Ärevus ja elumured viivad südame rütmist välja

01.01.2024

Ärevus ja elumured viivad südame rütmist välja

Kui süda kipub pekslema ning näib justkui lööke vahele jätvat, on see ilmselge vihje, et närvipinge ja stressitasemega tuleks ruttu midagi ette võtta.


Tekst: Krista Kiin

Kiire elutempo ja liigse töökoormusega kaasneb pahatihti olukord, kus lõõgastumisele enam aega ei jagu. Tunne, et kohustustega on jäädud ajahätta, tekitab omakorda rahutust ja ärevust.

Kõrgvererõhutõbi toitub stressist

Eesti mees usub, et on terve kui purikas. Kuigi värskes terviseuuringus („Eesti 40–49-aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema sõpruse päev“, mille korraldasid Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga) hindasid enam kui pooled keskealised mehed oma tervist heaks, oli sama paljudel paraku kõrge vererõhk, mis on üks peamisi tervisekaotuse põhjustajaid. Seejuures pole pooled mehed enda kõrgest vererõhust isegi teadlikud.

Eero (50) on neljandat kuud töötu. Tervist silmas pidades tuli koondamine ehk isegi õigel ajal, sest kevadel oli töötervishoiuarst diagnoosinud tal kõrgvererõhutõve, mida mehe enda sõnul võiks puhtalt kutsehaiguseks pidada. Nimelt töötas ta viimased aastad reklaamimüüjana suurkirjastuses, kus tema palk olenes paljuski müügitulemustest. Juhtide etteantud tööplaan näis aina kaugemale libisevat, sest niipea kui toatäis kolleege ühe eesmärgi täitsid, oli platsis uus ja suurem eelarve.

Kuust kuusse tööd murdes ei saanud Eero arugi, et tal mingeid tervisekaebusi oleks. Tõsi küll, tekkinud oli üksjagu ülekaalu, mis kogunes suitsetamise mahajätmise ning pika poissmehepõlve lõppemise järel. „Varem sai õhtuti söödud sageli vaid võileibu, sest tööpäeva korraliku lõuna järel enam suurt isu polnudki,“ meenutab mees. Nüüd aga polevat midagi mõnusamat, kui trenni asemel elukaaslase kaisus diivanil pikutada, olles enne nautinud kaasa valmistatud rammusat õhtusööki.

Tööandja poolt ette nähtud tervisekontrollis mõõtis töötervishoiuarst Eerol vererõhu 160/100 mmHg, mis osutus liig kõrgeks. Oluliselt väiksemaid arve ei näidanud ka hilisemad mõõtmised. Kuna Eerol esines aeg-ajalt peavalusid ning stressi, oli diagnoos selge – kõrgvererõhutõbi. Eero sai ranged soovitused elustiili muuta ning talle määrati ravimid. „Arst ütles muuhulgas, et kõrgvererõhutõbi toitub stressist – mida suurem on vastutus, mure, vihastamine, seda kõrgemal püsib vererõhk,“ nendib Eero.

Ärevuse vastu ja südant toetavalt võivad sobida

  • B-grupi vitamiinid, mis korrastavad üldist närvi-, aju- hormonaal-, immuunsüsteemi ja südame tegevust, vereloomet ning võivad vähendada ka väsimust, nõrkust, depressiooni, lihasnõrkust, südamepekslemist ja ärevust.
  • Magneesium ja kaalium. Magneesiumi vajab keha süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, organismis kaltsiumi rolli soodustamiseks, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, samuti normaalseks närvitalitluseks. Vajatav kogus suureneb stressi ja liigse trenni korral. Kaalium mängib olulist rolli närvisüsteemi töös ning aitab reguleerida lihaste kokkutõmbeid.
  • Koensüüm Q10 hulk organismis väheneb vanusega ja haiguste tekkides ning mõne ravimi tarvitamisel. See tugev antioksüdant tõstab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab raskel perioodil hoida keha tervena, parandab mälu ning keskendumist. Võib langetada vererõhku ning veresuhkrut.
  • Oomega-rasvhapped (eelkõige 3, aga ka oomega-6 ja oomega-9 ning kõigi nende omavaheline tasakaal) on südame toetuseks, kuid võivad alandada ka vere kolesteroolitaset ning vähendada põletikke, parandada mälu ja mõtlemisvõimet, toetada stressitaseme alanemist.
  • Immunsüsteemi talitlusele aitavad kaasa vitamiinid A, C, E, N, P, mineraalained seleen, tsink, mangaan, aminohapped glutamiin, histidiin, metioniin, taimedes esinevad fütotoitained karotinoidid (beetakaroteen, astaksantiinid) ning bioflavonoidid (näiteks kvertsetiin). Need võivad vähendada väsimust ja kurnatust ning säilitada üldist energiat ja elujõudu. Need toetavad ka südame-verersoonkonna tervist, kaitsevad rakke kahjustuste eest.

