Melatoniin – looduslik unehormoon parema puhkuse ja öörütmi jaoks

18.11.2025

Melatoniin – looduslik unehormoon parema puhkuse ja öörütmi jaoks

Melatoniin on hormoon, mida toodab käbinääre ajus ja mille peamine ülesanne on reguleerida unetsüklit ehk ööpäevast rütmi. Melatoniini tase hakkab tõusma õhtul pimeduse saabudes, andes kehale märku, et on aeg puhata. Hommikul valguse mõjul melatoniini tase langeb, aidates ärgata ja olla erksam.

Melatoniin toimib justkui keha sisemine kell, aidates säilitada regulaarset une-ärkveloleku rütmi. Sellel on oluline roll mitte ainult uinumise hõlbustamises, vaid ka sügava ja taastava une tagamises. Samuti mõjutab melatoniin immuunsüsteemi, hormonaalset tasakaalu ja keha üldist kohanemisvõimet välistele muutustele.

Melatoniini tootmine võib väheneda vanuse, kunstliku valguse (nt ekraanide) kasutamise või ajavööndi vahetuse tõttu. Samuti mõjutavad seda stress, öötöö ja ebaregulaarne elurütm. Seetõttu kasutatakse melatoniini sageli toidulisandina uneprobleemide leevendamiseks.

Melatoniinil on järgmised põhilised funktsioonid organismis:

  • Unetsükli reguleerimine ja uinumise hõlbustamine
  • Ajavööndivahetusest taastumise (jet lag) leevendamine
  • Une kvaliteedi ja sügavuse parandamine
  • Antioksüdantne kaitse ja rakukahjustuste vähendamine
  • Hormonaalse tasakaalu ja immuunsuse toetamine

Melatoniini puudus ja selle tagajärjed

Melatoniini puudus võib tekkida mitmel põhjusel – alates vanusest ja elustiilist kuni keskkonnamõjudeni. Eriti mõjutavad melatoniini taset öine valgus (nt ekraanide sinine valgus), hilised ärkvelolekutunnid, öötöö, ajavööndite kiire vahetus ning stress. Samuti toodab vananev organism melatoniini vähem, mistõttu esineb unehäireid sagedamini eakate seas.

Kui organismis on melatoniini tase madal, ei toimu une-ärkveloleku rütmi loomulikku reguleerimist. Selle tulemusena võib uinumine olla keeruline, uni katkendlik ja ärkamine varane või ebapiisavalt taastav. Pikemas perspektiivis mõjutab see nii vaimset kui ka füüsilist tervist.

Melatoniinipuudus ei mõjuta ainult und – see võib häirida ka hormonaalset tasakaalu, vähendada immuunsüsteemi tõhusust ning suurendada oksüdatiivset stressi, mis mõjutab vananemist ja rakkude uuenemist.

Melatoniini madala taseme võimalikud tagajärjed:

  • Raskused uinumisel või sagedane öine ärkamine
  • Katkendlik ja mittevärskendav uni
  • Krooniline väsimus ja päevane unisus
  • Ärrituvus, keskendumisraskused ja meeleolulangus
  • Vähenenud stressitaluvus ja hormonaalne tasakaalutus
  • Immuunsüsteemi nõrgenemine ja sagedasem haigestumine

Kuna melatoniini tase sõltub suuresti valguse mõjust ja elurütmist, saab paljusid probleeme leevendada ka elustiilimuudatustega – näiteks piirates õhtul ekraaniaega ja tagades unehügieeni. Vajadusel võib kaaluda ka melatoniini toidulisandi kasutamist.

Melatoniini puuduse tunnused

Melatoniini puudus võib avalduda erinevate une- ja meeleoluhäiretena. Sümptomid võivad olla kerged ja alguses vaevumärgatavad, kuid pikaajalisel taseme langusel võivad need hakata mõjutama igapäevast elukvaliteeti ja üldist heaolu.

Järgnevad tunnused võivad viidata madalale melatoniinitasemele organismis:

  • Raskused uinumisel, isegi kui oled väsinud
  • Öine ärkamine ja raskused uuesti magama jäämisel
  • Liialt varajane ärkamine ilma puhanud tundeta
  • Unetus või katkendlik uni
  • Päevane unisus, loidus ja keskendumisraskused
  • Vaimne väsimus, ärrituvus ja tujukõikumised
  • Peavalud või silmade väsimus (eriti õhtuti)

Kui sellised sümptomid püsivad pikemat aega ja hakkavad mõjutama töövõimet või elurütmi, võib olla põhjendatud pöörduda arsti poole ning kaaluda elustiilimuutusi või melatoniini sisaldava toidulisandi kasutamist.

