Kuidas järjest pimedam aeg mõjutab vaimset tervist

24.09.2026

Sügise saabudes muutuvad päevad järjest lühemaks ning valget aega jääb aina vähemaks. Pime aeg võib mõjutada nii unerütmi, energiataset kui ka meeleolu. Mõni inimene märkab sügisel ja talvel suuremat väsimust ning unisust, teisel võib olla keerulisem keskenduda või säilitada tavapärast tegutsemistahet. Vaatame koos psühhiaater Imre Rammuliga, kuidas pimedal ajal oma vaimset tervist toetada.

Aina vähem valgust

Valgusel on oluline roll organismi ööpäevarütmi reguleerimisel. Hommikune ja päevane valgus annab kehale märku, et on aeg olla ärkvel ja aktiivne, pimeduse saabumine aga aitab organismil valmistuda puhkuseks. Kui päevavalgust jääb vähemaks ja suurem osa päevast möödub siseruumides, võib tavapärase une-ärkveloleku rütmi hoidmine muutuda keerulisemaks.

Seetõttu soovitab dr Imre Rammul just pimedamal ajal pöörata rohkem tähelepanu oma unele, liikumisele, päevavalguse saamisele ja tasakaalustatud toitumisele. Vajaduse korral võib organismi normaalse talitluse toetamiseks kaaluda ka sobivaid vitamiine, mineraalaineid või teisi preparaate. Oluline on endale ka teadvustada, miks pimedam aeg enesetunnet mõjutab ning mida saab ise ära teha, et säilitada sügis- ja talvekuudel parem uni, meeleolu ning igapäevane tegutsemisvõime.

Miks pimedus meid justkui väsinumaks muudab?

Valguse ja pimeduse vaheldumine mõjutab meie sisemist bioloogilist kella ehk ööpäevarütmi. Sellega on seotud ka melatoniin – hormoon, mille tootmine suureneb õhtul pimeduse saabudes ning mis aitab organismil uneks valmistuda. Hommikune valgus aitab omakorda organismil liikuda ärkveloleku ja aktiivsuse suunas.

Dr Imre Rammuli sõnul võib sügisel ja talvel just see vähene päevavalgus tähendada seda, et organism saab vähem tugevaid valgussignaale, mis aitavad ööpäevarütmi paigas hoida. Selle tulemusena võib hommikul ärkamine olla raskem ning päeva jooksul võib esineda rohkem unisust ja väsimust. Eriti oluline on seetõttu saada päevavalgust päeva esimeses pooles, liikuda regulaarselt värskes õhus ning hoida võimalikult kindlat une- ja ärkamisrütmi.

Kui pimeda aja väsimus paneb päeval uinakuid tegema ja õhtune magama jäämine seetõttu väga häiritud on, võib kaaluda ka melatoniini proovimist. See aitab uinuda ja nii on võimalik vältida üleväsimuse tekkimist vähestest unetundidest, mis omakorda võib viia tõsiste vaimse tervise probleemideni. Kui aga on tekkinud juba tõsised unehäired, tasuks pöörduda psühhiaatri poole, kes saab aidata une taas korda saamisel.

Uni ja vaimne heaolu on omavahel tihedalt seotud

Piisav ja kvaliteetne uni on oluline nii vaimse kui ka füüsilise heaolu jaoks. Kehv uni võib mõjutada järgmisel päeval keskendumisvõimet, mälu, meeleolu ja energiataset. Samal ajal võivad stress ja pingeline periood omakorda raskendada uinumist ning muuta une rahutumaks.

Hea une toetamiseks tasub alustada igapäevastest harjumustest: minna magama ja ärgata enam-vähem samal ajal, vähendada õhtul ereda valguse ja ekraanide kasutamist, vältida hilist kofeiini tarbimist ning jätta enne magamaminekut aega rahunemiseks. Kui sellest jääb väheks, võib apteekriga arutada, kas lühiajaliselt võiks olla abi mõnest und või lõõgastumist toetavast preparaadist.

Väsimus ja jõuetus

Pimedal aastaajal tekkivat väsimust ei tasu automaatselt pidada ainult sügise paratamatuks osaks. Esmalt tasub muidugi üle vaadata une pikkus ja kvaliteet, liikumine, toitumine ning päevavalguse hulk. Kuid samas võivad väsimuse taga olla teatud toitainete puudujäägid või terviseprobleemid.

Toidulisandit valides on oluline lähtuda tegelikust vajadusest. Näiteks D-vitamiin, B-rühma vitamiinid, magneesium ja raud täidavad organismis erinevaid ülesandeid ning neid ei tasu käsitleda ühetaoliste „energiapreparaatidena“. Sobiva toote valikul saab apteeker aidata hinnata, milline lahendus võiks konkreetse inimese vajadustega kõige paremini sobida.

Millal ei piisa enam toidulisandist?

Psühhiaater Imre Rammuli sõnul ei tähenda pimeda ajaga kaasneda võiv väsimus ja ajutine meeleolulangus automaatselt vaimse tervise häiret.

Kui aga alanenud meeleolu, ärevus, uneprobleemid, huvi kadumine igapäevaste tegevuste vastu või tugev väsimus püsivad pikemat aega ja hakkavad igapäevaelu segama, tasub pöörduda perearsti või vaimse tervise spetsialisti poole.

Toidulisandid võivad teatud olukordades toetada organismi normaalset talitlust, kuid need ei asenda vaimse tervise häire korral vajalikku professionaalset abi.