Imetamise ABC nii esmakordsele kui kogenud emale

August on ülemaailmne imetamise kuu. Rinnapiim on looduse poolt antud ideaalse koostisega toit vastsündinule, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, vitamiine, mineraale, ensüüme ja antikehi, mida laps oma elu esimestel kuudel vajab. Kuigi imetamise puhul on tegemist loomuliku ja ürgse tegevusega, võib see nii mõnelgi juhul oodatust hoopiski keerulisemaks osutuda. Vaatame, mis on imetamine, miks see nii oluline on ja kuidas nii esmakordset kui ka juba kogenud ema imetamisel toetada.

---

Rinnapiima eelised lapsele

• Toitainete täiuslik tasakaal: Rinnapiim kohandub aja jooksul vastavalt lapse vajadustele (nt kolostrum, varajane piim, küps piim).
• Immuunsüsteemi tugevdamine: Rinnapiim sisaldab antikehi ja leukotsüüte, mis aitavad kaitsta last infektsioonide eest.
• Väiksem risk allergiatele: Uuringud näitavad, et rinnapiim vähendab allergiate ja atoopiliste haiguste riski.
• Areng ja aju areng: Rinnapiimas olevad oomega-3 rasvhapped (nt DHA) toetavad aju arengut.

Rinnaga toitmise eelised emale

• Kiirem taastumine sünnitusest: Imetamine aitab emakal kiiremini kokku tõmbuda ja vähendab verekaotust.
• Looduslik rasvapõletus: Imetamine aitab kulutada 300–500 kcal päevas.
• Hormonaalsed eelised: Oksütotsiini ja prolaktiini tase tõuseb, mis toetab ema-lapse sidet.
• Vähenenud risk teatud vähkide tekkeks: Pikem imetamine võib vähendada riski haigestuda rinnavähki ja munasarjavähki.

Imetamise füsioloogia ja tehnika

Kuidas imetamine töötab?

Imetamise protsess käivitub lapse imemisel. Mida sagedamini laps rinda saab, seda rohkem piima tekib – see toimib pakkumise ja nõudluse põhimõttel. Imetamise alustaladeks on kaks hormooni:

• Prolaktiin: stimuleerib piima tootmist rinnas.
• Oksütotsiin: soodustab piima väljutamist piimajuhadesse.

Õige imetamistehnika

Imetamise edukuse võtmeks on hea asend ja õige haare. Laps peab olema kõhuga vastu ema keha, suu laialt avatud, haarates lisaks nibule ka suure osa nibuväljast. Valu imetamise ajal ei ole normaalne – see viitab pigem valesti haaratud rinnale või valele asendile.

Probleemid ja väljakutsed imetamisel

Kuigi imetamine on loomulik, võib see osutuda paljudele emadele keeruliseks või isegi valulikuks kogemuseks. Probleemid võivad olla füüsilised, emotsionaalsed või sotsiaalsed.

Füüsilised probleemid

• Valulikud või lõhenenud nibud: Sageli tulenevad valest asendist või imetamisvõttest.
• Rinnanäärme ummistus ja mastiit: Kui piim ei liigu rinnast piisavalt hästi välja, võib tekkida põletik.
• Liiga palju või liiga vähe piima: Mõned emad kogevad piima üleküllust, teised aga nappust – mõlemad võivad olla väga stressirohked kogemused.
• Lapse anatoomilised eripärad: Näiteks võib lühike keelekida raskendada imemist.

Psühholoogilised ja emotsionaalsed raskused

• Tunne, et oled läbikukkunud, kui imetamine kohe ei õnnestu.
• Väsimus ja unevaegus, kuna öine imetamine võib olla kurnav.
• Sünnitusjärgne depressioon võib mõjutada ema soovi või võimet imetada.
• Sotsiaalne surve ja stigmad – ühiskondlikud ootused võivad tekitada süütunnet, kui ema ei saa või ei soovi imetada.

Sotsiaalsed ja praktilised tegurid

• Tagasi tööle minek: Kõik töökohad ei võimalda rinnaga toitmist või piima väljapumpamist.
• Toetuse puudumine: Kui pere, partner või tervishoiutöötajad ei toeta imetamist, võib ema tunda end üksikuna.
• Avalikus kohas imetamise stigma: Mõnel juhul võib avalik imetamine kahjuks olla tabu.

