Konnasilm ja soolatüügas

Konnasilm ja soolatüügas on nahamuutused, mis võivad esmapilgul tunduda sarnased, kuid nende tekkepõhjused on erinevad. Konnasilm jalal kujuneb tavaliselt pikaajalise surve või hõõrdumise tagajärjel, samas kui soolatüügas ehk jalatüügas on viiruslik nahakasvaja, mida põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV).

Õige eristamine on oluline, sest konnasilma ravi ja soolatüüka ravi põhinevad erinevatel mehhanismidel. Konnasilma puhul keskendutakse enamasti naha paksenemise vähendamisele ja surve leevendamisele, samas kui soolatüüka ravi eesmärk on viirusest põhjustatud koemuutuse eemaldamine.

Kuigi mõlemad probleemid võivad põhjustada valu kõndimisel, aitavad nende tekke mehhanism ja kliinilised tunnused aru saada, kas tegemist on surve tõttu tekkinud nahapaksendiga või viirusliku tüükaga.

Miks tekib konnasilm ja kuidas nahk survele reageerib

Konnasilm tekib siis, kui nahk reageerib korduvatele mehaanilistele ärritajatele. Jalalabale avalduv surve – näiteks kitsaste jalanõude või ebaühtlase koormuse tõttu – stimuleerib naha sarvkihi paksenemist. Seda protsessi nimetatakse hüperkeratoosiks.

Sarvkihi paksenemine on tegelikult organismi kaitsemehhanism. Kui sama piirkond puutub pidevalt kokku hõõrdumise või survega, toodavad naharakud rohkem keratiini. Selle tulemusena moodustub kõva ja tihe nahapiirkond, mida tuntakse konnasilmana.

Konnasilm tekib kõige sagedamini kohtades, kus jalale langeb suur koormus – näiteks varvaste peal, varvaste vahel või jalatallal. Sageli on konnasilm jalal keskelt kõva ja ümbritsetud paksema sarvkihiga.

Teadusuuringud on näidanud, et mehaaniline surve ja jalalaba biomehaanika mängivad konnasilmade tekkes olulist rolli.¹ Kui surve püsib pikemat aega, võib paksenenud sarvkiht suruda sügavamatesse nahakihtidesse ja tekitada valu.

Konnasilmade teket soodustavad mitmed tegurid:

• Kitsad või ebamugavad jalanõud, mis tekitavad jalale ebaühtlast survet.
• Jalalaba deformatsioonid, näiteks varvaste kõverdumine või hallux valgus.
• Pikaajaline seismine või kõndimine, mis suurendab koormust jalataldadele.

Kuna konnasilma teke on seotud peamiselt survega, keskendub konnasilma ravi tavaliselt sarvkihi pehmendamisele ning koormuse vähendamisele. Apteegis on selleks saadaval erinevad preparaadid ja hooldusvahendid, näiteks konnasilma ja soolatüüka ravivahendid ning jalgu hooldavad tooted kategoorias jalahooldus.

Soolatüügas – viiruslik nahamuutus

Soolatüügas ehk jalatüügas erineb konnasilmast selle poolest, et tegemist on viirusliku nahamuutusega. Seda põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab naha pindmisi rakke.

Viirus siseneb nahka tavaliselt väikeste mikrolõhede kaudu. Pärast nakatumist hakkavad epidermise rakud paljunema kiiremini ning tekib paksenenud ja krobeline moodustis, mida tuntakse tüükana.²

Jalatallal paiknevad tüükad võivad surve tõttu kasvada pigem sissepoole kui väljapoole. Selle tõttu võivad tüükad jalal olla kõndimisel valulikud ja meenutada mõnikord konnasilma.

Paljud inimesed küsivad: kas soolatüügas on nakkav? Jah, HPV levib otsese nahakontakti või nakatunud pindade kaudu. Seetõttu võivad jalatüükad levida näiteks ujulates, spordisaalides või ühistes pesuruumides.

Jalatüüka tunnused võivad olla järgmised:

• Kare ja ebatasane pind.
• Väikesed tumedad täpid moodustise sees, mis on trombiseerunud kapillaarid.
• Katkenud nahajooned tüügase pinnal.

Soolatüügas jalal ravi võib hõlmata keratolüütilisi preparaate, krüoteraapiat või muid dermatoloogilisi ravimeetodeid. Cochrane’i analüüsi järgi on salitsüülhapet sisaldavad preparaadid üks kõige paremini uuritud ja tõhusamaid paikseid ravivõimalusi.³

Apteegis leidub erinevaid vahendeid, mis toetavad soolatüüka ravi, näiteks tüügaste ja konnasilmade ravitooted.

Konnasilm või soolatüügas – peamised erinevused

Küsimus “konnasilm või soolatüügas – kuidas neil vahet teha?” on väga levinud, sest mõlemad võivad paikneda jalatallal ja põhjustada valu. Siiski on nende välimuses ja tekkepõhjuses mitu olulist erinevust.

Konnasilma puhul:

• nahajooned jätkuvad läbi moodustise 
• keskel on sageli kõva südamik 
• valu tekib otsese surve korral

Soolatüüka puhul:

• nahajooned on katkestatud 
• pinnal võivad olla mustad täpid
• moodustis on karedam ja ebatasasem

Kui moodustise olemus ei ole selge või kui see põhjustab tugevat valu, on mõistlik pöörduda arsti või dermatoloogi poole. Õige diagnoos aitab valida sobiva ravi ja vältida probleemi süvenemist.

Naha kaitsmiseks ja jalale avalduva surve vähendamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid kaitseplaastreid või jalgu hooldavaid kreeme kategooriast kehakreemid ja õlid.

Praktilised soovitused

• Vali jalatsid, mis ei tekita jalal liigset survet ega hõõrdumist.
• Hoolda jalgu regulaarselt ja kasuta sarvkihti pehmendavaid kreeme.
• Ära lõika ega torgi tüügast või konnasilma ise.
• Kasuta apteegist saadavaid ravipreparaate vastavalt juhistele.
• Kanna avalikes pesuruumides isiklikke plätusid, et vähendada HPV nakkuse riski.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Konnasilm ja soolatüügas on erineva päritoluga nahamuutused, mis võivad jalal põhjustada sarnaseid sümptomeid. Konnasilm tekib tavaliselt pikaajalise surve tagajärjel, samas kui soolatüügas on viiruslik nahamuutus. Õige eristamine aitab valida sobiva konnasilma ravi või soolatüüka ravi. Regulaarne jalahooldus, sobivad jalanõud ja vajadusel apteegis müüdavad ravivahendid aitavad hoida jalad tervena ja vähendada ebamugavust igapäevaelus.