Kui elu keerab uue lehekülje: mis toimub perimenopausi ajal?

03.10.2025

Umbes 35.–40. eluaastates hakkab naise keha muutuma. Tasahilju algab perimenopaus, mis annab endast märku nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt. Kuidas jääda iseendaks selle pöördelise teekonna keskel?

Tekst: Liisu Last

Perimenopaus ehk üleminekuiga on eluetapp, mil naise reproduktiivne iga hakkab lõppema. Tavaliselt algab see 40. eluaastate keskel, kuid mõnel juhul ka varem või hiljem. Confido meditsiinikeskuse ämmaemanda Kairi Ansperi sõnul võib perimenopaus kesta mitu aastat ning see lõpeb siis, kui menstruatsioonid on lõplikult lakanud. Menopausis on naine siis, kui tal pole menstruatsiooni olnud 12 kuu jooksul.

Keha ja elu häälestuvad ümber

Perimenopausi jooksul toimuvad kehas hormonaalsed muutused: munasarjade töö aeglustub, naissuguhormoonide tase hakkab kõikuma ja östrogeenitase langeb. „See mõjutab ka teiste organsüsteemide toimimist, mis võib esile kutsuda mitmesuguseid kehalisi ja emotsionaalseid muutusi, kuna östrogeeni retseptorid asuvad üle kogu keha,“ selgitab Kairi Ansper.

Perimenopausi nimetatakse mõnikord ka tagurpidi puberteediks, sest sarnaselt teismeeaga toimuvad kehas olulised ümberhäälestused. Keha vananeb tasapisi ning koos hormonaalsete kõikumistega suureneb ka näiteks südame-veresoonkonna haiguste ja osteoporoosi risk. „Hormoonide kõikumine võib muuta naise tundlikumaks stressile ja meeleolumuutustele, mistõttu vajavad paljud sel perioodil rohkem teadlikku enese eest hoolitsemist ja tuge,“ sõnab Ansper. Samal ajal võivad toimuda teisedki elulised muutused, näiteks laste iseseisvumine, murdepunkt tööelus või vajadus hoolitseda oma vanemate eest. Seetõttu on hea aeg pöörata tähelepanu ennetusele, elustiilivalikutele ja regulaarsele tervisekontrollile.

Vihjed, mida ei tasu eirata

Kairi Ansper tõdeb, et perimenopausi esimesed märgid võivad jääda esialgu märkamatuks või minna segamini stressi, unevõla või elumuutustega. Üks esimesi kindlamaid vihjeid on muutused menstruatsioonitsüklis. „Näiteks võib tsükli pikkus kõikuda rohkem kui seitse päeva või muutub vereeritus väiksemaks või hoopis tugevamaks või pikemaks – see viitab asjaolule, et ovulatsioon ei pruugi iga kuu toimuda. Hilisemas etapis võivad menstruatsioonid jääda vahele ja lõpuks lakkavad täielikult,“ selgitab ämmaemand.

Kuumahood ja öine higistamine on alguses sageli kerged ja episoodilised. Sagedasemad tunnusjooned on raskused uinumisel või öine ärkamine; meeleolukõikumine, ärevus, ärrituvus või kurvameelsus; väsimus, keskendumisraskused või mäluhäired; libiido langus või ebamugavustunne intiimpiirkonnas.

Ansperi sõnul on vajalik nende märkide esinemisel keha kuulata, märgata muutusi menstruatsioonitsüklis ning panna tähele uute kehaliste või emotsionaalsete sümptomite ilmnemist, mis muude elusündmustega (nt stressirohke aeg) kokku ei lähe. Kui need sümptomid hakkavad igapäevaelu häirima või tekitavad kahtlust, näiteks menstruatsioon muutub väga vererohkeks, ebaregulaarseks või tekib vaheveritsus, tasub pöörduda meditsiinitöötaja poole.