Imetamine ja toitumine

Imetamine ja toitumine on omavahel tihedalt seotud ning mängivad olulist rolli nii ema kui ka lapse tervises. Ema tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine aitab lapsele tagada kõik vajalikud toitained. Imetamine ja toitumine on teemad, mis väärivad põhjalikku käsitlemist, kuna see, mida ema sööb, mõjutab otseselt rinnapiima koostist. Väga oluline arvestada vitamiinide ja mineraalainete vajadusega – imetamine ja vitamiinid käivad samuti käsikäes. Näiteks vajab imetav ema piisavalt D-vitamiini ja B12-vitamiini, eriti kui ta järgib taimset toitumist. Nii mõnelgi juhul võib arst soovitada toidulisandite kasutamist, et kindlustada nii ema kui ka lapse vajadused. Imetamine ja vitamiinid on oluliseks teemaks ka seetõttu, et rinnapiima kaudu saab laps esmased kaitsemehhanismid ja vajaliku toitainete baasi. Kui ema toitumine on tasakaalust väljas, võib see mõjutada rinnapiima kvaliteeti ja seeläbi ka lapse arengut. Mõistlik oleks jälgida, et igapäevane menüü sisaldaks piisavalt valke, tervislikke rasvu, süsivesikuid ning rohkesti värskeid kodumaiseid köögivilju ja puuvilju.

Samas tuleb arvesse võtta ka ema elustiili harjumusi, näiteks on omavahel tihedalt seotud imetamine ja kohv. Kuigi mõõdukas kohvi joomine imetamise ajal ei ole üldiselt kahjulik, peaks ema siiski jälgima, et kofeiini kogus ei ületaks soovituslikke piire, sest imiku organism ei suuda kofeiiniga hästi toime tulla. Seega on imetamine ja kohv kindlasti üheks toitumisalaseks teemaks, mida tuleks jälgida. Samuti peaks ema olema teadlik, kuidas imetamine ja kohv või teised stimulandid võivad lapse und või ärrituvust mõjutada.

Lisaks on imetamine ja vitamiinid omavahelises seoses ka seeläbi, et mõjutavad ema enesetunnet ja välimust – näiteks võib vitamiinipuudus põhjustada väsimust, naha kuivust või juuste hõrenemist.

Imetamine ja juuste väljalangemine

Imetamine mõjutab ema keha mitmel viisil, sealhulgas juuste, naha ja hammaste seisundit. Paljud imetavad emad märkavad, et imetamise ajal või vahetult pärast sünnitust hakkavad juuksed rohkem välja langema – imetamine ja juuste väljalangemine on üsna tavaline ning on seotud hormonaalsete muutustega, eriti östrogeeni taseme langusega. Õnneks on imetamisaegne juuste väljalangemine ajutine nähtus, kuid võib arusaadavalt ärevust tekitada. Samuti võib imetamiseaegne une- ja toitainepuudus põhjustada naha kuivust või tuhmust. Imetamine ja juuste väljalangemine on aga veelgi enam seotud siis, kui ema ei saa piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraale, näiteks rauda või tsinki. Hammaste seisukohalt on oluline meeles pidada, et ema organism vajab imetamise ajal rohkem kaltsiumi – kui toidust ei saada seda piisavalt, võib keha hakata võtma seda luudest ja hammastest, mis võib omakorda suurendada kaariese ja igemeprobleemide teket. Imetamine ja juuste väljalangemine võivad seega olla märgiks, et keha vajab lisatuge. Seetõttu on tasakaalustatud toitumine ja hea suuhügieen imetamise perioodil eriti olulised.

Imetamine, menstruatsioon ja rasestumine

Imetamine ja menstruatsioon on kaks loomulikku protsessi, mis võivad üksteist tugevalt mõjutada. Paljudel naistel jääb menstruatsioon imetamise ajaks üldse ära või muutub ebaregulaarseks – see on täiesti normaalne, kuna imetamine mõjutab hormoonide tasakaalu kehas. Imetamine ja menstruatsioon on omavahel seotud läbi hormooni prolaktiini, mis aitab piima tootmisel, kuid võib samal ajal pärssida ovulatsiooni. See tähendabki seda, et imetamine ja menstruatsioon ei pruugi kohe pärast sünnitust samaaegselt toimuda. Siiski on iga naise keha erinev – mõnel naisel võib menstruatsioon taastuda juba mõne kuu jooksul pärast sünnitust, isegi kui imetamine jätkub. Lisaks võib märkida, et kuigi imetamine ja menstruatsioon võivad esineda samaaegselt, ei pruugi menstruatsiooni taastumine mõjutada rinnapiima kogust või kvaliteeti. Mõned emad küll märkavad ajutisi muutusi lapse imemiskäitumises või piima maitses, kuid need on tavaliselt mööduvad. Menstruatsiooni taastumine pärast sünnitust sõltub suuresti sellest, kas ja kui palju ema imetab.

• Täielikult rinnaga toitvatel emadel võib menstruatsioon puududa mitu kuud või isegi kuni aasta.
• Kui laps hakkab saama lisatoitu või öine imetamine väheneb, langeb prolaktiini tase ning ovulatsioon võib taastuda.
• Osaliselt imetavatel või mitte imetavatel naistel taastub menstruatsioon tavaliselt 6–12 nädala jooksul pärast sünnitust.

Oluline on meeles pidada, et ovulatsioon toimub enne esimest menstruatsiooni, mistõttu on võimalik rasestuda ka enne menstruaaltsükli taastumist. Paljud naised usuvad ekslikult, et imetamise ajal ei ole võimalik rasestuda. Tegelikkuses on rasestumine võimalik niipea, kui ovulatsioon taastub – sageli enne esimese menstruatsiooni märkamist.

