Me kõik higistame aeg-ajalt. Higistamine on normaalne nii kuuma ilma, füüsilise koormuse, tugevate emotsioonide kui ka stressi ja ärevuse korral. Samuti vürtsika ja kuuma toidu, alkoholi ja kofeiini sisaldavate jookide tarbimisel ning palaviku ajal. Tavaolekus eritatakse u 500 ml higi päevas, samas võib higihulk tugeva treeningu tõttu kasvada kuni 10 liitrini päevas. See aitab kehal reguleerida temperatuuri ning jahutab. Liighigistamine aga on higistamine suuremas koguses kui keha jahutamiseks on vajalik ja toimub pealtnäha ilma mingi põhjuseta, on ootamatu ja väga häiriv.
Miks tekib liighigistamine?
Võimalikud põhjused on primaarne hüperhidroos ehk liighigistamine ilma muu haiguseta. Sageli algab see lapse- või noorukieas ning mõjutab lokaalselt peopesi, jalataldu, kaenlaaluseid või nägu. Sageli seostatakse seda emotsionaalsete faktoritega. Sekundaarse liighigistamise taga võib olla mõni muu seisund või haigus, näiteks hüpertüreoidism (kilpnäärme ületalitlus), diabeet või veresuhkru kõikumised, podagra, COVID-19, verevähk, lümfivähk, menopaus või puberteet, ärevushäired, neuroloogilised häired või ülekaal. Liighigistamist võivad põhjustada ka ravimid, sagedamini antidepressandid, valuvaigistid ja opioidid, diabeediravimid, kilpnäärmehormoonide tabletid, mitmed astmaravimid. Samuti mitmed südame- ja vererõhuravimid, kasvajatevastased hormoonpreparaadid, psühhiaatrilised ravimid, mis toimivad üle dopamiini- ja serotoniinisüsteemide jt. Sekundaarne liighigistamine on generaliseerunud üle kogu keha ning tekib tavaliselt hilisemas eas ja tekkepõhjused võivad olla nii füüsilised kui psüühilised.
Kus on piir normaalse ja liigse higistamise vahel?
Kui higistamine on häiriv ja hakkab segama igapäevaelu, on tõenäoliselt tegemist hüperhidroosiga. Rohke higistamine põhjustab ebamugavust, muret ebameeldiva higilõhna pärast, võib tekitada psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme – inimeste meeleolu langeb, nad hakkavad vältima avalikke kohti, muutuvad eraklikeks ja võivad katkestada suhtluse lähedastega. Sageli ei julge inimesed sellega arsti poole pöörduda, sest ei olda teadlikud, et on vahendeid ja võimalusi kaebuste leevendamiseks.
Arstiga tasub nõu pidada eriti siis, kui higistamine on väga tugev, tekib järsku ilma selge põhjuseta või peamiselt magamise ajal või kui sellega kaasnevad muud sümptomid. Tugev higistamine öö jooksul on näiteks nii palju, et tuleb vahetada riideid ja voodipesu. Kindlasti häirib see oluliselt igapäevaelu. Arstiga tuleb kindlasti ühendust võtta, kui higistamisega kaasneb näiteks kaalulangus, palavik, südamekloppimine, survetunne/valu südame piirkonnas või õhupuudus. Samuti siis, kui higistamine toimub peamiselt ühes kehapiirkonnas või ainult ühel kehapoolel või kaasnevad nõrkus ning teadvuse kadu.
Mida saab ise ette võtta?
Apteekri nõuanded:
- Kasutada kliinilise tugevusega antiperspiranti (sisaldab alumiiniumisoolasid) õhtuti puhtale ja kuivale nahale. Sageli piisab 1–2 kasutuskorrast nädalas. Alumiiniumisoolad blokeerivad ajutiselt higikanalid. Oluline on kanda ainet õhukese kihina kuivale tervele nahale ning mitte vahetult peale raseerimist. Siiski võib see põhjustada ärritust, sügelust ja allergilisi reaktsioone. Deodorant higi eritumist ei pärsi, vaid maskeerib higi lõhna. Liigse higistamise blokeerimisel on suur võimalus pääseda ka ebameeldivast kehalõhnast, sest see on valdavalt tingitud higi ja bakterite koosmõjust.
- Kanda hingavaid looduslikest materjalidest riideid. Laiemate riiete alt paistab higistamine vähem välja.
- Vahetada vajadusel jalanõusid ja niiskust imavaid sokke päeva jooksul mitu korda. Kinnistes kunstnahast jalanõudes (saapad, spordijalanõud) higistavad jalad rohkem. Kindlasti mitte kasutada sama paari mitu päeva järjest.
- Dušši võttes vahetada külma ja sooja vett või valida jahedam vesi, sest külm vesi pidurdab higi teket.
- Süüa rohkelt värskeid aed- ja puuvilju ning kala ja juua piisavalt vett, et kompenseerida vedeliku- ja toitainete kaotust ning toetada organismi üldist tasakaalu.
- Vähendada väga vürtsika, rasvase ja soolase toidu, kofeiini ja alkoholi tarbimist, sest need võivad higistamist süvendada ja muuta higi lõhna teravamaks ning intensiivsemaks.