(Allikas: Margit Karileet)

Südamehaiguste peamine riskitegur on tänapäeva eluviis

Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku südamekeskuse juhataja Heli Kaljusaar tõdeb, et terviseauditeid tehes on ta viimastel aastatel tundnud suurt rõõmu sellest, et terviseteadlike hulk on kasvanud. „Näen palju neid, kes soovivad lisaks kontrollida oma tervist arsti juures haiguste ennetamiseks või varases staadiumis avastamiseks. Nad söövad tervislikult, ohjeldavad oma kehakaalu ja tegelevad korrapäraselt tervisespordiga,“ ütleb ta. Paraku aga leidub dr Kaljusaare sõnul endiselt rohkem neid, kes ei hooli tervislikest valikutest, pole kaua oma perearsti külastanud ega välja kirjutatud ravimeid tarvitanud. „Reeglina jõuavad nad kardioloogi vastuvõtule, kui neid on juba tabanud tõsine südamehaigus,“ tõdeb arst.

„Kui võrrelda naiste ja meeste tervisekäitumist, muretsevad naised oma tervise pärast rohkem, käivad meelsamini arsti vastuvõtul, teadvustavad oma haigust ning nõustuvad võtma ravimeid. Meestel kujunevad südamehaigused välja ligi viis aastat varem kui naistel ning nende ravikulu on suurem,“ nendib Heli Kaljusaar. „Ka pole mehed sageli varmad oma terviseprobleeme märkama ega kirjeldama. Arsti poole pöördumist takistavad mehi emotsionaalsed barjäärid, sealhulgas soov ise hakkama saada.“

Varases staadiumis südame-veresoonkonnahaigused ei pruugigi anda tuntavaid sümptomeid. „Enam levinud südamehaiguste kaebused on  väsimus, füüsilise jõudluse langus, hingeldus, rütmihäired (südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid) ning pearinglus,“ loetleb kardioloog.

Südamehaiguste peamised riskitegurid ongi tänapäeva eluviisi eripärad ehk tööga ülekoormatus, vähene liikumine, stress ning ebatervislik toitumine. „Sageli on südame-veresoonkonnahaiguse tekke põhjuseks enamiku riskitegurite koosmõju, mitte üksik riskitegur,“ kirjeldab dr Kaljusaar. „Enam haavatavad on need, kel on lisaks perekondlik eelsoodumus haigestuda südamehaigusesse.“

Südant aitab dr Kaljusaare kinnitusel tervena hoida nii madala kui ka mõõduka intensiivsusega liikumine, soovitavalt 3–5 korda, ideaalis 5–7 korda nädalas vähemalt 30 minutit korraga. „Lisaks peaks tervislikult toituma, hoidma kehakaalu normis, vähendama liigset töökoormust ja stressi ning puhkama,“ soovitab arst. „Oma vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset tuleks perearsti juures kontrollida.“

Ärevus ajab südamearsti juurde

Raamatupidajana töötav Linda (45) on kogu tööelu kestel kippunud endast parimat andma, lisaülesandeid võtma ning ka õhtuti töö pärast muretsema. Kahe lapse üksikema jaoks oli lisatöö paratamatu, sest põhiametist saadav palk oli liiga napp. Tööd murdis naine ka nädalavahetusetel ja öösiti, mil lapsed olid magama pandud. Kogunenud paineid leevendas Linda õhtuti paari veinisõõmuga, tundes peagi, et alkoholist saadav lõõgastus ei ole piisav. „Viimasel paaril-kolmel aastal on mul esinenud lühemaid perioode, mil varem kimbutanud ärevushäire endast märku andma kipub,“ tõdeb Linda. „Süda läheb justkui rütmist välja ja tekib vahelööke, ning mõnele tavalisele töökohtumisele minnes närib selline ärevus, et kurk kuivab ja käed higistavad.“

Nooremana kardioloogi vahet jooksnud ja kõikvõimalikke uuringuid läbinud naine ei ole kunagi saanud kinnitust hirmule, justkui oleks südamega midagi lahti. Küll aga täheldab arst alati tema pulsi kõrget löögisagedust, mis kipub olema 90 peal.

