternatiiviks on tooted, mis sisaldavad nii keemilised kui ka mineraalsed filtrid. Näiteks:
Loe lisaks:
- Kuidas päike nahka kahjustab ja päikesekreem seda säästab. Seletab dermatoloog.
- Suvine nahahooldus puust ja punaseks
- Kuidas ravida allergiat? Tee sümptomitest lahendusteni.
- Kaitse oma nahka kevadise päikese eest
- Mis on õietolmuallergia ning kuidas koos sellega elada?
- E-smaspäeva pakkumised
- Terve suve valem