- Pidada higistamispäevikut, et märgata võimalikke vallandajaid.
- Kui higistamine on tingitud emotsioonidest, hirmust, murest või närvipingest, võivad aidata psühhoteraapiaseansid asjatundja juhendamisel ning autogeenne treening (lõdvestusharjutused, emotsioonide üle kontrolli saavutamine).
Millised ravivõimalused on olemas?
Kui tavalised antiperspirandid ei aita, võib arst soovitada botuliintoksiini süste, iontoforeesi, retseptiravimeid või muid ravivõimalusi. Praktikas sõltub valik palju sellest, kas patsient jõuab dermatoloogi, perearsti, füsioterapeudi või esteetilise meditsiini kliinikusse. Samuti millises piirkonnas kehal probleem esineb, kui tõsine see on, ka vanusest, kaasuvast tervislikust seisundist jm.
Botuliintoksiin
Botuliintoksiin blokeerib ajutiselt närviülekande higinäärmetele ja paikselt higistamise süstitavas piirkonnas. Süste teostatakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse. Higistamine peatub keskmiselt kuueks kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja jalataldadel.
Iontoforees
Iontoforeesi kasutatakse eelkõige labakäte ja jalgade higistamise korral, kuid see on aega ja kannatust nõudev. Tegemist on veeprotseduuriga, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. Arvatakse, et selle toime on sarnane antiperspirantide omaga. Kestab 10–20 min ning protseduuri tehakse mõned korrad nädalas, millele järgneb säilitusravi ühe- kuni kolmenädalaste intervallidega.
Suukaudne ravi
Suukaudne ravi võib sobida eelkõige inimestele, kes kannatavad üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus või südamepekslemine, on see harva näidustatud.
Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia
Endoskoopilise rindkere sümpatektoomia korral lõigatakse üldnarkoosis patsiendil operatsiooni käigus läbi higinäärmeid innerveerivad närvid. Selle tulemusena lakkab umbes 98% patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea. Tüsistusena võib aga tekkida kompensatoorne higistamine teistes kehapiirkondades, mistõttu kasutatakse pigem harva ja eelistatum on ravi botuliintoksiiniga.
Pindmine liposuktsioon
Pindmist liposuktsiooni tehakse samuti üldnarkoosis. Näidustus on kaenlaaluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsetele ravidele. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse suurenenud higinäärmeid. Efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul (tüüpiliselt kuue kuu jooksul) võib näärmekude ja higistamine taastuda.
Kui higistamine haarab kogu keha või on tekkinud täiskasvanueas, püütakse esmalt leida selle põhjus. Näiteks teeb perearst vereanalüüsid, hindab kilpnäärme talitlust, veresuhkrut ja vaatab üle kasutatavad ravimid ja nende võimalikud kõrval- ning koostoimed ja vajadusel ravitakse haigust.
Kas ravimtaimedest võib abi olla?
Ravimtaimed võivad aidata kerge kuni mõõduka higistamise korral, kuid nende toime on tagasihoidlikum kui antiperspirantidel, iontoforeesil või botuliintoksiinil. Kõige rohkem kliinilisi andmeid on salvei kohta, kuid neid ei ole piisavalt. Osa tõendusest põhineb siin pikaajalisel kasutuskogemusel. Salvei on traditsiooniliselt enim kasutatud taim liighigistamise vähendamiseks nii teena, kapslitena, kuid mõnikord ka välispidiselt naha loputamiseks. Efekti annavad parkained koos rosmariinhappe (jt polüfenoolide) ja eeterlike õlidega. Arvatakse, et toime võib olla seotud kolinergilise närviülekande mõjutamisega, kuid pole tänaseni lõplikult selge. Ravitulemuse saamiseks tuleks teed seespidiselt tarvitada mitu korda päevas 2–8 nädala jooksul. Samas võivad suured kogused salveiteed pikaaegsel suukaudsel manustamisel anda droogist ka suure annuse tujoone, mis võib üleannustamisel tekitada mürgistust (nt pearinglust, oksendamist, iiveldust, südamepekslemist, rahutust, krampe, maksa- ja närvisüsteemi kahjustusi). Salvei eeterliku õli kasutamine suukaudselt on eriti ohtlik.
Enamiku teiste taimede puhul (meliss, palderjan, kummel, tammekoor, nõiapuu, rohelise tee ekstrakt, Hiina meditsiini traditsioonilised taimsed segud) põhineb higistamisvastane kasutamine traditsioonidel, üksikjuhtumitel ja väikesel uuringugrupil, mitte tugevatel kliinilistel uuringutel. Samas tammekoore käte- või jalavannidel või stressiga seotud higistamise korral melissi või palderjani kasutamine rahustaval eesmärgil võib toetada ka higi tekke vähenemist, kui soovida just looduslikku lähenemist. Ka kristalldeodorant võib kerge kuni mõõduka higistamise ja loodusliku mõtteviisi puhul abiks olla.
Vaata lisaks:
- Higistamisvastased tooted Apothekast
- Kui jalad higistavad - jaladeodorandid Apothekast
- Ravimtaime teed ehk taimeteed