Hormoonimöllust võitjana välja

Perimenopausi diagnoositakse peamiselt sümptomite ja menstruatsioonide mustri põhjal, eriti naistel vanuses 45+. „Analüüside määramisel on oma koht, kui selleks on individuaalne näidustus,“ märgib Kairi Ansper. „Uuringud võivad olla vajalikud, kui kahtlustatakse muid terviseprobleeme, nagu kilpnäärme alatalitlus, aneemia, B12-vitamiini puudus või soovitakse hinnata FSH ehk folliikuleid stimuleeriva hormooni taset menopausi staatuse selgitamiseks.“ Tohtri nõu aitab ka siis, kui tahaks arutada ravivõimalusi, sh looduslikke või medikamentoosseid lahendusi.

„Hormoonasendusravi (HAR) on tõenduspõhine viis menopausiga seotud vaevuste leevendamiseks ning seda tasub kaaluda siis, kui sümptomid hakkavad elukvaliteeti oluliselt mõjutama,“ sõnab Ansper. Nendeks on näiteks kuumahood ja öine higistamine, aga ka uneprobleemid, mis on sageli seotud just öiste kuumahoogude ja hormonaalsete kõikumistega. Lokaalset östrogeenravi võib kasutada urogenitaalse sündroomi korral (kuivus, kipitus, valulik vahekord, sagedased kuseteede infektsioonid). Luumassi languse või osteoporoosi riski korral aitab HAR säilitada luutihedust ja vähendada luumurdude riski.

Eriti soovitatav on HAR siis, kui menopaus on alanud liiga vara (enne 45. eluaastat), kuna see aitab ära hoida varajase östrogeenipuuduse pikaajalisi mõjusid, nt südame-veresoonkonna haigusi ja luude hõrenemist. HAR sobib enamasti tervetele alla 60-aastastele naistele, kelle menopausist on möödas alla 10 aasta. Ravi määrab arst, hinnates selle sobivust ning kasude ja riskide suhet.

Suhtumistest ja uskumustest

Iga naise perimenopausi kogemus on individuaalne – suured erinevused võivad olla nii sümptomite tugevuses, kestuses kui ka selles, kuidas igaüks neid muutusi tajub. „Mõnel möödub see eluperiood peaaegu märkamatult, teisele aga võib kaasa tuua märkimisväärseid kehalisi ja emotsionaalseid väljakutseid,“ nendib Ansper. „Erinevused tulenevad mitmest tegurist, milleks üks on geneetiline eelsoodumus. Näiteks võib peres esineda varajast või hilist menopausi.“ Samuti erineb see, kui kiiresti ja järsult östrogeeni tase langeb. Rolli mängivad vaimne ja emotsionaalne seisund – kui naisel on eelsoodumus meeleoluhäiretele, ärevusele või depressioonile, võivad hormonaalsed kõikumised neid süvendada. „Ka ühiskondlikud hoiakud ja isiklikud uskumused mõjutavad seda, kuidas naine oma keha muutustesse suhtub,“ lisab ämmaemand.

Perimenopaus ei ole rasestumisvastane kindlustus!

Perimenopausi ajal väheneb märkimisväärselt naise loomulik viljakus: ovulatsioon muutub harvemaks, menstruaaltsükkel ebaregulaarsemaks, munarakkude kvaliteet ja arv vähenevad.

Munarakkude varu hakkab oluliselt kahanema juba vanuses 37–38 ning tuleb ette ovulatsioonita tsükleid. Uuringud näitavad, et 40–45-aastastel naistel võib ligikaudu kolmandikus tsüklitest puududa ovulatsioon, hilisemas perimenopausis need aga sagenevad. Rasestumine muutub üha ebatõenäolisemaks, kuigi täielikult see võimalus ei kao. Kuna iga naise keha on erinev, võib mõnel ovulatsioon püsida kauem, teisel lõppeda varem. Perimenopaus ei ole rasestumisvastane „kindlustus“. Kui rasedust ei soovita, tuleks jätkata usaldusväärsete rasestumisvastaste meetodite kasutamist vähemalt 12 kuu jooksul pärast viimast menstruatsiooni või 24 kuu jooksul, kui naine on alla 50-aastane.

