Kuidas leevendada seljavalu? Kasulikud nipid!

31.05.2023

Artikli bänner

84% maailma elanikkonnast kogeb elu jooksul seljavalu¹. Tegemist on ühe kõige levinuma valu tüübiga, mis mõjutab tugevalt elukvaliteeti ja seeläbi vaimset seisundit. Kuid selleks, et seljavalust lahti saada või seda vähemalt leevendada, tuleks kõigepealt alustada selle põhjuste tuvastamisest

Veedame suure osa oma päevast tööl ning sellel on arusaadavalt meie tervisele märkimisväärne mõju. Teatud ametikohtadel (ehitajad, hooldajad ja õed, laotöötajad ja kullerid, kaugsõidu autojuhid, kontoritöötajad, juuksurid jt) kogetakse kõige rohkem seljavalu. Selge on see, et nii mõneski loetletud ametitest võib seljavalu ajaga lausa krooniliseks kujuneda. See tuleneb peamiselt töö iseloomust:

pikaajaline sundasendis istumine
suurte raskuste tõstmine
ebamugav või ebaloomulik tööasend
pidev samade liigutuste tegemine
suur füüsiline koormus
suur vaimne või füüsiline pinge

Kuid mitte ainult töö, vaid ka halvad elustiiliharjumused võivad kalduvust seljavalu tekkimiseks suurendada. Inimesed ei ole loodud pikalt istuma või liikumatult olema. Muudatused elustiilis võivad olla seljavalu leevendamisel suureks abiks. Kuid millised on siis kõige tüüpilisemad vead, mida tehakse?

Üldise füüsilise vormi ja lihaste nõrgestamine läbi vähese liikumise
Istuv või lamav eluviis
Vaba aja veetmine liikumatult arvuti või teleka ees
Ülekaal
Kehv rüht
Suitsetamine, kuna see vähendab verevoolu kehas, ka lülisamba piirkonda
Stressirikas elustiil või vaimse tervise hooletusse jätmine
Ebapiisav uni, mis vähendab organismi üldist võimet vigastustest taastuda

Suur osa seljavalujuhtudest kuulub mittespetsiifilise seljavalu alla. Enamasti on tegemist luu- ja lihaskonna valudega, mis on tekkinud näiteks seljalihase venitusest. Kuid on ka terve hulk seljavalu põhjuseid, mis vajavad kindlasti arstlikku järelvalvet ja abi.

NB! Pöördu arsti poole, kui sul ägeneb valu ja tead, et sul on diagnoositud:

radikulopaatia
selgroo degeneratiivsed protsessid
lülivaheketaste sopistused
anküloseeriv spondüliit

skolioos ja hüpoküfoos
psühholoogiline distress
pankreatiit, neerukivid, püelonefriit, vöötohatis jt
osteoartriit

Kindlasti tuleks pöörduda arsti poole ka siis, kui seljavalu esineb peale lülisamba piirkonna protseduuri või lisaks seljavalule esineb suur kaalukaotus, palavik ja öine higistamine, nõrkustunne, pearinglus, tasakaaluhäired või uriinipidamatus.

Seega tasub iga valu korral tähelepanelik olla ja teha professionaalide abiga kindlaks, et tegemist ei ole mingi konkreetse haigusega kaasneva seljavaluga. Kui see on välistatud, siis on mitmeid variante, kuidas mittespetsiifilist seljavalu leevendada:

ergonoomilised töövõtted • füüsilise vormi parandamine • piisav puhkus • tervisliku kehakaalu hoidmine • õige kehaasendi saavutamine ja hoidmine • seljavalu leevendamine ravimitega

Enamasti kaob seljavalu elustiilis või töövõtetes parandusi tehes iseenesest ja eraldi abi pole vaja.

Soovitused seljavalu leevendamiseks ja vältimiseks:

Tee istumises pause ja püüa vähemalt iga 30 minuti tagant püsti tõusta ja end liigutada.
Kasuks tuleb mõõdukas kehaline koormus vähemalt 2.5 tundi nädalas või intensiivne trenn vähemalt 75 minutit nädalas
Tee jõu- ja painutusharjutusi vähemalt paar korda nädals.

Aga mida teha, kui valu ei kao?

Kui ilma ravimiteta soovitud tulemuseni ei ole võimalik jõuda, võetakse kasutusele mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimid (NSAIDs), kuid neid ei ole soovitatav kasutada kauem kui 2 kuni 4 nädalat. Vahel võib osututda vajalikuks raviskeemi kaasata ka lihaselõdvestaja — retseptiravim, mida on lubatud võtta ainult arsti ettekirjutusel.
Kui vastunäidustusi ei ole, siis tarvitatakse valu vaigistamiseks neli korda päevas ibuprofeeni (400-600 mg) või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid retsepti- või käsimüügiravimeid. Kui esinevad neeru-, südame- või seedetrakti probleemid, siis peaks kindlasti küsima arstilt või apteekrilt, milline ravim valu leevendamiseks valida.

Valu paikseks sümptomaatiliseks raviks sobivad hästi ka mugavalt kasutatavad diklofenakki sisaldavad valu vaigistavad geelid, näiteks Olfen geelid. Valuvastastel lokaalsetetel ravimitel ehk teisisõnu nahale kantavatel geelidel on mitmeid positiivseid omadusi, mis aitavad valu hästi leevendada.

Lihtne peale kanda ja imendub koheselt just selles kehaosas, kus valu paikneb.
Kiire ja efektiivne toime.
Kuna toime on paikne, siis on vähem süsteemseid kõrvalmõjusid kogu organismile.
Mugav kaasas kanda.

Kuidas Olfen geele kasutada?

Olfen on mõeldud välispidiseks kasutamiseks nahal.
Määrige geeli oma nahale 2 korda ööpäevas (eelistatult hommikul ja õhtul)
Ärge pange palju! Kirsi- kuni pähklisuurune kogus (1-4 g) vastab ühele annusele.
Maksimaalne ööpäevane annus on 8 g geeli.
Kandke geel nahale õrnalt, ilma tugevalt hõõrumist.
Peale geeli pealekandmist peske käed.

Olfen (diklofenak), geel 23,2mg/g 100g

Toimeaine: diklofenak

Käsimüügiravim.

Näidustus: Valu paikne sümptomaatiline ravi valulike venituste, nihestuste või tömbi trauma tagajärjel tekkinud põrutuste korral. Üle 14 aastastele noorukitele on ravim näidustatud lühiajaliseks raviks.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Viited: