Päikesekaitse kehale

Päikesekaitse kehale aitab kaitsta nahka UV-kiirguse, päikesepõletuse ja enneaegse vananemise eest olukordades, kus suurem osa kehast on päikesele avatud. Rannas, aias, matkal, sportides ja reisil vajab keha nahk piisavat SPF-kaitset sama järjepidevalt kui nägu. Levinud kirjapilt päiksekaitse kehale viitab samale tootekategooriale, kuid apteegi- ja tervisetekstides kasutatakse enamasti kuju päikesekaitse kehale.

Õige SPF kehale valitakse naha tundlikkuse, UV-indeksi, tegevuse ja päikese käes viibimise aja järgi. Apotheka valikus on eraldi päikesekaitse kehale, üldisem päikesekaitse, päikese kategooria, päevitusjärgsed tooted ning naha niisutamiseks kehakreemid ja kehaõlid.

Keha päikesekreem peab olema piisavalt mugav, et seda kantaks nahale õiges koguses ja uuendataks regulaarselt. Sobiva toote leidmisel aitab Apotheka juhend päikesekaitsevahendi valimisest, suvepuhkuse planeerimisel apteekri soovitused muretuks puhkuseks ning reisile minnes korraliku reisiapteegi soovitused.

Miks vajab keha nahk tugevat UV-kaitset?

Keha nahk saab suvel sageli suure UV-koormuse, sest õlad, selg, käsivarred, rindkere ja jalad on päikesele avatud. UV-kiirgus jaguneb peamiselt UVA- ja UVB-kiirguseks. UVA-kiired on seotud naha fotovananemise ja sügavamate kahjustustega, UVB-kiired aga päikesepõletusega. Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab, et parim päikesekaitse ühendab varju, kaitsvad riided, päikeseprillid ja laia spektriga päikesekaitsekreemi, sest päikesekreem ei blokeeri UV-kiirgust täielikult ega tohiks olla põhjus päikese käes viibimise pikendamiseks.¹

Päikesepõletus on märk sellest, et naharakud on saanud liiga suure UV-koormuse. Kehal tekib põletus sageli piirkondadesse, mis unustatakse või kuhu kantakse kreemi liiga vähe: õlanukid, kukal, jalalabad, põlveõndlad, käeseljad ja ujumisriiete servad. Kui nahk muutub punaseks, kuumaks ja valulikuks, on kaitse juba hilinenud. Seetõttu tuleb päikesekaitsekreem kehale kanda nahale enne õue minekut, mitte alles siis, kui nahk hakkab õhetama.

Keha nahk võib saada kahjustada ka pilvise ilmaga ja veekogu ääres. Pilved vähendavad küll nähtavat eredust, kuid UV-kiirgus võib siiski nahani jõuda. Vesi, liiv ja heledad pinnad võivad päikesekiirgust peegeldada ning suurendada naha koormust. Ameerika Vähiliit soovitab kaitsta nahka riietega, kanda laia äärega mütsi, kasutada UV-kaitsega päikeseprille ning kanda katmata nahale vähemalt SPF 30 päikesekaitset.²

Igapäevane päikesekaitse kehale on eriti oluline heleda naha, paljude sünnimärkide, varasema päikesepõletuse, tundliku naha ja pika õues viibimise korral. Lisaks kreemile on praktilised abivahendid UV-kaitsega riided, õhulised pikad varrukad, peakate ja päikese vältimine keskpäeval. Kui keha nahk muutub pärast päikest kuivaks, aitab taastavat hooldust toetada Apotheka artikkel uurea kuiva naha abimehena.

Kuidas valida sobiv SPF kehale?

Parim päikesekaitse kehale on laia spektriga, piisava SPF-iga ja praktilise tekstuuriga. SPF näitab eelkõige kaitset UVB-kiirguse põhjustatud päikesepõletuse vastu. USA Toidu- ja Ravimiamet selgitab, et SPF on suhteline mõõdik päikesepõletuse kaitse hindamiseks, mitte luba päikese käes piiramatult viibida.³ Keha puhul on sageli mõistlik valida SPF 30 või SPF 50, sest suurele nahapinnale kantakse toodet tegelikus elus tihti liiga vähe.

Kuidas valida päikesekreemi kehale? Kuivale nahale sobib kreem või piim, mis sisaldab niisutavaid koostisosi. Rasusema või higistava naha korral võib mugavam olla kergem losjoon, spreitoode või geeljas koostis. Päikesekaitse kehale tundlikule nahale võiks olla lõhnaainetevaene ja võimalikult õrn. Mineraalsete filtritega tooted võivad tundlikule nahale sobida, kuid võivad jätta nahale heledama kihi.

