Puugid on Eestis taas aktiivsed ning koos nendega suureneb puukentsefaliidi oht. 2025. aastal haigestus sellesse 143 inimest ning viimastel aastatel on juhtumite arv püsinud suhteliselt kõrge. Haiguse levikut soodustavad soojad talved ja varakevadine ilm.
Puukentsefaliit on tõsine kesknärvisüsteemi haigus, mille vastu puudub spetsiifiline ravi, kuid mida saab ennetada vaktsineerimisega. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist ning kaitse tekib juba enne suve, kui alustada kevadel.
Oluline muudatus vaktsineerimises alates 2026. aastast:
- esimene revaktsineerimine tehakse 3 aastat peale esmase kaitse saamist
- kuni 50-aastastele: edaspidi iga 10 aasta järel (varem sagedamini)
- 50–60-aastastele: iga 5 aasta järel
- üle 60-aastastele: iga 3 aasta järel
Muudatus põhineb uutel teadusuuringutel ja lihtsustab nooremate inimeste vaktsineerimisskeemi.
Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, seega on oluline vältida puugihammustusi. Puuke leidub ka linnades ning märkimisväärne osa neist kannab haigustekitajaid.
Vaktsineerida saab perearstikeskustes, apteekides ja vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Vaktsineerimine on tasuline, kuid aitab vältida raskeid tervisekahjusid ja vähendada ravikulusid.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine Apotheka apteekides. Loe siit lisaks.
Loe lisa:
- Tasuta vaktsineerimised
- Tasulised vaktsineerimised
- Kõik Apotheka teenused
- Puugihammustus - punetus, sügelus ja jälg nahal, mille tagajärjed võivad olla elumuutvad