Kui naine ei soovi rasestuda, on oluline ka imetamise ajal kasutada sobivat ja turvalist rasestumisvastast meetodit.

• Minipillid (ainult progesterooni sisaldavad tabletid)
• Emakasisene vahend (spiraal)
• Kondoom
• Hormoonimplantaadid või süstid, mis ei mõjuta rinnapiima

Kõiki võimalusi tuleks arutada arsti või ämmaemandaga, kes aitab valida sobivaima lahenduse.

Kuidas toetada imetavat ema?

Toetus on võtmetähtsusega – mitte ainult spetsialistide poolt, vaid ka pereringist ja laiemast kogukonnast.

Professionaalne tugi

• Imetamisnõustajad ja ämmaemandad oskavad aidata õigete võtete ja teadmistega.
• Tugigrupid (nt Facebooki kommuunid või kohalikud emade ringid) annavad emotsionaalset tuge.

Pere ja partneri roll

Partner saab aidata lapse eest hoolitsemisega, toetada emotsionaalselt ja võtta üle koduseid ülesandeid.

Kui imetamine ei ole võimalik või sobiv

Mõnikord ei ole imetamine võimalik, sobiv või ohutu. Sellisel juhul ei tähenda see, et ema ei hooli või ei tee oma parimat. Oluline on, et iga ema saaks teha oma lapse toitmise osas teadliku otsuse – ilma hukkamõistuta.

• Piimasegud on tänapäeval heaks alternatiiviks.
• Pudelist toitmine võib olla lahenduseks tööle naasmisel või juhul, kui imetamine on lapsele ohtlik emale vajalike ravimite tõttu.
• Doonorpiim on erijuhtudel võimalik (nt enneaegsetel imikutel haiglates).

Imetamise ABC esmakordsele emale

Mida peaks värske ema teadma?

• Rinnapiim on lapsele parim algus. See sisaldab kõiki vajalikke toitaineid ja tugevdab immuunsust.
• Kolostrum (esimene kollakas piim) on eriti väärtuslik – ära muretse, kui seda on vähe, laps vajabki alguses ainult natuke.
• Imetamine töötab nõudmise ja pakkumise põhimõttel: mida sagedamini imetad, seda rohkem piima tekib.

Praktilised nõuanded esimesteks imetamiskordadeks

1. Alusta varakult: Ideaalis esimese tunni jooksul pärast sündi.
2. Imeta tihti: 8–12 korda ööpäevas on normaalne. Ära oota kella – jälgi lapse näljamärke (näiteks huulte limpsimine, käte suhu panemine, peaga pöörlemine).
3. Vali mugav asend: Kõht vastu kõhtu – laps peaks olema rindade kõrgusel, mitte pea tahapoole kallutatud, ning haarama mitte ainult nibu, vaid ka suurt osa nibuväljast.
4. Imetamine ei tohiks olla valus: Valu viitab sageli valele imetamisvõttele. Siinkohal on abiks ämmaemand või imetamisnõustaja.
5. Nibude hoolduseks ja kaitseks võib kasutada apteegis saadaval olevaid nibukreeme. Vajadusel võib küsida nõu ämmaemandalt, imetamisnõustajalt või apteekrilt.

Kas piima tekib piisavalt?

Enamasti küll, kuid kindlasti ei tohiks hinnata piimatootmist rindade raskuse või pumpamisel saadud piimakoguse järgi. On teatud märgid, mis annavad aimu sellest, kas laps saab piisavalt piima.

• Märgab vähemalt 5–6 mähet päevas (alates 5. elupäevast).
• Võtab stabiilselt kaalus juurde.
• Tundub pärast söömist rahulik ja rahul.

Kasulikud abivahendid imetamiseks

• Imetamispadi
• Nibukreem
• Rinnapadjad (lekete vältimiseks)
• Rinnapump (vajadusel)
• Toetav rinnahoidja ilma traadita

Millal pöörduda abi saamiseks tervishoiutöötaja poole?

• Laps ei võta kaalus juurde või kaotab üle 10% sünnikaalust.
• Imetamine on väga valus või nibud on verised/lõhenenud.
• Rinnad on valulikud, punased, esineb palavikku.
• Enesetunne on kehv, väga murelik, kurnatud või masendunud.

Sellistel juhtudel võta kindlasti ühendust perearsti, ämmaemanda, imetamisnõustaja või lastehaiglaga.

---

Loe lisaks: 

• Raseduskalkulaator
• Rasedus: ettevalmistus, sünnitus ja esimesed nädalad beebiga
• Planeerimata või kauaoodatud rasedus? Mida oodata ja millal teha rasedustesti?
• Proviisori ülevaade rasestumisvastastest vahenditest
• Tugev lihas peatab tilga
• Naiste intiimtervis. Kuidas selle eest hoolitseda ja millele tähelepanu pöörata?