Melatoniini allikad ja kasulikud toidud

Melatoniin on küll organismi poolt toodetav hormoon, kuid seda leidub väikestes kogustes ka mõnedes toiduainetes. Kuigi toidust saadav kogus ei ole võrreldav kehas looduslikult toodetava ega toidulisandites sisalduvaga, võib melatoniinirikas toit toetada ööpäevarütmi ja parandada une kvaliteeti, eriti kui seda kombineerida hea unehügieeni ja pimedas magamistoas viibimisega.

Lisaks aitab toidust saadav trüptofaan – aminohape, mis on melatoniini eelühend – kehal ise melatoniini sünteesida. Selleks on vaja ka piisavat C-vitamiini, B6-vitamiini ja magneesiumi, mis kõik osalevad melatoniini tootmises.

Parimad melatoniini ja trüptofaani allikad toidus on:

  • Kirsid ja eriti hapukirsid – looduslikud melatoniiniallikad
  • Banaanid – sisaldavad trüptofaani, B6-vitamiini ja magneesiumi
  • Kaer ja täisteratooted – aitavad kaasa melatoniini vabanemisele
  • Munad – hea trüptofaani allikas
  • Pähklid ja seemned – eriti kreeka pähklid ja mandlid
  • Piim – traditsiooniline “rahustav” jook enne magamaminekut
  • Tomatid – sisaldavad looduslikult väikestes kogustes melatoniini
  • Roheline lehtköögivili (nt spinat, lehtkapsas) – sisaldab ka magneesiumi

Neid toiduaineid tasub tarbida eriti õhtusel ajal, et toetada keha loomulikku uinumisprotsessi. Lisaks tasub vältida hilisõhtust kofeiini, alkoholi ja tugevat ekraanivalgust, mis võivad häirida melatoniini tootmist.

Melatoniin toidulisandina ja selle vajadus

Melatoniini toidulisandid on üks enim kasutatavaid looduslikke unerütmi toetajaid. Neid kasutatakse nii lühiajaliste kui ka krooniliste unehäirete korral ning eriti olukordades, kus keha oma melatoniinitootmine on häiritud. Toidulisandina manustatud melatoniin aitab reguleerida ööpäevast rütmi ja soodustab kiiremat uinumist.

Melatoniini peetakse üldiselt ohutuks, eriti lühiajalise kasutamise korral. Seda kasutatakse ka ajavööndite vahetusega seotud väsimuse (jet lag) leevendamiseks, töö- ja puhkegraafikute nihkumisel ning vanemas eas, kui loomulik melatoniinitase langeb. Eestis on melatoniin saadaval toidulisandina väikestes annustes, kuid suuremad annused võivad vajada arsti soovitust.

Melatoniini toidulisand võib olla kasulik järgmistes olukordades:

  • Raskused uinumisel või öine ärkamine
  • Ajavööndi kiire vahetus ja jet lag
  • Öötöö või vahetustega töö puhul une korrastamiseks
  • Vanematel inimestel, kelle melatoniinitase loomulikult langeb
  • Lastel ja noorukitel, kellel esineb unehäireid (arstiga konsulteerides)
  • Kroonilise stressi või ärevusega seotud uneprobleemide korral

Melatoniini soovituslik annus varieerub üldiselt vahemikus 0,3–2 mg enne magamaminekut. Alustatakse väiksema annusega ja vajadusel kohandatakse. Mõnel juhul võib vajada suuremaid annuseid, kuid pikemaajalisel kasutamisel on soovitatav konsulteerida arstiga, eriti lastel ja krooniliste haiguste korral.

Toidulisandite kujul on melatoniin saadaval tablettidena, keelealuste spreidena või imemistablettidena. Mõned sisaldavad ka magneesiumi, B6-vitamiini või ravimtaimi, nagu palderjan, mis tugevdavad melatoniini toimet. Oluline on võtta melatoniin 30–60 minutit enne magamaminekut, samal ajal vältides tugevat valgust ja ekraaniaega.



Vaata kõiki tooteid


Loe lisaks: 


Uudised:

  • Artikli bänner

    Apteeker, perearst, EMO või 112? Kuidas teha õige valik tervisemure korral?

    Loe lähemalt

  • Millised on tõeliselt oodatud ja vajalikud jõulukingid?

    Millised on tõeliselt oodatud ja vajalikud jõulukingid?

    Loe lähemalt

  • E-vitamiin ehk tokoferool – antioksüdant immuunsuse ja naha kaitseks

    E-vitamiin ehk tokoferool – antioksüdant immuunsuse ja naha kaitseks

    Loe lähemalt

  • Ravisoostumus - ravitulemuste võti patsiendi ja apteekri koostöös

    Ravisoostumus - ravitulemuste võti patsiendi ja apteekri koostöös

    Loe lähemalt

  • Q10 ehk koensüüm ubikinoon – energia, südame ja naha toetaja

    Q10 ehk koensüüm ubikinoon – energia, südame ja naha toetaja

    Loe lähemalt

Kõik postitused