Sportimiseks, ujumiseks ja rannapäevaks sobib veekindel päikesekaitse kehale. Veekindlus ei tähenda siiski, et kaitse püsib kogu päeva. Ameerika Dermatoloogia Akadeemia soovitab päikesekaitset uuendada umbes iga kahe tunni järel ning pärast ujumist või higistamist vastavalt toote märgistusele.⁴ Rätikuga kuivatamine eemaldab osa tootest, mistõttu tuleb kreem uuesti nahale kanda.

SPF 50 kehale sobib hästi tugeva päikese, lõunamaareisi, heleda naha, lastega rannapäeva, pika matka või veespordi korral. Samas on SPF 50 kasulik ainult siis, kui toodet kasutatakse piisavalt. Täiskasvanu kogu keha katmiseks kulub tavaliselt märkimisväärne kogus toodet; liiga õhuke kiht vähendab tegelikku kaitset. Eriti tähelepanelikult tuleb katta õlad, selg, rindkere, jalad, jalalabad ja ujumisriiete servad.

Kui suvel kasutatakse palju päikesekaitset, vajab nahk ka õhtul hoolt. Päevitamise järel sobivad nahka rahustavad ja niisutavad päevitusjärgsed tooted. Kuiva või kareda naha korral võib lisaks kasutada kehakreemi või kehaõli. Päikesest ja kuumusest ärritunud naha jahutamisel võib abiks olla ka Apotheka artikkel termaalvee kasutamisest.

Mida teha päikesepõletuse korral ja kuidas keha nahka taastada?

Kui keha nahk on päikesest punane, valulik ja kuum, tuleb päikese käest kohe ära minna. Esmalt aitab jahe dušš või jahe kompress, kuid jääd ei tohiks panna otse nahale. Nahka tuleb niisutada õrna kreemi, losjooni või aloe verat sisaldava tootega ning juua piisavalt vett. Mayo Clinic soovitab päikesepõletuse korral jahutada nahka, kasutada niisutajat, mitte lõhkuda ville ja pöörduda arsti poole, kui põletus on ulatuslik, villiline, kaasneb palavik, tugev valu, segasus, infektsioonikahtlus või halb üldseisund.⁵

Põletatud nahale ei sobi koorijad, tugevalt lõhnastatud kreemid, alkoholipõhised spreid ega kuum dušš. Kui nahk hakkab hiljem kestendama, ei tasu seda mehaaniliselt koorida, sest see võib ärritust süvendada. Nahk vajab rahu, niisutust ja kaitset. Järgmiste päevade jooksul tuleks põletatud piirkonnad katta riietega ning vältida uut UV-koormust.

Keha päikesekreem on ennetav toode, mitte põletuse ravi. Kui päikesepõletus on juba tekkinud, tuleb keskenduda naha jahutamisele ja taastamisele. Kerge punetuse korral võib niisutav järelhooldus vähendada kuivust ja pingulolekut. Kui tekivad villid, külmavärinad, iiveldus, palavik või lapsel halb enesetunne, on vaja meditsiinilist nõu.

Pärast päikesepõletust on nahk mõnda aega tundlikum. Kui õue minek on vältimatu, tuleks valida varjulisem aeg, katta nahk riietega ja kasutada õrna päikesekaitsekreemi kehale. Päevitust ei tasu “parandada” uue päikesevõtmisega, sest see suurendab kahjustust. Naha eesmärk ei ole pruunistuda, vaid jääda terveks ja toimida kaitsebarjäärina.

Regulaarne päiksekaitse kehale aitab vähendada põletuste ja UV-kahjustuse riski, kuid kõige parem tulemus tuleb mitmest sammust korraga: SPF, vari, riietus, piisav vedelik, päikesekaitse uuendamine ja õhtune niisutav hooldus. Selline rutiin aitab hoida keha naha mugava, elastse ja paremini kaitstuna kogu suvehooaja vältel.

Praktilised soovitused

• Vali laia spektriga päikesekaitsekreem kehale, mis kaitseb UVA- ja UVB-kiirguse eest.
• Kasuta tugeva päikese, heleda naha ja rannapäeva korral SPF 30–50 kaitset.
• Kanna toodet piisavas koguses kõigile katmata kehapiirkondadele.
• Uuenda päikesekaitset umbes iga kahe tunni järel ning pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist.
• Ära unusta õlgu, kukalt, jalalabasid, põlveõndlaid, käeselgi ja ujumisriiete servi.
• Pärast päikest niisuta nahka ning väldi koorimist, kui nahk on punetav või ärritunud.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Päikesekaitse kehale on vajalik igal juhul, kui nahk on päikesele avatud pikemalt kui lühike argine liikumine. Parim keha päikesekreem on laia spektriga, piisava SPF-iga, nahatüübile sobiv ja mugav kasutada. Tugeva päikese korral tasub eelistada SPF 50 kehale, kuid kaitse tõhusus sõltub ennekõike piisavast kogusest ja regulaarsest uuendamisest. Koos varju, riietuse ja järelhooldusega aitab päiksekaitse kehale vähendada põletuse, kuivuse ja pikaajalise UV-kahjustuse riski.