Linda teab ka ise, et tema põhiprobleem on pidev ületöötamine, millele lisandub muretsemine töö, laste ja enda jaksamise pärast. Tavaliselt kaovad südamekloppimishood mingil ajal ise, kui Linda töös on rahulikum periood.

Mõne kuu eest kulmineerusid pinged tavapärasest tõsisemalt. „Ärkasin igal hommikul kella 4–5 paiku, hirmuhigi nahal, mõeldes, mida on täna teha vaja. Süda kloppis ja kogu keha valdas hingemattev ärevus,“ kirjeldab Linda. Pereasti juures tehtud kardiogrammil ei olnud südametegevuses nüüdki kõrvalekaldeid. Perearst suunas naise valvepsühhiaatri juurde, kes kinnitas ülepingest tingitud ärevushäiret ning kirjutas välja nii rahustid kui ka antidepressandid. Lindal soovitati töökoormust vähendada, rohkem liikuda ja leida lõõgastust täiesti muust vallast, olgu see pabernukkude joonistamine või luule lugemine.“ Linda suutis töölt eemal olla kuu. Sellest ajast talle piisas, et teadvustada: ennast tuleb kuulata kohe, kui ärevuse sümptomid tekivad.

Taimede rahustav jõud

  • Palderjan on lisaks ravimtaimeteele apteekides saadaval ka kapslite, tablettide, tinktuuride ja komplekspreparaatidena.
  • Lavendli eeterlikku õli võib panna lõhnalampi või sauna leilivette. Aitab vähendada unetust, migreeni ja stressi. Saadaval ka kapslitena.
  • Viirpuu ja veiste-südamerohi mõjuvad südamerütmi korrastavalt, vahelööke vähendavalt ning vererõhku alandavalt ja selliselt ka rahustavana. Apteegis saadaval tinktuurina ning mitmes komplekspreparaadis ka tablettide või lahusena.
  • Piparmünt on tuntud rahustava teena, kuid teaduslikult tõestatud kui sapi teket soodustav ravimtaim. Seega ei tohiks piparmünditeega liialdada.
  • Melissi (sidrunmelissi) õli mõjub rahustavalt ning seda soovitatakse stressi, masenduse, ka peavalu ja unehäirete korral.
  • Ahtalehise siilkübara juurel on ärevust vähendav efekt ning apteekides on see saadaval tabletina.
  • Lõvilakk-korallnarmik suudab suurendada närvisünapside arvu ehk saavutada seeläbi keskendunum mõtlemine ning närvide kasvufaktorile kaasaaitamine. See on üldtoonik kõikidele organitele, sh südamele.
  • Safran on ravimtaim, mis peaks aitama peaaegu kõige, eriti aga depressiooni puhul. Teeb reipamaks, nooremaks, toniseerib kogu keha, lisab elujõudu, ergutab vereringet.
  • Humalat kasutatakse abivahendina ärevuse, unehäirete, väsimuse ja isutuse korral.
  • Kannatuslill on und soodustavates preparaatides tihti lisandiks melatoniinile või teistele ravimtaimedele. Laialt tarvitatakse kui ärevusevastast ning stressi ennetavat ja leevendavat vahendit.
  • Ashwagandha aitab luua organismis tasakaalu ja toetada vastupanuvõimet stressi korral. Soodustab emotsionaalset tasakaalu ning vaimset ja füüsilist heaolu.
  • Melatoniin on loomulik hormoon, mida keha toodab öösel pimedas ning mis seab paika öö ja päeva rütmi. Sobib kasutamiseks, kui uni on ebaregulaarne, näiteks stressirohkel perioodil või vahetustega töö pärast. Käsimüügis on saadaval 1–3 mg tabletid ning keelealused spreid, millesse on tihti lisatud ka rahustavaid ravimtaimi.