Allikas: Confido ämmaemand Kairi Ansper

Ohjelda perimenopausi sümptomeid

Kuigi hormonaalseid muutusi ei saa peatada, on võimalik nende kulgu leevendada ja oma enesetunnet märkimisväärselt parandada.

TASAKAALUSTATUD TOITUMINE. Toiduvalik, milles on rikkalikult kiudaineid, täisteratooteid, köögivilju, oomega-3-rasvhappeid ning võimalikult vähe lisatud suhkrut ja töödeldud toiduaineid, toetab kehal muutustega toimetulekut. Valgurikas toit toetab lihasmassi säilimist, mis vananedes väheneb. Jälgi, et saaksid piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, et säilitada luude tugevus ja ennetada luude hõrenemist.

FÜÜSILINE AKTIIVSUS. Eriti jõutreening aitab tugevdada lihaseid ja luid, hoida ainevahetust aktiivsena ning hoida kehakaalu kontrolli all. Aeroobne treening nagu kõnd, ujumine või rattasõit, toetab südame-veresoonkonna tervist ja parandab meeleolu. Liikumine toob parema une ja vähendab ärevust.

STRESSITASEME JUHTIMINE. Krooniline stress võib süvendada hormonaalset tasakaalutust ja suurendada kuumahoogude sagedust. Stressihormooni kortisooli tasakaalustamiseks on tõhusad jooga- ja hingamisharjutused, teadveloleku praktika (mindfulness), vajadusel ka psühholoogiline tugi. Tähtis on tugev sotsiaalne ja emotsionaalne tugi, mida saavad pakkuda kaaslane, pere ja lähedased sõbrad.

KORRAS UNEREŽIIM. See aitab hormonaalsete muutustega paremini toime tulla. Keha sisekella toetab, kui ärgata ja magama minna ühel ja samal ajal. Enne magamaminekut on hea luua endale lõõgastav rituaal (soe vann, lugemine, hingamisharjutused). Jahe ja hästi õhutatud ruum soodustab und ja aitab kuumahoogude korral.

TEADLIKUD VALIKUD. Alkoholi, kofeiin, suitsetamine, aga ka teatud toidud (nt väga vürtsikad road) võivad perimenopausi sümptomeid võimendada.

Looduslikke lahendusi

Apteegiriiulitel leidub looduslikke vahendeid, mille abil toetada naise keha tasakaalu – vähendada kuumahooge, soodustada und, tasakaalustada meeleolu ja parandada enesetunnet. Apotheka proviisor Margit Karileet annab nõu, kuidas neid teadlikult ja turvaliselt kasutada.>

Fütoöstrogeenid on taimedes (nt kuningakepiõli, kobarlursslill, mungapipar, aasristik, soja, hiina heinputk) leiduvad ühendid, mis tekitavad inimorganismis östrogeenilaadse efekti, kuid nende keemiline valem erineb nn loomulike östrogeenide omast. Nende efekt varieerub.

Peale nende leidub ka teisi looduslikke vahendid, mis leevendavad sümptomeid, kuid neil puudub hormoonilaadne toime. Näiteks salveid võib kasutada higistamise vastu, palderjani ja melissi ärevuse leevendamiseks. B-grupi vitamiinid ja magneesium mahendavad stressi ning depressiooni sümptomeid. D-vitamiin ja kaltsium aitavad luude hõrenemise vastu, oomega-3-rasvhapped on põletikuvastase toimega. Suukaudsed astelpajuõli kapslid niisutavad limaskesti.

Kuna probleemide intensiivsus ja kestvus ning inimeste taluvusvõime on erinev, võib mõnel piisata ühe toidulisandi tarvitamisest, teine vajab mitme vahendi (nii retseptiravimi kui ka toidulisandi) kombineerimist.

Kui kasutada mitut sama toimemehhanismiga vahendit, võivad need hakata üksteisega konkureerima ning sellega toimet hoopis vähendada. Seetõttu tasub konsulteerida enne kasutamist arsti või apteekriga.

Tunne perimenopausi sümptomeid