Kuidas väsimus, külmetushaigused ja tujukus võivad alguse saada vitamiinipuudusest

10.10.2025

Kui sügis saabub ja päevad järjest lühemaks jäävad, võib kodus märgata väsinud lapsi, kes unustavad mängurõõmu või haigestuvad kergemini. Paljud vanemad süüdistavad ilmastikku või liigset ekraaniaega, kuid tegelik põhjus võib peituda sügavamal – lapsed vajavad teatud vitamiine ja mineraale, et püsida energilised, terved ja rõõmsameelsed. Vaatame, kuidas vitamiinide ja mineraalide puudus võib käivitada väsimuse, külmetushaiguste ja ärrituvuse ahela ning kuidas vanemad saaksid sügis-talvisel perioodil ise oma laste tervist toetada.

Triin Pirso, Confido lastehaiguste arst-resident ja üldarst

Põhjamaa laste väljakutse — vitamiinide ja mineraalide puudus sügis-talvel

Elades Eestis on sügisest kevadeni päikesevalguse hulk oluliselt väiksem kui suvel. See mõjutab otseselt D-vitamiini sünteesi nahas ning just D-vitamiini puudus on üks tähtsamaid hooajalisi terviseriske lastel, noorukitel ja ka täiskasvanutel. Uuringud on näidanud, et põhjamaades langeb laste ja noorte D-vitamiini tase just sügisel ja talvel kõige madalamale, kuna ultraviolettkiirgus ei ole piisav, et nahas D-vitamiini toota.

D-vitamiini puudus võib põhjustada väsimust, lihasnõrkust, luuvalu ning väikelastel rahhiidi ehk luu ainevahetushaiguse teket. Samuti on seostatud madalat D-vitamiini taset sagedasemate hingamisteede nakkustega.

Teine oluline probleem on rauapuudus. See ei ole küll otseselt hooajaline probleem, kuid võib süveneda sügis-talveperioodil, mil toitumine ei ole enam nii mitmekesine ja värviline kui suvel ja liikumist on senisest vähem. Rauapuudus põhjustab väsimust, kahvatust ning võib tekitada ka keskendumisraskuseid.

Kolmandaks oluliseks murekohaks on B12- ja foolhappe puudus, eriti noorukitel, kes on oma menüüst välja jätnud lihatoidud ja eelistavad taimetoitusid. B12-vitamiin on vajalik närvisüsteemi talitluseks ja vere punaliblede tootmiseks. Selle puudusel võivad tekkida väsimus, jäsemete paresteesiad, meeleoluhäired ning mäluprobleemid.

Imikutel on D-vitamiinipuudus üks peamisi luude arenguprobleemide põhjuseid. Seetõttu tuleks kõigile imikutele anda rahhiidi profülaktikaks alates teisest elunädalast kuni vähemalt 2. eluaastani regulaarselt D-vitamiini lisaks.

Ka rauapuuduse osas on imikud pärast 6. elukuud valdavalt riskigrupis, sest emalt saadud rauavarud on lõppemas ning rinnapiimast beebid rauda kätte ei saa. Piimasegud on rauaga rikastatud, kuid 6. elukuust võiks hakata lapsele erinevaid lihasid tutvustama just aneemiate vältimise eesmärgil.

Lasteaiaealistel võib D-vitamiini puudus väljenduda üldises väsimuses ja sagedastes külmetustes. Eestis on soovitatav kõikidel septembrist aprillini D-vitamiini lisaks võtta, kuna päikesevalgust on vähe ning toit üksinda ei kata organismi vajadusi.

Lasteaialapsed kipuvad olema ka valivad sööjad, seega on neil risk nii raua- kui ka B-grupi vitamiinide puuduse poolt põhjustatud aneemiateks.

Koolilastel ja noorukitel võib vitamiinipuudus sageli varjatud kujul esineda – laps võib olla väsinud, kergesti haigestuda või märgata meeleolu langust või keskendumisraskusi. Kui noorukieas tütarlapsel on väga vererohked menstruatsioonid, siis on tal samuti risk rauapuuduse tekkeks.

Tervisenäitajad, mida regulaarselt jälgida

Eestis on koostatud ravijuhend “Lapse tervise jälgimise juhend”, mis näeb ette, et tervete laste puhul piisab enamasti regulaarsest kasvunäitajate jälgimisest (pikkus, kaal, kehamassiindeks) ja vereanalüüsist 9-12 kuu vanuses lastel, kes on rinnapiimatoidul või ka piiratud toitumisega lastel. Edasises elus ei ole tervel ja probleemideta lapsel vaja regulaarselt vereanalüüse kontrollida.

Tavaline väsimus või tervisemure?

Vaatame, millised on sagedasemad probleemid, millega arsti poole pöördutakse ning millega oleks ka analüüside määramisest kasu.

Väsimus ja energiapuudus

Kõige sagedasem põhjus on rauapuudus, kuid rolli võivad mängida ka kilpnäärme alataltitlus ning vitamiinipuudused. Näiteks 13-aastasel tütarlapsel, kellel on väsimus ja vererohked menstruatsioonid, tasuks esmalt kontrollida hemoglobiini taset ja rauavarusid.

Tasub silmas pidada, et talvisel ajal ei pruugi lastel väsimus või energiapuudus olla mõne vitamiini või aine puudusest, vaid see võib olla põhjustatud hoopis hooajalisest afektiivsest häirest, mis on vastus vähesele päevavalgusele, mis tõstab melatoniini taset ja vähendab serotoniini oma, mis omakorda mõjutab lapse tuju ja und.

Lisaks limiteerivad külm ilm ja lühemad päevad õues mängimise aega, mis viib omakorda väiksemale füüsilisele koormusele ning vähendab energia taset. Vähem päikesevalgust, vähem aktiivsust ja hooajalisi meeleolumuutusi tekitav kumulatiivne mõju võib tunduda lapsele läbipõlemisena.

Kasvupeetus

Kui laps jääb oma kasvukõveratel maha, ei kosu piisavalt ning on väsinud, tuleb kõigepealt välistada kroonilised haigused. Nende analüüside hulka kuuluvad aneemia, tsöliaakia ja kilpnäärme analüüsid.

Kust alustada ja mida ise teha?

Kui lapsel esineb mingi tervisemure, olgu selleks siis väsimus, energiapuudus või midagi muud, tuleks esmalt pöörduda oma perearsti poole. Hea oleks alustada endale tuttavast arstist, kes teab ka varasemat lugu ning tunneb perekonda – nii on kõige efektiivsem. Arst oskab tellida analüüsid, mis talle silma järgi kõige olulisemad tunduvad ning anda parimaid soovitusi lapse koduseks aitamiseks.

Sügis-talvisel perioodil on oluline võimaldada lapsele igapäevaselt looduslikku päikesevalgust, isegi kui see on lühike periood. Samuti tuleks hoida järjekindlat piisava unega režiimi ja propageerida igapäevast füüsilist aktiivsust. Väga oluline on loomulikult tagada ka igapäevane mitmekesine menüü ja hoida nutiekraanide aeg limiteerituna. Septembrist aprillini võiks võtta lisaks D-vitamiini.

FORMULA VITALE KIDS+ D 400IU PÄIKESETILGAD 10ML