(Allikas: Margit Karileet)

Südame vahelöögid esinevad ka tervetel

„Kui ülepinge tekitab inimesele kaebusi, tuleb ületöötamist ja stressi vähendada – see on esimene, mida ise teha saab,“ rõhutab dr Heli Kaljusaar. „Perearsti juures võib teha esmased analüüsid ja südameuuringud, nagu elektrokardiogramm, südame rütmihäirete või vererõhu monitooring ning südame ultraheli. Seejärel saab vajadusel kardioloogilt e-konsultatsioonil nõu küsida.“

Ärevushäiretega kaasnevad dr Kaljusaare kinnitusel sageli südamerütmi korratuse tundmused, kiire pulss, südamekloppimine ja/või vahelöögid. „Tavaliselt õpetab kardioloog patsiendi endal pulssi mõõtma ning soovitab rütmihäirete registreerimiseks kasutada nutikella, samuti võib teha elektrokardiogrammi ning südamerütmi monitooringu ehk Holteri monitooringu. Oluline on uurida, kas inimesel on rütmihäirete tekkeks mingi haiguslik foon: südamehaigus, kõrge vererõhk, diabeet või kõrge kolesteroolitase. Rolli mängivad ka suitsetamine ja ülekaalulisus. Kui aga inimene on sportlik, varem terve olnud, normkaalus, normis vererõhu ja kolesterooliga, ei ole tõsine südamehaigus tõenäoline.“

Eelista tervislikku eluviisi

Et vähendada ärevust, südame pekslemist ja soodustada und, soovitab Apotheka proviisor Margit Karileet eelkõige juurutada tervislikku eluviisi. „Mitmekülgne toit tähendab palju juur- ja puuvilju, täisteratooteid, vahel tasub süüa kala, ning liha võiks olla vähema rasvasisaldusega,“ loetleb Karileet. „Veidi võiks menüüsse kuuluda taimseid õlisid, seemneid, piimatooteid, aga vähem poolfabrikaate ning nn puhast suhkrut. Mõistagi oleks ideaalne suitsu- ja alkovaba olek, piisavalt liikumist ja und, võimalikult stressivaba keskkond.“

„Tihti võivad südame löögisagedust ja inimese ärksust või väsimust mõjutada ka haiguslikud seisundid, nagu ülekaal, kilpnäärme haigused ja hormonaalsed muutused, kõrgvererõhutõbi, jalgade turse, südame- või neerupuudulikkus, stress, väsimus, kõrge kolesteroolitase veres, diabeet koos liiga madala või liiga kõrge veresuhkru tasemega ning liigne treening,“ loetleb Karileet. Probleeme võib süvendada astma, mis ei ole ravimitega piisavalt kontrolli all, ravimite kõrvaltoimed, aneemia,  anoreksia, mõni nakkushaigus, pearinglus, krambid ning ka vitamiinide ja mineraalainete üle- ja alatarbimine.

Enne, kui asuda vitamiine-mineraale võtma, soovitab proviisor konsulteerida ka perearsti või apteekriga. „Võimalusel tasub lasta teha ka vereanalüüs, et saada teada, millest võiks organismis puudus olla või kas peaks hoopis millegi söömist piirama,“ lisab Margit Karileet.

Parim valik soodustooteid on neli korda aastas E-smaspäeval.

 


Veel lugemist:

Uudised:

  • Päevitusjärgne nahahooldus – miks see on oluline? Apotheka apteeker annab nõu!

    Päevitusjärgne nahahooldus – miks see on oluline? Apotheka apteeker annab nõu!

    Loe lähemalt

  • Lähed randa? Vaata üle oma koduapteek | Ohtlikud ravimid suvel

    Lähed randa? Vaata üle oma koduapteek | Ohtlikud ravimid suvel

    Loe lähemalt

  • Mis aitab pohmelli vastu? Apteeker seletab, miks tekib pohmell

    Mis aitab pohmelli vastu? Apteeker seletab, miks tekib pohmell

    Loe lähemalt

  • Päikesepõletus lapsel - kuidas seda ravida ja leevendada? Apotheka proviisor annab nõu!

    Päikesepõletus lapsel - kuidas seda ravida ja leevendada? Apotheka proviisor annab nõu!

    Loe lähemalt

  • Laps läheb laagrisse? Vahendid, mida kaasa võtta

    Laps läheb laagrisse? Vahendid, mida kaasa võtta

    Loe lähemalt

Kõik postitused